3-2-1-82-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-82-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. september 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Jüri Vesteri kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 2004. a

määrus asjas nr 2-2-159/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Vesteri erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. august 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi

2004. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Maakohtule 8. septembril 2003. a esitatud kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur Ivi Kalmet

31. juulil 2003. a täitekutse, millega kohustas J. Vesterit tasuma kriminaalasjas nr 1-85/03

väljamõistetud tsiviilhagi katteks 2 944 741 krooni. Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli täitekutses

märgitud 7. oktoober 2003. a. Kohtutäitur arestis kogu J. Vesteri vara.

2. J. Vester leidis kaebuses, et kohtutäituri tegevus ei ole kooskõlas seadusega. Ta palus tühistada

täituri poolt täitekutsega talle pandud kohustuse ja tühistada tema vara arestimise aktid.

Kriminaalasjas mõisteti temalt välja 2 946 742 krooni, kuid samas on kohtuotsusega talle määratud

igakuine makse vähemalt 1000 krooni. Seda kohustust on ta täitnud. Tsiviilhageja on nõustunud

asjaoluga, et lihtmenetluse kokkulepe sõlmitakse süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel. Kohus

on kinnitanud lihtmenetluse kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud ka tsiviilhagi rahuldamise

kord.

3. Jõgeva Maakohus jättis 12. veebruari 2004. a määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse

põhjenduste kohaselt ei saa Karistusseadustiku (KarS) § 74 alusel määratud kontrollkohustuse

täitmine piirata tsiviilhageja õigust nõuda väljamõistetud summa kohest täitmist. Igakuise

maksekohustuse vabatahtlik täitmine on aluseks sellele, et J. Vesteril mõistetud 2-aastast vangistust ei

pöörata täielikult täitmisele.

Jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 2 alusel.

Kohtutäituri esmased ülesanded täitemenetluses on sätestatud TMS § 29 lg-s 1. Täitekutses on

kohtutäitur teinud J. Vesterile ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäituri

kohustus võlgniku vallasvara arestimiseks tuleneb TMS § 48 lg-st 2 ning arestimise toimingud on

sätestatud TMS § 50 lg-s 1.

4. J. Vester esitas maakohtu määrusele erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega rahuldada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. märtsi 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Jõgevamaa kohtutäituri I. Kalmeti tegevus Jõgeva Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsuse täitmisel,

millega mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni, on seaduslik ja kooskõlas täitemenetluse

seadustiku sätetega.

Jõgeva Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsusega mõisteti J. Vesterile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Vester 3-

aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega kohustati J. Vesterit KarS § 75

lg 2 p 1 alusel tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt alates 2003. aasta maikuust vähemalt 1000

krooni kuni katseaja lõpuni. Ühtlasi mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni.

KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine

ning süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. Kui süüdlane

täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest, siis ei

pöörata mõistetud karistust täitmisele. Seega J. Vesterile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse,

hüvitada igakuiselt vähemalt 1000 krooni, eesmärk on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas

käitumine. Nimetatud kohustuse täitmine ei vabastada aga kohtualust hüvitada temalt kohtuotsusega

väljamõistetud tsiviilhagi.

Kuivõrd J. Vesterilt mõisteti süüdimõistva kohtuotsusega riigituludesse 2 946 742 krooni, siis oli

kohtutäitur, sõltumata J. Vesterile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustusest, kohustatud

sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seetõttu on ekslik J. Vesteri seisukoht, et kuna

ta on KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse täitnud, siis on kohtutäituri poolt tema suhtes

täitemenetluse algatamine ja sissenõude pööramine tema varale ebaõige.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Erikaebuses palub J. Vester tühistada ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata J. Vesteri

kaebus kohtutäitur I. Kalmeti tegevuse peale.

J. Vester leiab, et KarS § 75 lg 2 p 1 kohaldamine välistab samaaegse tsiviilhagi sissenõudmise,

vastasel juhul muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe alusel

jõustunud kohtuotsuse kohaselt peab avaldaja tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt katseaja

lõpuni vähemalt 1000 krooni kuus. Kohtuotsuse täitmine viisil nagu seda tõlgendavad täitur ja

kohtud, välistab kohtuotsuse edasise täitmise KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse osas ja toob

avaldajale kaasa vanglakaristuse. Selline tagajärg ei saa olla lihtmenetluse kokkuleppe eesmärgiks.

Kohtuotsuses on selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, et tuleb tasuda võla katteks vähemalt 1000 krooni

kuus. Tsiviilhageja ei ole otsust selles osas vaidlustanud.

Sõna "vähemalt" ei tule kohtuotsuses mõista selliselt, et see lubab sissenõudjal suvalisel hetkel

pöörata tsiviilhagi täies ulatuses sundsissenõudmisele, vaid alternatiivina, mis võimaldab avaldajal

tasuda võimaluse korral ka rohkem kui 1000 krooni. Avaldaja kohustusele tasuda iga kuu mitte

vähem kui 1000 krooni kahju hüvitamiseks vastab tsiviilhageja õigus saada mitte enam kui 1000

krooni kuus.

7. Kohtutäitur I. Kalmet vaidleb erikaebusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et Jõgevamaa kohtutäituri I. Kalmeti tegevus Jõgeva

Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsuse täitmisel, millega mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742

krooni, on seaduslik ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega.

10. J. Vesterilt mõisteti kriminaalasjas tsiviilhageja kasuks välja 2 946 742 krooni. Täitemenetluse

seadustiku § 1 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad kohtuotsused ja -määrused kriminaalasjades rahaliste

sissenõuete kohta täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Seega on sissenõudjal, kelle nõue

kriminaalmenetluses on rahuldatud, õigus selle sissenõudmiseks üldises korras. Asjaolu, et

kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel

kohustus hüvitada teatud tähtpäevaks osaliselt või täielikult tekitatud kahju, ei piira sissenõudja

võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses. KarS § 74 alusel karistusest tingimisi

vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ning süüdlase allutamine kohtu poolt

määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. J. Vester tunnistati süüdi lihtmenetluses. Jõgeva

Maakohtu toimikus oleva protokolli tsiviilhageja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks

kohaselt on tsiviilhageja nõudnud kohtualuselt 2 946 742 krooni hüvitamist (lk 251). Samuti ei nähtu

asja materjalidest, et tsiviilhageja oleks taotlenud otsuse, millega mõisteti J. Vesterilt välja 2 946 742

krooni, ositi täitmist. Seega oli tsiviilhageja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse

läbiviimiseks kõnealuse kohtuotsuse alusel.

11. Kolleegium ei nõustu avaldajaga selles, et KarS § 75 lg 2 p 1 kohaldamine selliselt, et J. Vester on

kohustatud tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt vähemalt 1000 krooni kuni katseaja lõpuni,

välistab samaaegse nõude täitmise täitemenetluses. Süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud

kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse

täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt.

Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuse täitmiseks (Vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2003. a otsus nr 3-1-1-126-03, RT III 2003, 32, 331)

Seega on kohtuotsusega katseajaks pandud igakuise vähemalt 1000 krooni tasumise kohustuse

põhiliseks eesmärgiks saavutada süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Kuigi KarS § 75

lg 2 p-s 1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib muuhulgas ka kahju hüvitamise

eesmärki, ei mõjuta see kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud

kahjusumma sissenõudmiseks. Kolleegium leiab, et avaldaja seisukohaga nõustudes, võib tekkida

olukord, kui kriminaalmenetluses tehtud kahju hüvitamise otsuse sundtäitmisel on võlgnik

põhjendamatult paremas olukorras, kui tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse sundtäitmisel. Sellisele

käsitlusele puudub mõistlik põhjendus.

12. Kolleegium möönab võimalust, et kui täitemenetluses tsiviilnõuete täitmisel ei saa hüvitatud kogu

kahju, võib see viia olukorrani, kus süüdimõistetu ei suuda täita igakuist vähemalt 1000 krooni

tasumise kohustust. Seda küsimust ei saa aga lahendada kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. Sellise

olukorra tekkimisel on süüdimõistetul õigus pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, kelle

ettekande alusel võib kohus KarS § 75 lg 3 kohaselt kergendada või tühistada süüdimõistetule

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi.

T. Tampuu, H. Jõks, J. Luik