3-1-1-88-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-88-04

Otsuse kuupäev

7. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

T OÜ väärteoasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 2004. a kohtuotsus

väärteoasjas nr 4-1550/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. september 2004

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja ametnik Jaanus Jõgi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 2004. a kohtuotsus T OÜ väärteoasjas.

2. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tolliamet karistas 31. juuli 2003. a otsusega T OÜ-d teo toimepanemise ajal kehtinud Tolliseaduse (TS)

§ 65 lg 4 p 3 rikkumise eest 8500 krooni suuruse rahatrahviga. Rikkumine seisnes selles, et 22. märtsil

2002. a esitas C AS töötaja A.S. enda nimel, kuid T OÜ eest tollile deklareeritava kauba ja

kaubadeklaratsiooni. Kontrollimisel selgus, et deklaratsioonis oli jäetud deklareerimata 500 kasti

alkohoolseid jooke.

Kohtuväline menetleja leidis, et TS § 15 lg 3 kohaselt vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja

õigsuse eest deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitatakse. Seega vastutab T OÜ deklaratsioonis

esitatud andmete ebaõigsuse eest. Menetlusalusel isikul oli võimalus selgitada välja kauba tegelik kogus,

tagamaks õigete andmete esitamine ja tema väide selle kohta, et ta ei olnud deklaratsiooni esitamise ajal

ühest arvest teadlik, on paljasõnaline.

2. Menetlusalune isik esitas Tolliameti otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse

tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebuses märgiti, et kuna M CT vabatsoonis ei ole ruume kauba pakendite avamiseks, ei olnud T OÜ-l

võimalust tutvuda kaubaga, tagamaks deklareeritavate andmete vastavust kaubale. Konteiner avati alles

tollilaos tolliametnike juuresolekul. Deklarant ei pidanud teadma, et konteineris oli kaupa enam kui 660

kasti. Kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud osaühingu väidet selle kohta, et deklaratsiooni esitamise

ajal ei olnud osaühing ühest arvest (arve A10822/C) teadlik. Ka jättis kohtuväline menetleja tähelepanuta, et

viga deklareerimisel tulenes Eesti Merelaevanduse tehtud vigadest. Lisaks leiti kaebuses, et kõnealust

rikkumist saab toime panna üksnes tahtlikult ning väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes täideviija,

kelleks oli A.S.. Vahendlikku ega kaastäideviimist ei ole asjas tuvastatud.

3. Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 2004. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati kohtuvälise menetleja otsus.

Kohus leidis, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kohtuvälise menetleja otsus rajaneb oletustel ja

selles sisaldub vastuolu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli arve A10822/C T OÜ käsutuses enne

kaubadeklaratsiooni esitamist, mis kohtu meelest tähendab, et osaühing pidi jätma osa kaupa tahtlikult

deklareerimata. Samas on kohtuvälise menetleja otsuses leitud, et rikkumine on toime pandud vähemalt

ettevaatamatusest hooletuse vormis, millest järeldub, et kohtuväline menetleja kahtleb arve tahtlikus

varjamises. Väärteoasja materjalidest nähtub, et dokumentide vormistamisel on eksinud juba kauba saatja ja

vedaja, kuid otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja seda arvestatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet, kes palub linnakohtu

otsuse tühistada ja saata asja linnakohtule uueks arutamiseks järgmistel põhjustel.

Kohtuotsuses väljendatud seisukohad on vastuolus kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ja kohtuotsus

ei ole motiveeritud. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut ühelegi kohtuvälises menetluses kogutud tõendile,

neid ei ole kohtuotsuse põhiosas isegi loetletud, ning kohtuvälise menetleja kogutud tõendid väärteotoimikus

ei sisaldu. Kohtuotsusest ei selgu, kas väärteomenetlus kuulub asjas lõpetamisele või mitte. Vastuolu

kohtuvälise menetleja otsuses ei ole, sest selle otsuse kohaselt pani menetlusalune isik rikkumise toime

vähemalt hooletusest, ning kui osaühing otsustas end ise aktiivselt kaitsta väitega, et sai arve A 10822/C alles

pärast kauba tolliläbivaatust, oleks ta ise pidanud esitama selle kohta vastava tõendi või vähemalt looma

kohtuvälisele menetlejale reaalse võimaluse selle väite kontrollimiseks. Seda aga tehtud ei ole.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebust ja

palus selle rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 2004. a kohtuotsuse

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

7. Kriminaalkolleegium märgib, et tulenevalt VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 ning § 134 lg-st 3 peab kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamisel kohtuotsusest üheselt nähtuma, kas kohus teeb uue otsuse, mis ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda või lõpetab väärteomenetluse VTMS

§-s 29 või 30 sätestatud alustel.

Kõnealuses asjas leidis linnakohus kohtuotsuse põhiosas, et väärteo toimepanemine T OÜ poolt pole

tõendatud. Kohtuotsuse tegemisel võttis kohus samas aluseks VTMS § 132 p 2, mis sätestab kohtu õiguse

teha kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohtuotsuse lõpposa sisaldab aga kohtu otsust üksnes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohta -

sellest ei nähtu, et kohus oleks teinud uue otsuse või lõpetanud väärteomenetluse.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt lasub kohtul kohustus kontrollida kõiki kohtule esitatavaid tõendeid

ning hinnata neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Linnakohtu otsusest nähtub, et kohus ei ole esitatud tõendeid kontrollinud ega hinnanud. Ka ei ole kohus

käsitlenud VTMS §-s 133 sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavaid küsimusi, millele vastamine peab

tagama kinnipidamise väärteoasja täies ulatuses arutamise nõudest. See rikkumine on toonud kaasa

motiveerimata kohtuotsuse tegemise. Sellist otsust ei ole aga Riigikohtul võimalik õiguslikult hinnata.

9. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et väärteotoimik, millega kohtuvälise menetleja esindaja kohtus tutvus, ei

sisaldanud mitte ühtegi kohtuvälises menetluses kogutud tõendit, kuigi kohtuväline menetleja saatis kohtule

väärteotoimiku kahes köites 392-l lehel. Ka Riigikohtusse saadetud väärteotoimikus puuduvad kohtuvälises

menetluses kogutud materjalid. Seoses sellega märgib kriminaalkolleegium järgmist.

Vastavalt VTMS § 81 lg-le 1 koostab kohtuväline menetleja kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel

väärteotoimiku. Väärteotoimik edastatakse VTMS § 84 või § 116 lg 2 alusel asja arutavale maa- või

linnakohtule. Juhul kui maa- või linnakohtu otsus vaidlustatakse, saadab viimane omakorda väärteotoimiku

VTMS § 140 lg 3 alusel ringkonnakohtule või VTMS § 159 lg 3 alusel Riigikohtule. Väärteomenetluse

seadustik peab väärteotoimiku all silmas toimikut tervikuna, ega nõua seepärast kohtumenetluses eraldi

toimiku koostamist - vastupidi, seadus kasutab sõnastust, mille kohaselt lisab kohus menetlusdokumendid

väärteotoimikusse (VTMS § 48 lg 1, § 94 lg 2, § 113 lg 7). Samuti ei nähtu seadusest, et maa- või linnakohus

peaks koheselt peale otsuse tegemist tagastama väärteotoimiku kohtuvälisele menetlejale. Seega tuleb

kassatsioonkaebuse esitamise korral edastada Riigikohtule väärteotoimik tervikuna, mitte üksnes selle

toimiku kohtu osa. Asja kaebemenetluses läbi vaataval kohtul on võimalik hinnata, kas kohus on järginud

menetlusõigust ja õigesti kohaldanud materiaalõigust, üksnes juhul, kui tal on vajadusel võimalik tutvuda

kõigi asja materjalidega.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 2004. a kohtuotsuse ja saadab T OÜ väärteoasja uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher