3-2-1-104-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-104-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu

Kohtuasi

Eha Suija kaebus Tartumaa kohtutäitur Oleg Sirotini otsuse

tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-

242/2004 Neeme Neevitsa erikaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Neeme Neevitsa erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. september 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuni

2004. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. Suija esitas 4. augustil 2003. a maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartumaa kohtutäitur

O. Sirotini 10. juuli 2003. a otsuse täitemenetluse peatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt

mõisteti Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsusega N. Neevitsalt välja 60 000 krooni E. Suija

kasuks. E. Suija esitas kohtutäitur O. Sirotinile avalduse kohtuotsuse täitmiseks. 10. juuli 2003. a

otsusega peatas kohtutäitur osaliselt täitemenetluse TMS § 34 lg 2 p 5 alusel, kuna N. Neevits leidis,

et kohtutäituril tuleb kohaldada tasaarvestust. Kaebuse kohaselt ei olnud täituril põhjust

täitemenetlust peatada, kuna TMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt täidab kohtutäitur jõustunud kohtuotsuseid

ega saa N. Neevitsa kaebust rahuldada ja tasaarvestust kohaldada.

2. Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrusega kaebus rahuldati. Maakohus leidis, et

täitemenetluse peatamine polnud seaduslik. Kohtutäitur ei saa ilma võlgniku kasuks tehtud

täitedokumendita omal äranägemisel tasaarvestuse üle otsustada. Kuna N. Neevits ei esitanud

kohtutäiturile täitedokumenti ega ka võlaõiguslikku tehingut kinnitavat dokumenti, pidi juba kaebuse

esitamisel olema selge, et kaebust ei saa rahuldada ning seetõttu ei ole täitemenetluse peatamine

otstarbekas.

3. N. Neevits esitas Tartu Maakohtu määruse peale kohtuvea parandamise avalduse, sest ta jäeti asjast

huvitatud isikuna menetlusse kaasamata. Riigikohus rahuldas kohtuvea parandamise avalduse,

tühistas Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse ja saatis asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4. Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määrusega E. Suija kaebus rahuldati ning tühistati kohtutäitur

O. Sirotini 10. juuli 2003. a otsus, millega peatati Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse

täitemenetlus. Määruse põhjenduste kohaselt loetleb TMS § 34 lg 1 ammendavalt alused, millal

kohtutäituril on õigus peatada täitemenetlus. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb alused, millal täituril on

õigus otsustada, kas menetluse peatamine on vajalik või mitte. Asjas ei olnud täitemenetluse

peatamine põhjendatud ja seaduslik, sest kohtutäitur ei saa otsustada tasaarvestuse üle, kui talle ei ole

esitatud TMS § 1 lõikes 1 loetletud täitedokumenti.

5. N. Neevits esitas Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määruse peale erikaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta E. Suija kaebus rahuldamata. Erikaebuse

kohaselt esitas N. Neevits kohtutäitur O. Sirotini tegevuse peale kaebuse, millest nähtub, et

N. Neevits on teinud E. Suija nõude osas tema vastu summas 60 000 krooni tasaarvestuse oma

nõudega summas 50 000 krooni, mistõttu N. Neevits palus asjaolude selgitamiseni täitemenetluse

peatada. Kohtutäituril on õigus otsustada, kas tema tegevuse peale kaebuse esitamisel peatada

menetlus või mitte. Põhjendamatu on maakohtu väide, et kohtutäitur ei saa ilma täitedokumendita

otsustada tasaarvestuse üle. TMS § 34 lg 2 p 5 ei nõua, et kaebusega koos tuleb kaebajal esitada TMS

§ l lg-s l sätestatud dokument. Täitemenetluses peab olema tagatud ka võlgniku huvidega

arvestamine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. juuni 2004. a määrusega Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määruse

muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on tulenevalt TMS § 34 lg 2

p-st 5 kohtutäituril tema tegevuse peale kaebuse esitamisel õigus, aga mitte kohustus täitemenetlus

peatada. Tasaarvestamine täitemenetluses on võimalik vaid siis, kui pooled on kohtutäiturile esitanud

vastastikuseid kohustusi kajastavad TMS § 1 lg-s 1 loetletud täitedokumendid. N. Neevits ei ole

esitanud täitedokumenti, mis võimaldaks kohtutäituril tasaarvestust teha. N. Neevits on esitanud

avalduse 50 000 krooni tasaarvestamiseks, lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2003. a otsuses

väljendatud seisukohtadest. Selle otsusega ei ole aga E. Suijale mingeid varalisi kohustusi

N. Neevitsa kasuks pandud. Nimetatud võlasuhe on vaieldav. Seega ei olnud kohtutäituril võimalik

tasaarvestust teha ja E. Suija esitatud täitedokument tulnuks täita menetlust peatamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2004. a määruse peale palub N. Neevits

ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse

põhjenduste kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2003. a otsusega tuvastatud, et N. Neevits

on tasunud E. Suijale 50 000 krooni. 21. aprillil 2003. a tegi N. Neevits E. Suijale avalduse nõuete

tasaarvestamiseks vastavalt VÕS §-le 198. E. Suija tasaarvestust vaidlustanud ei ole. Seega on VÕS

§ 186 p 2 kohaselt pooltevaheline võlasuhe tasaarvestatud osas lõppenud. Ringkonnakohtu seisukoht,

mille kohaselt kohtutäituril oleks olnud võimalik teha tasaarvetust juhul, kui N. Neevits oleks

esitanud TMS § 1 lg-s 1 loetletud täitedokumendi, on põhjendamatu ja vastuolus VÕS §-dega 186,

197 ja 198. Tasaarvestuse tegi N. Neevits tasaarvestusavalduse esitamisega E. Suijale.

Täitemenetluses tuleb lisaks võlausaldaja huvidele arvestada ka võlgniku huve.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituri 10. juuli 2003. a otsus, millega

peatati osaliselt Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse täitemenetlus, on ebaõige.

9. TsMS § 242 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ning

täitmiseks kohustuslik kõigile riigiasutustele ja nende ametitele. Vastavalt TsMS § 243 lõigetele 1 ja 3

täidetakse kohtuotsus pärast selle jõustumist sissenõudja avalduse alusel. Sama paragrahvi lõike 4

järgi täidetakse kohtuotsus täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsusega mõisteti N. Neevitsalt välja 60 000 krooni

E. Suija kasuks ning E. Suija esitas kohtutäiturile avalduse Tartu Maakohtu jõustunud otsuse

täitmiseks. Tulenevalt TMS § 34 lg 2 p-st 5 võib kohtutäitur menetluse peatada, kui tema tegevuse

peale on esitatud kaebus. Kohtutäitur peatas 10. juuli 2003. a otsusega osaliselt täitemenetluse.

Kohtutäituri otsusest nähtub, et täitemenetlus peatati N. Neevitsa esitatud kaebuse alusel, mille

kohaselt on võlgnik esitanud sissenõudjale tasaarvestamise avalduse 50 000 krooni suuruses summas.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsMS § 34 lg 2 p-st 5 tuleneb kohtutäituri

õigus, mitte aga kohustus täitemenetlus peatada. Nimetatud õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur

kaaluma, kas esitatud kaebus takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Seejuures peab kohtutäitur

lähtuma formaliseerituse põhimõttest.

12. Riigikohus on oma 16. oktoobri 2002. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27,

304) asunud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab

kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. TMS

§ 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui

kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja

avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu

õiguspärasust.

Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur otsustada ka selle üle, kas võlgniku ja sissenõudja

vastastikused nõuded on VÕS §-de 197 ja 198 kohaselt tasaarvestatud või mitte. Kohtutäitur on

tulenevalt TsMS § 242 lg-st 1 ja TMS § 1 lg 1 p-st 1 kohustatud täitma jõustunud kohtuotsust ning

mitte peatama selle täitmist põhjendamatult. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et

kohtutäituril puudus formaalne õigustus täitemenetluse peatamiseks.

13. Kolleegium ei nõustu erikaebuse väitega, et ringkonnakohtu määrus on vastuolus VÕS §-dega

186, 197 ja 198. Nende sätete kohaselt on võimalik poolte vastastikused samaliigilised kohustused

tasaarvestada teisele poolele vastava tahteavalduse tegemisega, kui nõuded on täidetavaks muutunud.

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas osas. Nimetatud sätted ei reguleeri

kohtuotsuste täitmist. TsMS § 243 lg 4 kohaselt täidetakse kohtuotsus täitemenetluse seaduses

sätestatud korras.

A. Kull, P. Jerofejev , T. Tampuu