Legislator Case Law & Legislation
3-2-4-2-04 ECLI:EE:RK:2004:3.2.4.2.04.314 AI generated

3-2-4-2-04 · Riigikohus

Case Number 3-2-4-2-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Valentina Kerner töötas väidetavalt ajavahemikul 9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a Kuna nii V. Kerneril kui ka Rahvusarhiivil puudusid tõendid V. Kerneri töötamise kohta nimetatud

Legislator headnote

AI generated

3-2-4-2-04 · Riigikohus: septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a Kuna nii V. Kerneril kui ka Rahvusarhiivil puudusid tõendid V. Kerneri töötamise kohta nimetatud

Keywords

AI generated
pension rights withdrawal of invalidity pension missing case documents quarter pension unpaid pension contributions previous political persecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-2-04

Määruse kuupäev

Tartu, 18. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Julia Laffranque,

Jüri Põld ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine pensioniõigusliku staa"i

tuvastamise asjas.

Menetluse alus Riigikohtus

Harju Maakohtu 28. septembri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2/1-

685/04

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata pensioniõigusliku staa"i tuvastamine halduskohtu

pädevusse.

2. Saata Valentina Kerneri avalduse alusel Harju Maakohtus

algatatud tsiviilasi nr 2/1-685/04 menetlusse võtmise

otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valentina Kerner töötas väidetavalt ajavahemikul 9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a

ettevõttes Estrõbsnabsbõt.

2. Kuna nii V. Kerneril kui ka Rahvusarhiivil puudusid tõendid V. Kerneri töötamise kohta nimetatud

ettevõttes ajavahemikul 1975. a - 1981. a, selgitas Tallinna Pensioniamet V. Kernerile 2. märtsil

2004. a saadetud kirjas, et ettevõttes Estrõbsnabsbõt töötamise tõestamiseks tuleb V. Kerneril

pöörduda halduskohtusse.

3. V. Kerner esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu V. Kerneri tööstaa"i

kinnitamiseks ettevõttes Estrõbsnabsbõt ajavahemikul 9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a.

4. Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-1225/2004 jäeti kaebus

käiguta ja anti kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva, arvates määruse

ärakirja kättesaamisest. Halduskohus leidis, et kaebusest ei selgu, kas kaevatakse Pensioniameti

toimingu või otsuse peale või soovitakse väidetava avalik-õigusliku suhte olemasolu

kindlakstegemist. Halduskohus asus seisukohale, et kui kaevatakse Pensioniameti haldusakti või

toimingu peale, siis allub asi Tallinna Halduskohtule; kui soovitakse kindlaks teha töötamist

ettevõttes Estrõbsnabsbõt, tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg-le 1

pöörduda Tallinna Linnakohtusse. Kuni ei ole selge kaebuse sisu ja taotlus, ei ole ka selge selle

alluvus halduskohtule. Ühtlasi hoiatas kohus, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel

tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

5. Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2004. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult, kuna kaebuse

esitaja puudusi ei kõrvaldanud.

6. V. Kerner esitas Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staa"i kindlakstegemiseks.

Tallinna Linnakohus keeldus 23. aprilli 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/23-3218/04 avalduse

vastuvõtmisest ja tagastas selle TsMS § 149 lg 2 p 7 alusel, kuna avaldus ei olnud esitatud avaldaja

elukohajärgsele kohtule.

7. V. Kerner esitas 28. mail 2004. a Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada juriidiline

fakt ja teha kindlaks V. Kerneri tööstaa" ettevõttes Estrõbsnabsbõt.

8. Harju Maakohus lõpetas TsMS § 217 p 1 alusel 28. septembri 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/1-

685/04 menetluse V. Kerneri pensioniõigusliku staa"i tõendamise asjas ning saatis asja Riigikohtu

haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

Maakohus leidis, et V. Kerner pöördus kohtusse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS)

sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta

hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub muu seadus, mis

näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, leidis kohus, et V. Kerneri avalduse lahendamine ei

kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. RPKS § 40 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6

lg 3 p 3 kohaselt kuuluvad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused

lahendamisele halduskohtus.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

9. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks

pädeva kohtu määramise küsimuses asunud 29. oktoobri 2003. a määruses asjas nr 3-2-1-104-03

seisukohale, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ei kuulu maa- ega

linnakohtu pädevusse. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

11. novembri 2003. a määruses asjas nr 3-2-1-105-03. Viidatud määrustes asus Riigikohus

seisukohale, et pensioniõigusliku staa"i tuvastamine riikliku vanaduspensioni saamiseks

soodustingimustel kuulub halduskohtu pädevusse.

10. Erikogu ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta ning leiab, et halduskohtu pädevusse

kuulub riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ka siis, kui tegemist ei ole

soodustingimustel pensioniõigusliku staa"i tuvastamisega.

11. V. Kerner esitas Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikul

9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a ettevõttes Estrõbsnabsbõt. Esitatud avaldusest nähtub, et

V. Kerner soovib tuvastada riikliku vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensioniõiguslikku staa"i.

Vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-le 3 ja RPKS §-le 40 tuleb V. Kerneril pensioniõigusliku staa"i

tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse, kuna riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti

tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu

pädevusse.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Jüri Põld, Tambet Tampuu