3-2-1-93-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-93-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. september 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Victoria Shipping hagi AS Transcom vastu lepingujärgse

võla 3 148 180 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/191/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Victoria Shipping kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2004. a

Istungil osalenud isikud

AS Transcom esindaja vandeadvokaat M. Mägi

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

3. märtsi 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. OÜ Victoria Shipping kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Victoria Shipping kassatsioonkaebuselt

15. aprillil 2004. a makstud kautsjon 4 802 (neli tuhat

kaheksasada kaks) krooni 70 senti ja Andrei Lebedevile OÜ

Victoria Shipping eest 5. aprillil 2004. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Victoria Shipping esitas 19. veebruaril 2003. a hagi AS Transcom Pärnu (pärast ühinemist

ärinimi AS Transcom) vastu 3 148 180 krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt

sõlmisid AS Matcom (muudetud ärinimi AS Transcom Pärnu) ja OÜ Victoria Shipping 16. märtsil

2001. a lepingu, mille kohaselt kohustus OÜ Victoria Shipping tegema ujuvekskavaatoriga Bastion

süvendustöid Rohuküla-Heltermaa laevakanalil ja Paldiski lõunasadamas. Lepingu p 4.3 järgi

kohustus kostja finantseerima hagejat kokkulepitud mahus ja tähtaegadel. Iga finantseeringu osas

pidid pooled eraldi kokku leppima ja koostama protokolli, mis pidi olema lepingu lahutamatu osa.

Tööde teostamiseks rentis OÜ Victoria Shipping 1. märtsil 2001. a AS-lt Ehitustööde

Mehhaniseerimise Trust ujuvekskavaatori Bastion ja eripraamid. Hageja täitis lepinguga võetud

kohustused tellija pretensioonideta. Hageja kulud tehtud tööde osas olid kokku 12 162 224 krooni 23

senti, millest kostja jättis tasumata 3 148 180 krooni 60 senti, mis seisneb Bastioni rendikulus,

kütusekulus, materjalidega varustamise kulus, lisaks pargase rent, tollikulu ja käibemaks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja ei ole viidanud ühelegi protokollile, millest

tulenevalt võiks hagejal tekkida nõudeõigus kostja vastu. Hageja ei tõendanud, et tehtud kulutused

oleksid seotud vaidlusaluse lepingu täitmisega. Kostja tasus hagejale 20. märtsist 2001. a 11. juulini

2001. a esitatud arvete alusel 9 014 036 krooni. Pärast 11. juulit 2001. a ei ole hageja kostjale ühtegi

arvet esitanud, millest võib järeldada, et hageja möönab esitatud nõude õigusliku aluse puudumist.

3. Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Transcom välja 500 270 krooni.

Maakohus leidis, et pooled sõlmisid 16. märtsil 2001. a töövõtulepingu süvendustööde teostamiseks

Rohuküla"Heltermaa laevakanalis ja Paldiski lõunasadamas süvendusseadmega Bastion. Selle

lepingu punkti 4.3 kohaselt kohustus kostja finantseerima hagejat kokkulepitud ulatuses ja

tähtaegadel ning iga finantseeringu osas pidid pooled eraldi kokku leppima ja koostama lepingu

lahutamatuks osaks oleva protokolli. Pooled kirjalikke protokolle kohtule ei esitanud. Sellest võis

järeldada, et kirjalikke protokolle ei koostatud. Kohtule esitatud 4. juuni 2001. a garantiikirja kohaselt

kostja garanteeris Bastioni 1 000 000 krooni suuruse rendi maksmise hiljemalt 8. juuniks 2001. a ja

11. juuli 2001. a kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 1 000 000 krooni kahe nädala

jooksul pärast projektijärgsete tööde teostamist ja vastuvõttu tellija poolt.

4. Pärast 4. juunit 2001. a on kostja hagejale tasunud 3 376 924 krooni. Selle üle pooled ei vaidle.

Seega tõendas kostja, et ta on garandina kohustuse täitnud. Pärast 11. juuli 2001. a kokkulepet on

kostja maksnud hagejale 499 730 krooni. Objekti on asutud kasutama ja seega on kostja teostatud töö

vastu võtnud. Tsiviilkoodeksi § 369 lg 1 järgi pidi tellija maksma töövõtjale kokkulepitud tasu pärast

kogu töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole teisti kindlaks määratud. Kuna kokkulepitud

summast on maksmata 500 270 krooni, siis tuleb see kostjalt hageja kasuks sisse nõuda. Ülejäänud

hagi hinna maksmise kohta pooltel kirjalik kokkulepe puudub ja hageja pole tõendanud ka suulise

kokkuleppe olemasolu.

5. AS Transcom esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise

osas. Kohtuotsust ei vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. märtsi 2004. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus

hagi rahuldas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis OÜ Victoria Shipping hagi 3 148 180

krooni 63 sendi saamiseks rahuldamata.

7. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustamata asjaoluks see, et hageja alates 14. juulist

2001. a enam töid ei teostanud ning töövõtulepingu alusel on kostja hagejale maksnud 9 014 043

krooni. Tsiviilvaidlus on pooltel tekkinud 16. märtsi 2001. a töövõtulepingu täitmisest. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 11. juuli 2001. a kokkuleppe alusel

1 miljon krooni ja kas 11. ja 13. juulil 2001. a esitatud arvete alusel makstud 499 730 krooni on

makstud lepingu või kokkuleppe alusel. Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et pärast 11. juulit

2001. a tasus hageja 499 730 krooni 16. märtsi 2001. a lepingu alusel. Kuigi 499 730 krooni tasus

kostja pärast 11. juulit 2001. a, ei anna see iseenesest alust pidada seda makset tasumiseks

kokkuleppe alusel.

8. Ekslik on maakohtu järeldus, et kostja peab hagejale tasuma 11. juuli 2001. a kokkuleppe alusel

veel 500 270 krooni. 11. juuli 2001. a kokkuleppe sisust tulenevalt ei olnud selle sõlmimise hetkel

kokkuleppes silmas peetud töid veel teostatud. Asjas ei leidnud tõendamist, et kõnealuste tööde

projekti oleks koostatud. Samas nägi 16. märtsil 2001. a sõlmitud töövõtulepingu p 4.3 ette iga

finantseeringu kohta eraldi kokkuleppe ja protokolli koostamist, mis pidi olema lepingu lahutamatu

osa. Sama lepingu punkti 8.1 kohaselt võis lepingu tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

Suulised kokkulepped on kehtetud.

9. Hageja ei ole tõendanud pärast 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõlmimist tööde teostamist. Kostja

möönab, et isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist varem heakskiidetud konkreetne projekt, sidusid

pooled 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõlmimisel 1 miljoni krooni tasumise puuduste kõrvaldamisega

nimetatud projektis. Kuna hageja ei tõendanud, milliseid töid ja millise projekti järgi ta tegi, ei saanud

kohus hageja nõuet rahuldada. Vaidlust ei ole ju selles, et 11. juuli 2001. a kokkulepe oli tingimuslik

ning pidi eeldama tööde tegemist peale kokkuleppe sõlmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast

kokkuleppe sõlmimist töid ei tehtud.

10. Kohus on asja läbivaatamisel ebaõigesti määratlenud poolte tõendamiskoormise ja jätnud kostja

vastuväited tähelepanuta. Hageja taotles kostjalt 1 miljoni krooni maksmist kokkuleppe alusel. Kui

kostja väitis, et 11. juuli 2001. a kokkuleppes nimetatud projektijärgseid töid ei teostatud ja tal

seetõttu maksmise kohustust ei tekkinud, oleks hageja pidanud oma nõuet, s.t konkreetsete tööde

tegemist pärast 11. juulit 2001. a, tõendama.

11. Kohus on otsuses põhjendanud hagi rahuldamist sellega, et töövõtulepingu objekti on asutud

kasutama ja seega on kostja teostatud tööd vastu võetud. Kostja on õigesti märkinud, et kuna

tõendatud ei ole, millised tööd on hageja teostanud ning millise projekti järgi, ei saa järeldada, et

kostja on asunud vastavate tööde tulemusi kasutama ja on need vastu võtnud. Paldiski lõunasadama

kasutuselevõtmine ei oma tähendust kokkuleppest tuleneva kohustuse tekkimise seisukohast.

Olematuid süvendustöid ei saa lugeda kostja poolt vastu võetuks. Töövõtulepingu alusel saab lugeda

objekti tellija poolt vastuvõetuks selle kasutuselevõtuga, kui töövõtja on teinud nõuetekohase töö ja

tellija keeldub seda vastu võtmast, kuid samas on asunud tehtud tööd kasutama. Selles asjas

nimetatud asjaolud puuduvad.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse

normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et pärast 14. juulit 2001. a ta tööd ei teinud ja kostja on maksnud talle

9 014 043 krooni. Kostja on jätnud maksmata 3 148 180 krooni 63 senti, kuid hageja nõustub ka

sellega, et maakohus rahuldas tema hagi osaliselt ja kohustas kostjat maksma 500 270 krooni. Hageja

leiab, et apellatsioonikohtu järeldused hagi rahuldamata jätmise osas on ebaõiged, laialivalguvad ning

põhjendamata.

14. Ringkonnakohus leidis, et 499 730 krooni tasuti küll pärast 11. juulit 2001. a, kuid see ei anna

iseenesest alust pidada seda tasu maksmiseks kokkuleppe järgi. Ringkonnakohus ei selgita, mis

summa see oli ja miks kostja seda maksis. Põhjasüvendamistööde teostamiseks koostati projekt tööde

alguses. Täiendava projekti koostamiseks puudus vajadus. Kokkuleppe sõnastuses "kokkulepitud

projekt" ei anna infot objekti kohta. Hageja soovib töövõtuga seotud kulude hüvitamist seoses

süvendustöödega, mis olid fikseeritud töövõtulepingus ja tööde projektis.

15. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti töövõtulepingust ja võlgnevuse tasumisest tekkinud

suhteid. Kuigi töövõtulepingu järgi tuli iga finantseeringu kohta sõlmida eraldi kokkulepe ja koostada

protokoll, seda ei tehtud. Samas maksis kostja hagejale tehtud tööde eest. Ringkonnakohtu otsusest

võiks järeldada, et poolte suulised kokkulepped 9 014 043 krooni maksmiseks on kehtetud. Kostja

aga ei ole sellist vaidlust tõstatanud. Hageja esitas koos hagiavaldusega dokumendid tööde

teostamisega seotud kulude kohta, garantiikirja ja 11. juuli 2001. a kirjaliku kokkuleppe. Hageja nõue

tuleneb TsK §-st 355. Lähtudes töövõtulepingu tingimustest, pidi kostja maksma hagejale

kokkulepitud tähtaegadel ja ulatuses. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ilma

pretensioonideta. Peatellija AS Tallinna Sadam võttis Rohuküla"Heltermaa liini ja Paldiski

lõunasadama põhjasüvendustööd vastu 21. septembri 2001. a aktiga. Sellest ajast algas lepingus

määratud objektidel laevasõit. Kostja ei ole kohtule esitanud dokumenti, millest nähtuks, et

ülalnimetatud objektid ei ole vastu võetud.

16. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Vastavalt TsK § 366 lg-le 2 pidi tellija viivitamatult

teatama, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Sama seaduse § 367 lg 1 järgi tuli töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral esitada hagi kuue kuu jooksul. Kostja ei ole tõendanud

oma väidet, et tal oli pretensioone hageja tööde tegemise kohta ja hageja ei soovi neid rahuldada.

Puuduvad ka tõendid selle kohta, et põhjasüvendustööd on tegemata.

17. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras

esimese astme lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale apellatsioonkaebus esitati.

Ringkonnakohtus vaieldi üksnes selles üle, kas kostjal oli kohustus tasuda hagejale 11. juulil 2001. a

sõlmitud kokkuleppe alusel 1 miljon krooni ja kas 11. ja 13. juuli 2001. a arvete alusel makstud 499

730 krooni on tasutud lepingu või kokkuleppe järgi. Muu üle pooled ringkonnakohtus ei vaielnud.

Hageja on esitanud kassatsioonkaebuses mitmeid väiteid, millele ta ei ole varasema kohtumenetluse

käigus tuginenud: objekti avamine üldiseks laevaliikluseks, töövõtulepingust tulenevate

pretensioonide esitamata jätmine.

18. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta

kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes

kostja kantud õigusabikulude katteks 15 930 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

20. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga, et kuna hageja esimese astme kohtu otsuse peale hagi

rahuldamata jätmise osas apellatsioonkaebust ei esitanud, siis vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle,

kas kostja peab maksma hagejale 11. juulil 2001. a kokkulepitu järgi veel 500 270 krooni.

21. Selle vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, milles pooled 11. juulil 2001. a kokku leppisid.

Maakohus leidis, et hageja tegi 16. märtsi 2001. a töövõtulepingus kokkulepitud töö ja kostja on töö

vastu võtnud, sest objekt on võetud kasutusele. 11. juulil 2001. a lepiti kokku, et pärast

projektijärgsete tööde vastuvõtmist kohustub kostja maksma hagejale 1 000 000 krooni ja kuna töö on

objekti kasutama asumisega vastu võetud, siis on kostja kohustatud maksma hagejale 1 000 000

krooni. Kuna kostja on pärast 11. juulit 2001. a tasunud hagejale 499 730 krooni, siis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 500 270 krooni. Ka ringkonnakohus leidis, et vaidlus on pooltel tekkinud

16. märtsi 2001. a lepingu täitmisest. Samas leidis ringkonnakohus, et 11. juuli 2001. a kokkulepe ei

ole seotud 16. märtsi 2001. a töövõtulepinguga, vaid selle sisust tulenevalt ei olnud selle sõlmimise

hetkel kokkuleppes silmas peetud töid teostatud ja projekti koostatud. Kuna hageja pole tõendanud,

milliseid töid ja millise projekti järgi ta tegi, ei saa järeldada, et kostja on asunud vastavate tööde

tulemusi kasutama ja on tööd vastu võtnud. Samas möönis ringkonnakohus, et pooled võisid

kokkuleppe siduda ka puuduste kõrvaldamisega varem heakskiidetud projektis.

22. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast 14. juulit 2001. a hageja süvendustöid ei teinud. Ekslik on

ringkonnakohtu seisukoht, et hageja nõude aluseks oli kokkulepe. Hageja on hagiavalduses esitanud

rahalise nõude 16. märtsil 2001. a sõlmitud töövõtulepingu alusel ja leiab ka kassatsioonkaebuses, et

tema nõue tuleneb töövõtulepingust ning 11. juuli 2001. a kokkuleppes lepiti kokku maksmise

tähtajas.

23. Kohtule esitatud 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõnastus on järgmine: "Käesolevaga on

allakirjutanud osapooled kokku leppinud, et AS Matcom tasub Viktoria Shipping Ltd-le kahe nädala

jooksul peale projektijärgsete tööde teostamist ja vastuvõttu Tellija poolt 1 000 000 EEK ning

ülejäänud kulude arvestus toimub kuu aja jooksul peale ülatoodud tähtaega".

24. Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 lg 1 kohaselt

lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene

teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-97-99 (RT III 2000, 1, 12) leidnud, et poolte tahe tuleb välja

selgitada, lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada

ka poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma

seisukohta, et nimetatud kokkulepe tuleb jätta kõrvale ainuüksi seetõttu, et hageja pole tõendanud

täiendavate tööde tegemist pärast kokkuleppe sõlmist ja projekti olemasolu. Kuna ringkonnakohus

tühistas esimese astme kohtu otsuse hagi rahuldamise osas, siis ta pidi otsuses põhjendama, miks ta

leiab, et kokkuleppe sisust tulevalt ei olnud selle sõlmimise hetkel kokkuleppes silmas peetud töid

veel teostatud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppes ei ole märgitud ühtegi tööd

ega ka 16. märtsi 2001. a lepingus kokkulepitule täiendavat tööd. Kokkuleppe sõnastus võis

tähendada ka seda, et kostja tunnistas maksmise kohustust ja lubas tasuda kahe nädala jooksul peale

töövõtulepingus märgitud tööde vastuvõtmist.

25. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, siis peab kolleegium vajalikuks

märkida järgmist. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline. Ringkonnakohtu otsuse

põhjenduste järgi kontrollis kohus TsMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebuses otsuse temalt 500 270 krooni välja mõistmise osas. Hagi rahuldamata jätmise

osas kohtuotsust ei vaidlustatud. Kohtuotsuse resolutsioonis tühistas apellatsioonikohus esimese

astme kohtu otsuse 500 270 krooni väljamõistmise osas. Seejärel jättis aga ringkonnakohus OÜ

Victoria Shipping hagi AS Transcom vastu rahuldamata 3 148 180 krooni 63 sendi saamiseks. Seega

võttis ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha ka nõude osas, mida

apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud ja läbi ei vaadatud.

26. Poolte kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude hüvitamine otsustatakse asja sisulisel

läbivaatamisel.

A. Kull, V. Kõve, Laarmaa