3-1-1-90-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-90-04

Otsuse kuupäev

20. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi V.D. süüdistuses KarS § 22 lg 3 ja § 391

lg 2 p 2 ning § 418 lg 3 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 23. aprilli 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-149/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.D., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. september 2004. a

Istungil osalenud isikud

V.D., tema kaitsja vandeadvokaat Aino - Eevi Lukas,

prokurör Kalmer Kask ja tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli 2004. a otsus kriminaalasjas V.D.

süüdistuses KarS § 22 lg 3 ja § 391 lg 2 p 2 ning § 418 lg 3 p 1 järgi ning saata kriminaalasi uueks

kohtulikuks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista V.D-lt riigi eelarve tuludesse 1681 krooni ja 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 26. jaanuari 2004. a otsusega tunnistati V.D. süüdi ja teda karistati KarS § 22 lg 3 ja

§ 391 lg 2 p 2 järgi vangistusega üheks aastaks ja kaheks kuuks ning § 418 lg 3 p 1 järgi vangistusega kaheks

kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V.D-le liitkaristuseks üks aasta neli kuud vangistust. KarS § 74 alusel

vabastas kohus V.D. tingimuslikult karistuse kandmisest määrates katseajaks kolm aastat. Katseajaks allutas

kohus V.D. käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel.

Sama otsusega tunnistati veel süüdi K.K., E.K., A.S., G.M. ja A.M., kuid nende osas ei ole kohtuotsust

kassatsiooni korras vaidlustatud.

2. V.D. tunnistati KarS § 22 lg 3 ja § 391 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et töötades X piirivalvepiirkonna

majandusosakonnas, aitas ta kaasa isikute grupi poolt 22. mail 2003. a ja 8. juunil 2003. a Vene

Föderatsioonist üle Narva jõe Eesti Vabariiki suures ulatuses piirituse salakaubaveo toimepanemisele. K.K.

ettepanekul tegi ta üleajateenijale V.M-le ettepaneku, et viimane informeeriks salakaubavedajaid ohutu

piiriületuse aegadest, viis V.M kokku süüteo täideviijatega ning viibis nendevaheliste kokkusaamiste juures.

Samuti andis ta V.M-le üle vastavasisulise informatsiooni eest lubatud 5000 krooni.

Kohus leidis, et V.D. pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuid salakaubana üle piiri toimetatava piirituse

koguse osas tegutses ta kaudse tahtlusega. Enda tegudega andis ta tahtlikult panuse selleks, et grupi liikmed

saaksid toime panna salakaubaveo suures koguses.

Veel tunnistati V.D. süüdi KarS § 418 lg 3 p 1 järgi laskemoona ebaseaduslikus korduvas käitlemises. Ta

omandas ebaseaduslikult 1993. aastal kolmkümmend padrunit, kal 9 mm ja 2002. aastal ühe padruni, kal 233

Remington, millised ta viis oma elukohta ja hoidis seal ebaseaduslikult 9. juunini 2003. a.

3. Maakohtu otsuse peale esitas V.D. kaitsja Vladimir Vastšjonok apellatsioonkaebuse, milles taotles

kohtuotsuse tühistamist. Süüdistuse salakaubaveos palus kaitsja ümber kvalifitseerida väärteoks

Tolliseadustiku § 2831 järgi, sest V.D. ei olnud teadlik salakauba kvaliteedist, kogusest ega muudest olulistest

salakaubaveo toimepanemise asjaoludest. Süüdistuses laskemoona ebaseaduslikus korduvas käitlemises

paluti kohtualune õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu, sest Relvaseaduse § 45

lg 4 järgi oli V.D-l õigus hoida kodus kuni 100 padrunit.

Otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras ka K.K. ja tema kaitsja ning G.M. kaitsja.

4. Viru Ringkonnakohtu 23. aprilli 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kõik apellantide väited on ümber lükatud maakohtu otsuses esitatud motiividega.

Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks neid oma otsuses korrata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas V.D. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb kohtuotsuste

tühistamist ja enda suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

5.1 Kassaator väidab, et tema ei ole salakaubaveole kaasa aidanud. Tema roll seisnes üksnes K.K. ja V.M

kokkuviimises. Ta küll teadis, et üle piiri tahetakse tuua piiritust, kuid ta ei teadnud, et seda tehakse

korduvalt ja sedavõrd suurtes kogustes. Vastupidist ei kinnita ka ükski toimikus olev tõend ning seega on ta

süüdi mõistetud motiveerimatult. Kassaator leiab, et lähtudes KarS § 17 lg-st 2 võib tema käitumise

kvalifitseerida väärteona Tolliseadustiku § 2831 järgi aga mitte kuriteona KarS § 391 lg 2 p 2 järgi.

5.2 Samuti ei nõustu kassaator enda süüdimõistmisega laskemoona korduvas ebaseaduslikus käitlemises.

Piirivalve ohvitserina oli tal olemas relvaluba ning sellega kaasnes ka õigus hoida kodus laskemoona ja

Relvaseaduse sätted selles osas temale ei laienenud. Kuid isegi Relvaseaduse järgi oli tal õigus hoida kodus

kuni 100 püstoli padrunit. Kohaldades tema kui piirivalve ohvitseri suhtes Relvaseaduse sätteid, kohaldas

kohus ebaõigesti materiaalõigust AKKS § 39 lg 2 p 2 mõttes.

5.3 Kassaator leiab, et vastavalt AKKS § 20 lg-le 1 peab teise astme kohus kontrollima esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud apellatsioonkaebuse piires, kuid ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebuses esitatud väited tähelepanuta. Ringkonnakohus ei ole esitanud motiive süüdistuse

vaieldavate momentide suhtes, mis olid esitatud apellatsioonkaebuses. Sellega on ringkonnakohus rikkunud

tema kaebeõigust ja AKKS § 39 lg 4 mõttes on see kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kooskõlas AKKS § 29 lg-s 4 sätestatuga, on ringkonnakohus kohustatud otsuse motiveerivas osas

märkima järeldused apellatsioonkaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele

kohtu selline järeldus on rajatud. Apellatsioonimenetluses toimub kohtuasja sisuline arutamine, kusjuures

ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu

esimese astme kohtul. Seega puudub ringkonnakohtul õigus eirata apellatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid

ning taotlusi ja jätta neile omapoolne hinnang andmata. Vaid siis kui esimese astme kohtu otsus jäetakse

muutmata, on õigus ringkonnakohtu otsuses esimese astme põhjendusi mitte korrata (AKKS § 29 lg 5). Kuid

see erand kehtib üksnes nende asjaolude ja tõendite kohta, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja

hinnatud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et

üldse ei pea analüüsima apellatsioonkaebuses esitatud argumente. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-6-02 (RT III 2002, 7, 69) ja nr 3-1-1-134-03 (RT III 2003, 36, 374)).

7. Käesolevas kriminaalasjas ei ole Viru Ringkonnakohus esitanud omapoolseid motiive ühegi

apellatsioonkaebustes esitatud põhistuse osas. Samas oli apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, milliseid

maakohtu otsuses ei ole käsitletud.

7.1. Esitamata on motiivid apellandi väite osas, mille kohaselt V.D. ei olnud teadlik, millist kaupa ja kui

suures koguses salakaubana üle piiri tuuakse ja seetõttu tuleks apellandi arvates KarS § 22 lg-te 1 ja 2 ning

§ 391 lg 2 p 2 järgi kuriteona kvalifitseeritud tegu kvalifitseerida väärteona Tolliseadustiku § 2831 järgi.

7.2. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud ka apellandi väiteid, et V.D. võis enda kodus hoida 100 padrunit,

sest tal oli relvaluba ka Kaitseliidust ja apellandi arvates V.D-le Relvaseaduse sätted ei laienenud.

7.3. KarS § 418 lg 3 p 1 puhul on tegemist blanketse dispositsiooniga, mis tähendab, et süüdimõistvas

kohtuotsuses tuleb ära näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud

ebaseaduslikuks. Maakohtu otsuses on märgitud üksnes seda, et süüdistuses kirjeldatud laskemoona ei

omandanud V.D. seoses teenistusrelva kasutamisega ega Kaitseliidu relvaloaga. Kohtuotsustest ei nähtu,

milliseid norme V.D. laskemoona kojutoomise ja hoidmisega rikkus.

8. Ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS

§ 39 lg 3 p 7 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium tühistab Viru Ringkonnakohtu otsuse V.D. süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher