3-4-1-10-04 · Riigikohus

Kohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus

Kuigi olen ühinenud kohtunik Jüri Põllu eriarvamusega, pean vajalikuks esitada ka käesoleva

täiendava eriarvamuse J. Põllu eriarvamuses käsitlemata küsimustes.

Riigikohtu üldkogu on leidnud, et Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole põhimõtteliselt

keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja lisakaristuse kohaldamine, kuid on keelatud asja

teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses.

Riigikohtu üldkogu enamus on seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 alusel ei kujuta

endast isiku sama teo eest uut kohtu alla andmist ega tema süüteo teistkordset menetlemist, vaid

väärteomenetlusest tulenevat ja samas sellega ühtset vääramatut järelmit. Seetõttu ei ole Riigikohtu

üldkogu enamuse arvates käesoleval juhul tegemist põhiseaduse § 23 lg 3 sätestatud keelu

rikkumisega. Viimase seisukohaga ei saa nõustuda järgmistel asjaoludel:

otsuses puuduvad argumendid, mis põhjendavad, et juhtimisõiguse peatamine pole iseseisev

menetlus. LS § 41 ning § 413 lg 10 sisaldavad juhtimisõiguse peatamise menetlussätteid. Sellele

menetlusele on kohaldatavad ka Haldusmenetluse seaduse sätted. Juhtimisõiguse peatamisel võetakse

haldusorgani poolt vastu otsus ja see otsus on vaidlustatav vaide esitamise teel kõrgemalseisvale

ametnikule või kohtus;

menetluse puudumise tunnusteks ei ole asjaolud, et Liiklusseaduse kohaselt ei ole juhtimisõiguse

peatamisel üldjuhul ette nähtud kaalutlusõigust, et Liiklusseadus ei näe selgesõnaliselt ette asja

menetleva haldusorgani kohustust tagada menetluses isiku õigus olla ära kuulatud ning et praktikas

haldusorgan piirdub otsuse vormistamisega;

väide, et juhtimisõiguse peatamine moodustab menetluslikult väärteomenetlusega ühtse terviku, on

eksitav. Väärteoasjas lõpeb menetlus karistusotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumisega.

Juhtimisõiguse peatamise menetlus algab pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist, so pärast

väärteoasjas menetluse lõppemist. Kui menetlus on lõppenud, ei saa ta ka enam jätkuda.

Autoregistrikeskus ei ole õigustatud väärteomenetlust läbi viima. Asjaolu, et kaks menetlust,

väärteomenetlus ja juhtimisõiguse peatamise menetlus on omavahel seotud ja üksteisele järgnevad, ei

anna alust lugeda neid üheks menetluseks;

veenvad ei ole argumendid, miks on PS § 23 lg-3 sätestatud keelu rikkumine välistatud juhul, kui

juhtimisõiguse peatamise otsustamisel ei hinnata isiku süüd. Asjaolust, et isiku süü on tuvastatud ühe

karistusotsusega, ei saa tuletada järeldust, et sellele karistusotsusele tuginedes saab teistes

menetlustes õiguspäraselt kohaldada süüteo toimepannud isikule uusi karistusi;

PS § 23 lg-s 3 sätestatud keelu võimaliku rikkumise väljaselgitamisel ei oma tähendust ka asjaolu, et

isik peab seadusest tulenevalt olema teadlik, et tema suhtes kohaldatakse ka teist karistust. PS § 23

lg 3 sätestatud põhimõte laieneb ka juhtumitele, kus isik on teadlik, et teda karistatakse ühe ja sama

rikkumise eest kaks korda.