3-1-1-87-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-87-04

Otsuse kuupäev

5. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

K.M. süüdistusasi KarS § 424 ja § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2004. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.M., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. september 2004. a

Istungil osalenud isikud

K.M. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa,

ringkonnaprokurör Milvi Pruus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2004. a kohtuotsus K.M. süüdistusasjas KarS § 329 ja

§ 424 järgi.

2. Teha uus otsus, millega jätta Rapla Maakohtu 6. aprilli 2004. a kohtuotsus muutmata.

3. Mõista K.M-lt riigieelarve tuludesse 1062 krooni kohtukulu kaitsja osavõtu eest kriminaalasja

läbivaatamisel Riigikohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.M. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et olles isikuks, keda on varem karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ( Rapla Maakohtu 4. detsembri 2003. a kohtuotsusega karistatud

KarS § 424 ja § 329 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki

juhtimise õigus kaheks aastaks), juhtis ta 17. detsembril 2003. a R maakonnas V-L-L teel taas sõiduautot

alkoholijoobes.

Samuti anti K.M. kohtu alla süüdistatuna KarS § 329 järgi selles, et ta hoidis kõrvale täitmisele pööratud

Rapla Maakohtu 4. detsembri 2003. a kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja juhtis

17. detsembril 2003. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.

2. Rapla Maakohtu 6. aprilli 2004. a kohtuotsusega tunnistati K.M. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati

kaheksakuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 4. juuni

2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud

vangistust. Süüdistuses KarS § 329 järgi mõisteti K.M. õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohus leidis, et K.M. süü KarS § 424 järgi on tõendatud politseiametnike Mait Pärteli ja Veigo Vilbase

ütlustega ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga. Kohus tuli järeldusele, et kohtualuse ja autos viibinud

tunnistajate ütlused on vastuolulised ning seetõttu ebausaldusväärsed.

Õiguskorra kaitsmise huvides ja karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades pidas kohus vajalikuks

kohaldada K.M. suhtes vangistust. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei pidanud

kohus võimalikuks, sest K.M-l ei ole seda õigust kunagi olnudki.

Maakohus leidis, et K.M. käitumises ei ole KarS §-s 329 ettenähtud süüteokoosseisu tunnuseid. Kohus

märkis, et kriminaalasjas ei ole andmeid selle paragrahvi järgi isiku süüditunnistamise ühe eelduse, varasema

kohtuotsuse täitmisele pööramise kohta. Kohus tuli järeldusele, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt kellelt

on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, on Liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi väärtegu. Kohtu arvates on

KarS § 329 süüteokoosseisu laiendav tõlgendamine lubamatu.

3. K.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus end süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista. Apellant

väitis, et tema ei juhtinud sõiduautot süüdistuses märgitud asjaoludel. K.M. selgitas, et ta istus politsei

saabudes tõepoolest seisva auto juhiistmel ja isik, kes oli tegelikult autot juhtinud, oli jõudnud tagaistmele

istuda.

Lääne ringkonnaprokurör M. Pruus esitas apellatsioonprotesti, milles palus K.M. KarS § 329 järgi süüdi

tunnistada, jättes liitkaristuse 1 aasta ja 8 kuud muutmata. Prokurör palus K.M-lt võtta ära lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2004. a kohtuotsusega tühistati Rapla Maakohtu

6. aprilli kohtuotsus osaliselt. K.M. mõisteti süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati KarS § 424 ja § 329 järgi

8-kuulise vangistusega. KarS § 50 lg 1 § 55 lg 1 alusel võeti K.M-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

kaheks aastaks.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. K.M. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, apellatsioonprotest

rahuldati.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega K.M. süüditunnistamises KarS § 424 järgi, kuid ei

nõustunud kohtualuse õigeksmõistmisega KarS § 329 järgi.

Kriminaalkolleegium sedastas, et KarS §-s 329 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab

kohtuotsusega mõistetud, nii vabadust piiravate kui ka teiste kohtu poolt määratud karistuste kandmisest

kõrvalehoidumine. Kriminaalkolleegium luges tuvastatuks, et K.M. hoidus kõrvale talle Rapla Maakohtu

4. detsembri 2003. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest ja juhtis 17. detsembril 2003. a mootorsõidukit

joobeseisundis. Tegemist on kuritegude ideaalkonkurentsiga, sest ühe ja sama teoga ründas kohtualune kahte

õigushüve - ühelt poolt liiklusohutust ning teisalt (vabadusekaotusliku) karistuse täitmise aluseid ja korda.

Ringkonnakohus rõhutas, et otsus, millega võetakse isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus, kuulub

täitmisele ilma täitevbüroo vahenduseta, s.t kõnealust karistust täidab süüdimõistetu ise.

Ringkonnakohus nõustus apellatsioonprotestis toodud seisukohaga, et juhtimisõiguse äravõtmine ei eelda

tingimata juhilubade olemasolu.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Süüdimõistetu K.M. palub oma kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja end süüdistuses

KarS § 424 ja § 329 järgi õigeks mõista. Alternatiivina palub kassaator saata kriminaalasi uueks arutamiseks

Rapla Maakohtusse.

K.M. leiab, et kohtud on hinnanud tõendeid valikuliselt ja otsustanud tema süüküsimuse üksnes teda

süüstavate tunnistajate ütluste alusel. Teda õigustavate tunnistajate ütlused on kohus lugenud põhjendamatult

ebausaldusväärseteks. Kassaator eitab jätkuvalt auto juhtimist süüdistuses märgitud asjaoludel.

Riigikohtu istungil palus kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldada, prokurör aga leidis, et ringkonnakohtu

kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Süüdimõistetu kassatsioonis taotletakse, et Riigikohtu kriminaalkolleegium annaks kriminaalmenetluses

kogutud tõenditele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus ning ringkonnakohus.

Kriminaalkolleegium nendib, et kassatsioonikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta. Nii maakohus kui ka

ringkonnakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, nii nagu seda nõuab asja arutamise ajal kehtinud

KrMK § 50 ja tuvastanud faktilised asjaolud, millede õigsuses ei ole riigikohtul alust kahelda. Seetõttu tuleb

K.M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Riigikohus peab aga vajalikuks, juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, väljuda kassatsiooni piiridest ning juhtida

tähelepanu järgnevale.

KarS § 329 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

a) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus;

b) see kohtuotsus on jõustunud;

c) see kohtuotsus on täitmisele pööratud;

d) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale.

8. Kuni 1. septembrini 2002. a ei olnud lisakaristuse täitmisele pööramine kriminaalmenetluse koodeksis

eraldi reguleeritud. Seetõttu juhinduti Täitemenetluse seadustiku § 92 lg-st 1, mille kohaselt teataval

tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise otsus kuulus täitmisele kohtutäituri vahenduseta.

Kuna see regulatsioon oli ebapiisav, märkis Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-00 (RT III 2001, 2, 17)

tehtud otsuses, et teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise,

samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsus kuuluvad täitmisele ilma täitevosakonna

vahenduseta ja nende täitmisel ei peeta võimalikuks ning vajalikuks teiste asutuste vastavat tegevust, so neid

täidavad süüdimõistetud ise.

Kuid 4. detsembril 2003. a, mil Rapla Maakohus mõistis K.M. süüdi KarS § 329 järgi ning karistas teda

muuhulgas mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks, oli seadusandja kehtestanud

varasemast oluliselt erineva korra füüsilistele isikutele mõistetud lisakaristuste täitmisele pööramiseks.

Nimelt kehtib alates 1. septembrist 2002. a KrMK § 3311 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt füüsilisele isikule

mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või

määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning

süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või

hoiulevõtmiseks.

Seega on sellest ajast alates füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele

pööramiseks vajalik nii kohtu, kui ka asjaomase asutuse - antud juhul Autoregistri Keskuse - tegevus.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kriminaalasjas ei ole andmeid

selle kohta, et kohus oleks saatnud K.M. lisakaristuse täitmisele pööramiseks ARK-ile kohtuotsuse koopia.

Eeltoodust tulenevalt asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et K.M. ei saanud 17. detsembril

2003. a hoida kõrvale Rapla Maakohtu 4. detsembri 2003. a kohtuotsuse täitmisest, sest toimiku materjalide

kohaselt ei olnud seda kohtuotsust täitmisele pööratud.

Seetõttu tuleb, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 10. mai 2004. a kohtuotsus K.M. suhtes, ning teha uus otsus, raskendamata tema

olukorda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher