3-2-1-95-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-95-04

Määruse kuupäev

Tartu, 21. september 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja V. Kõve

Kohtuasi

Eino Niine hagi AS Harju KEK vastu töövõime kaotusest

põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/263/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Harju KEK erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

31. märtsi 2004. a määrus ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le Harju KEK 7. aprillil 2004. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eino Niin esitas 11. detsembril 2002. a Harju Maakohtule hagi AS Harju KEK vastu töövõime

kaotusest põhjustatud kahju hüvitamiseks tervisekahjustuse tekitamise tõttu.

2. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostja esitas maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2004. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata

põhjendusel, et apellant ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjust.

4. 26. märtsil 2004. a esitas kostja ringkonnakohtule avalduse menetluse uuendamiseks. Avalduse

kohaselt ei saanud kostja esindaja Aare Kirsme ringkonnakohtu istungil osaleda tervislikel põhjustel.

Kostja edastas kohtule teate esindaja haigestumise kohta 15. märtsil 2004. a. Avaldusele oli lisatud

16. märtsil 2004. a väljastatud arstitõend A. Kirsme haigestumise kohta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määrusega jäeti kostja apellatsioonimenetluse

uuendamise taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt uuendab kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 323 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse apellandi avalduse alusel, kui

kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saanud õigeaegselt kohtule teatada.

Kostja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik lepingulise esindaja haigusest kohut

õigeaegselt teavitada. Taotlus istungi edasilükkamiseks on postitatud istungile eelneval päeval,

mistõttu pidi kostjale olema arusaadav, et tõenäoliselt ei jõua see istungi toimumise ajaks kohtusse.

Kostjal oli võimalik edastada teade faksiga, saata meil või helistada kohtusse. Ka ei ole

nõuetekohaselt tõendatud seadusliku takistuse olemasolu. Menetluse uuendamise avaldusele lisatud

arstitõend ei vasta sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määrusega nr 136 kinnitatud

"Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske

haiguse kohta vormistatava tõendi vormile". Eelkõige puuduvad tõendil number ja kanne, millega

arst kinnitab, et tõend antakse välja, tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda

menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Erikaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja menetluse uuendada. Kostja arvates

ei oleks ta üldist tähitud posti liikumise praktikat arvestades pidanud eeldama, et 15. märtsil 2004. a

tähitud postiga saadetud kiri ei jõua 16. märtsiks 2004. a ringkonnakohtusse. Lisaks ei arvestanud

ringkonnakohus, et kostja esindaja helistas 15. märtsil 2004. a ringkonnakohtusse ja teatas oma

haigestumisest ning palus kohtuistungi edasi lükata. Kõneeristuse järgi on 15. märtsil 2004. a tehtud 2

minuti 35 sekundi pikkune kõne Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi referendi numbrile.

Esindaja haigestus pühapäeval, 14. märtsil 2004. a, mistõttu ei olnud võimalik taotlust istungi

edasilükkamiseks postitada enne 15. märtsi 2004. a. Kostja arvates ei tee menetluse uuendamise

avaldusele lisatud tõendi vormiline puudus olematuks seaduslikku takistust, st et apellandi esindaja

oli haige ja ei saanud istungist osa võtta. Tõendil on selgelt kirjas, et see on 16. märtsil 2004. a

väljastatud esitamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebaja ei saa vastutada meditsiiniasutuse

väljastatud vormiliselt puuduliku arstitõendi eest.

7. Vastuses erikaebusele leidis hageja, et erikaebus tuleks jätta rahuldamata. Kostjal on lisaks

lepingulisele esindajale seaduslikud esindajad, kes oleks võinud kohtuistungil osaleda. Esitatud

kõneeristusest ei nähtu, et helistatud oleks kostjale kuulunud telefonilt. Kostja ei ole tõendanud ka

seaduses ette nähtud korras seadusliku takistuse olemasolu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

9. Kui apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmu ja ringkonnakohus jätab sel põhjusel

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, uuendab ringkonnakohus TsMS § 323 lg 1 kohaselt menetluse

apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saanud

õigeaegselt kohtule teatada. Seega on käesoleva asja lahendamisel oluline selgitada, kas kostjal oli

seaduslik takistus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja kas ta teatas sellest kohtule või ei saanud seda

õigeaegselt teha.

10. Seaduslikuks takistuseks tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 206 lg 1 kohaselt eelkõige isiku enda

haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse

kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. TsMS § 206 lg 2

kohaselt võib kohus seaduslikuks takistuseks lugeda ka muid põhjusi kui haigestumine. TsMS § 206

lg 3 kohaselt esitab isik sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistuse esinemise kohta kohtule tõendi,

mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Sotsiaalminister on 12. detsembri

2003. a määrusega nr 136 kinnitanud "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või

lähedase raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korra" (edaspidi Kord).

Korra § 4 lg 1 järgi kantakse tõendile selle number tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud

numeratsiooni kohaselt. Korra § 4 lg 9 järgi tehakse tõendile kanne, millega arst kinnitab, et tõend

antakse välja esitamiseks kohtule, tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda

menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Lisaks peab see kanne sisaldama võimalikult täpset ja

põhistatud kirjeldust isiku enda või tema lähedase terviseseisundi kohta, samuti takistuse iseloomu

kohta, mis ei võimalda kutsutud isikul kutsel märgitud ajaks menetlustoimingule ilmuda. Käesoleval

ajal kehtib Korra sisult sarnane uus redaktsioon, mis on kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a

määrusega nr 85.

11. Kostja väitis menetluse uuendamise avalduses, et lepinguline esindaja ei saanud kohtusse ilmuda,

sest haigestus ootamatult. Kostja esitas selle kohta kohtule arstitõendi. Õige on ringkonnakohtu

seisukoht, et arstitõend ei vasta Korrale. Tõendil puudub number, mida nõuab Korra § 4 lg 1 ja seal

puudub ka kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja, tõendamaks takistuse olemasolu, mille

tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Siiski on ringkonnakohus

eelnevast teinud ebaõige järelduse, et arstitõendi vorminõuete rikkumise tagajärjeks on automaatselt

seadusliku takistuse tõendamatus ja seega puudub ka alus apellatsioonimenetlust uuendada. TsMS

§ 206 lg-d 1 ja 3 kohustavad küll isikut esitama kehtestatud vormis arstitõendi, kuid ei ole selle

eiramise tagajärjena sätestanud, et kohus ei või seadusliku takistuse esinemist hinnata muude tõendite

alusel. Sellele viitab ka TsMS § 206 lg 2, mille kohaselt võib kohus seaduslikuks takistuseks lugeda

ka muid põhjusi kui haigestumine. Seega on kohtul õigus igal üksikjuhul hinnata, kas apellandi poolt

menetlustoimingu tegemata jätmise põhjusena väidetut saab lugeda seaduslikuks takistuseks ja kas

see on kohtule piisavalt tõendatud. Vormikohane arstitõend on kohtule abivahend, otsustamaks, kas

isiku haigestumine ja selle iseloom oli piisavaks põhjuseks isiku kohtusse ilmumata jäämiseks.

Kohtunik ei pea omama meditsiinilisi eriteadmisi, et kindlaks teha, kas mingi konkreetne diagnoos

võimaldab isikul osa võtta menetlustoimingutest. Seetõttu on arst kohustatud Korra § 4 lg 9 kohaselt

kandma tõendile võimalikult täpse ja põhistatud kirjelduse isiku terviseseisundi, samuti takistuse

iseloomu kohta, mis ei võimalda tal mingil konkreetsel ajal menetlustoimingule ilmuda. Arst peab

tõendil selgelt väljendama, kas tema arvates on isik võimeline menetlustoimingu tegemisele ilmuma

või mitte. Korra § 2 lg 1 lubab arstil sellise tõendi välja anda üksnes juhul, kui terviseseisundist

tingitud põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda menetlustoimingule kutsel

märgitud ajaks. Kui aga arst ei ole sellist kannet tõendile teinud, võib kohus siiski ka ise hinnata, kas

esitatud arstitõend tõendab seadusliku takistuse olemasolu, mistõttu ei olnud protsessiosalisel

võimalik kohtusse ilmuda. Reeglina ei tohiks tõendile tuginemist välistavaks asjaoluks olla numbri

puudumine tõendil. Kui kohtu arvates ei vasta esitatud arstitõend vorminõuetele ja puudust on

võimalik kõrvaldada, võib kohus teha isikule ettepaneku vormikohase tõendi esitamiseks. Käesoleval

juhul ei ole ringkonnakohus arstitõendist nähtuvat sisuliselt hinnanud, s.t tuvastanud, et arstitõendist

ei nähtu kostja esindaja takistus kohtuistungile ilmumiseks, ega teinud ka kostjale ettepanekut

vormikohase tõendi esitamiseks.

12. TsMS § 323 lg 1 järgi on apellatsioonimenetluse uuendamiseks seadusliku takistuse kõrval ka

nõue, et takistuse olemasolust ei saadud ringkonnakohtule õigeaegselt teatada. Erikaebuse

põhjenduste kohaselt haigestus kostja lepinguline esindaja nädalavahetusel ning helistas esmaspäeval,

15. märtsil 2004. a ringkonnakohtusse ja teatas haigestumisest. Samal päeval postitas kostja tähitud

kirjaga taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, arvestades, et kiri jõuab kohtusse 16. märtsil 2004. a

kell 16:00 toimuva kohtuistungi ajaks. Asja materjalide kohaselt on kiri postitatud Keilas 15. märtsil

2004. a, jõudnud Tallinna postkontorisse 16. märtsil 2004. a ning kiri on registreeritud Tallinna

Ringkonnakohtus 17. märtsil 2004. a. Järelikult teatas kostja kohtule istungile ilmumise takistusest,

kuid teade ei jõudnud kohtuni õigeks ajaks. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjale

pidi olema neil asjaoludel arusaadav, et tõenäoliselt ei jõua kiri istungi toimumise ajaks kohtusse. Ei

ole üheselt selge, et kiri ei jõudnud ringkonnakohtusse õigeaegselt kostja tegemata jätmise tõttu ning

kostja ei pidanud kolleegiumi arvates seda antud asjaoludel ka eeldama. Seepärast ei ole põhjendatud

ringkonnakohtu määruse etteheide, et kostja oleks võinud edastada teate lisaks faksiga, saata

elektronkirja või helistada kohtusse. Riigikohus ei saa antud asjaoludel lugeda tuvastatuks kostja

väidet, et tema esindaja ka helistas kohtusse ja palus istungi edasi lükata. Seda saab vajadusel teha

ringkonnakohus asja uuel lahendamisel. Samas on tähtkiri edastatud kohtule sõltumata sellest, kas

helistamist tõendatuks lugeda või mitte. Kuigi saatja kannab üldjuhul saadetise edastamise riski, ei

tähenda see antud juhul, et ringkonnakohus ei oleks võinud neil asjaoludel TsMS § 323 lg 1 järgi

siiski menetlust uuendada. Kolleegiumi arvates on menetluse uuendamiseks alus olemas, kui kohus

on tuvastanud, et apellant on teinud omapoolselt mõistlikult eeldatava kohtu teavitamiseks oma

esindaja seaduslikust takistusest. Arvestada tuleb ka takistuse iseloomu. Haigus on tavaliselt

ootamatult tekkiv ja sellest õigeaegne teatamine võib olla seetõttu raskendatud.

13. Õige on hageja väide, et kostjal oli olemas ka seaduslik esindaja, kes oleks lepingulise esindaja

asemel võinud kohtuistungile ilmuda. Samas ei ole ringkonnakohus sellele tuginenud kostja

menetluse uuendamise avalduse rahuldamata jätmisel. Kostja oli palunud ringkonnakohtult istungi

edasilükkamist lepingulise esindaja haiguse tõttu ega pidanud eeldama, et kohus ei loe lepingulise

esindaja haigust piisavalt tõendatuks ning et istungi edasilükkamise taotlus ei jõua õigeaegselt

kohtusse. TsMS § 322 lg 1 ei kohusta ringkonnakohut apellandi kohtusse ilmumata jäämise korral

kaebust läbi vaatamata jätma, vaid üksnes annab selleks võimaluse. Kolleegium märgib, et kostja ei

avaldanud apellatsioonkaebuses soovi ringkonnakohtu istungil osaleda. Samuti ei nähtu toimikus

olevast kostja kohtukutse kohtule tagastatud osast, kas kostjat on vastavalt TsMS § 321 lg-le 1

hoiatatud, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus apellatsioonkaebuse

jätta läbi vaatamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. märtsi 2002. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-

47-02 (RT III 2002, 10, 107) asunud seisukohale, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust

läbi vaatamata, kui apellant on enne istungit teatanud kohtule kohtuistungilt puudumise põhjuse või

taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kuid istungile ei ilmu. Sellisel juhul on apellant ilmutanud

vajalikku huvi oma kaebuse läbivaatamise vastu ja kui tema kohtuistungilt puudumise põhjus pole

seaduslik, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaadata tema osavõtuta. Kolleegium on seisukohal, et

kohtul on võimalik lahendada asi apellandi osavõtuta ka siis, kui apellant ei ole ise soovinud

kohtuistungit või palunud asi lahendada tema osavõtuta. Ka võib kohus sel juhtumil kohtuistungi

vajadusel edasi lükata. Kaebus tuleks läbi vaatamata jätta üldjuhul vaid siis, kui apellant on taotlenud

kohtuistungit. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on olemuslikult sanktsioon apellandi suhtes, mida

tuleb rakendada siis, kui apellant oma käitumisega selleks piisavalt põhjust annab. Seega ei tähenda

TsMS § 322 lg-s 1 sätestatu kohtu absoluutset õigust apellandi kohtuistungile ilmumata jäämise

korral kaebus läbi vaatamata jätta. Kuna üldjuhul on ringkonnakohtul võimalik asi lahendada ka juba

esimese astme kohtus kogutud tõendite alusel (erinevalt esimese astme kohtu tagaseljaotsusest), ei ole

ka sisulist põhjendust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks üksnes formaalsel alusel.

J. Luik, P. Jerofejev, V. Kõve