3-2-1-92-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-92-04

Määruse kuupäev

Tartu, 5. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Julia "trigulina avaldus täisühingule Kvirant erikontrolli

korraldamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/464/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julia "trigulina erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

22. märtsi 2004. a määrus ja Tallinna Linnakohtu

27. jaanuari 2004. a määrus Julia "trigulina avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise kohta ning

saata asi Tallinna Linnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Aaloe Konsultatsioonid 1. aprillil 2004. a

Julia "trigulina erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Julia "trigulina esitas 7. jaanuaril 2004. a Tallinna Linnakohtule hagiavalduse TÜ Kvirant vastu,

milles palus: 1. Määrata TÜ-le Kvirant erikontrolli läbiviimine; 2. Määrata TÜ Kvirant erikontrolli

läbiviijaks audiitor Katrin Kaasik; 3. Kostja keeldumisel erikontrolli läbiviimisest kohustada teda

esitama 2000. " 2002. aasta raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja

pangaväljavõtteid, ning muu firma tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis

on vajalik erikontrolli läbiviimiseks.

2. Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a määrusega keelduti J. "trigulina avalduse menetlusse

võtmisest ja tagastati see avaldajale. Linnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei tule J. "trigulina

avaldust tsiviilkohtumenetluse korras läbi vaadata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 2 kohaselt

mõistetakse tsiviilasjadena tsiviilkohtumenetluse tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud

vaidlusi. Sama paragrahvi 3. lõike järgi lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud

asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Avaldaja palub

erikontrolli määramist TÜ-le Kvirant. Kohtu pädevuses on küll äriseadustiku (ÄS) § 330 lg 2 järgi

aktsionäride taotlusel mõjuvatel põhjustel aktsiaseltsile erikontrolli määramine, kuid täisühingule

erikontrolli määramine ei ole kohtu pädevuses. Kuivõrd täisühing ja aktsiaselts on oma olemuselt ja

juhtimise viisilt erinevad äriühingud, ei ole analoogia kohaldamine võimalik ning aktsiaseltsi kohta

sätestatut ei saa kohaldada täisühingu suhtes. Kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks anda

täisühingule erikontrolli määramise kohtu pädevusse, oleks seadusandja seda otsesõnu seaduses

sätestanud või andnud võimaluse kohaldada analoogiat.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2004. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas linnakohus õigesti küsimuse, kas

erikontrolli korraldamine täisühingule on seadusega antud maa- ja linnakohtute pädevusse.

Äriseadustiku IV osa sätted, mis reguleerivad täisühingu olemust, asutamist, osanikevahelisi suhteid

jms, ei näe ette erikontrolli läbiviimist. Seega ei saa kohus otsustada ka erikontrolli korraldamist ja

määrata kontrolli läbiviijat. Osaühingu ja aktsiaseltsi tegevust reguleerivatest õigusnormidest

tuleneva analoogia kohaldamine ei ole kooskõlas äriseadustiku mõttega. Täisühingu olemus ja

juhtimine on põhimõtteliselt erinev eelnimetatud äriühingutest (nii nt on ÄS § 88 lg 1 ja § 94 lg 1

kohaselt igal osanikul õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises). Äriseadustiku § 94 lg 1

kohaselt on täisühingu osanikul õigus saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi

dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja. Kui avalduse esitaja soovis

eeltoodud sättest tulenevat õigust kasutada, siis oleks seda tulnud avalduses ka märkida.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses palus J. "trigulina tühistada ringkonnakohtu määruse ning võtta tema avaldus

menetlusse.

5. Kaebuse esitaja leiab, et TsMS § 1 lg-st 2 tulenevalt peab käesoleva hagi läbi vaatama

tsiviilkohtumenetluse korras. Vastasel juhul puudub tal põhiseaduslik õigus kohtusse pöörduda.

Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei ole täisühingu osanikul võimalik saada kohtult kaitset ja

realiseerida talle ÄS § 111 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õigust saada kompensatsiooni pärast täisühingust

lahkumist. Seadus ei erista erinevaid äriühingu liike ja ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus

äriseadustikule on väär.

6. Avalduse esitaja soovis saada teavet ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõudis

kinnitatud majandusaasta aruannet. Ta soovis täisühingu raamatupidamise dokumentidega tutvuda

erikontrolli läbiviija vahendusel, kuid tal ei võimaldatud seda. Hagiavalduses sisaldub taotlus teabe

saamiseks ja ÄS § 94 lg-s 1 esineb vastav normikoosseis. Kaebaja ei oma kõrgharidust

raamatupidamises. Seetõttu pidas ta otstarbekaks teabe saamise vormiks erikontrolli läbiviimist, mis

annab hagejale õigustuse nõuda ka kompensatsiooni täisühingust lahkumise korral.

7. Vastuses erikaebusele leiab TÜ Kvirant, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

9. J. "trigulina esitas kohtule hagiavalduse TÜ Kvirant vastu, milles palus määrata TÜ-le Kvirant

erikontrolli läbiviimine ja erikontrolli läbiviijaks audiitor Katrin Kaasik. Kostja keeldumisel

erikontrolli läbiviimisest palus hageja kohustada teda esitama 2000. " 2002. aasta

raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid ning muu firma

tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis on vajalik erikontrolli

läbiviimiseks.

10. Seadusandja on erikontrolli läbiviimise nõude esitamise võimaluse sätestanud osaühingu ja

aktsiaseltsi kohta. Äriseadustiku § 330 lg 2 järgi võivad aktsiaseltsile erikontrolli läbiviimist kohtu

poolt nõuda aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/4 aktsiakapitalist. Analoogne säte

osaühingu kohta on ÄS § 191 lg 2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et osundatud

paragrahvides sätestatut ei saa analoogia korras laiendada täisühingule. Osaühingu ja eriti aktsiaseltsi

puhul on osaniku ja aktsiaseltsi võimalused mõjutada äriühingu igapäevast tegevust ja juhtimist

piiratud. Selle eelduseks on üldjuhul juhatuse või nõukogu liikmeks oleks. Seepärast on õigustatud

osanike või aktsionäride võimalus nõuda erikontrolli korraldamist ning kui osanikud osaühingu või

üldkoosolek aktsiaseltsi puhul seda ei otsusta, on vähemalt 1/4 osakapitali või aktsiakapitali omanikel

õigus pöörduda selle nõudega kohtusse. Kohus arutab asja hagita menetluses. Täis- ja usaldusühingu

puhul on osanikul seadusest tulenevad võimalused ühingu tegevuse korraldamiseks märksa

avaramad. Täisühingu igal osanikul on ÄS § 88 lg 1 järgi õigus ja kohustus osaleda täisühingu

juhtimises ning osanikud vastutavad ÄS § 101 lg 2 alusel täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu

oma varaga.

11. Kuid kohtud jätsid tähelepanemata, et lisaks erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija

määramise nõudele esitas J. "trigulina nõude, et "kostja keeldumisel erikontrolli läbiviimisest

kohustada kostjat esitama ja välja mõista TÜ-lt Kvirant 2000. aasta, 2001. aasta ja 2002. aasta

raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid ja muu firma

tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis on vajalik erikontrolli

läbiviimiseks". Äriseadustiku § 94 lg 1 sätestab osaniku õiguse saada teavet täisühingu tegevusest ja

tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg-st 1 tulenevalt on täisühingu osanikul õigus pöörduda

nimetatud dokumentidega tutvumise nõudega kohtusse, kui tema õigust teabe saamisele on rikutud.

Äriseadustiku § 94 alusel esitatud nõuet arutab kohus hagimenetluses. Õige ei ole seega

ringkonnakohtu etteheide, et J. "trigulina ei ole esitanud ÄS § 94 lg-st 1 tulenevat nõuet. Hageja

alternatiivnõudena esitatud dokumentide nõuet saab vaadelda täisühingu dokumentidega tutvumise

nõudena ÄS § 94 lg 1 järgi. Kui nõue ei olnud selgesõnaliselt esitatud, siis oleks kohus pidanud

tegema hagejale ettepaneku nõude täpsustamiseks. Hageja nõude väljaselgitamine on TsMS § 164

lg 1 p 1 järgi üks eelmenetluse ülesandeid. Kuigi täisühingule ei ole võimalik kohtu kaudu

erikontrolli läbiviimist otsustada ega erikontrolli läbiviijat määrata, ei tähenda see, et hageja nõuet

dokumentidega tutvumiseks ei saaks läbi vaadata. Hagejal on võimalik võtta

raamatupidamisdokumentidega tutvumise lihtsustamiseks ekspert oma kulul. Ka seda saab kohus

hagejale menetluses selgitada ning järgnevalt välja selgitada hageja lõpliku nõude.

12. Kuna asja menetlemine on katkenud hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis linnakohtus,

saadab Riigikohus asja kiire läbivaatamise ja lahendamise võimaldamiseks Tallinna Linnakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

L. Laarmaa, V. Kõve, J. Luik