3-1-1-77-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-77-04

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 8 juuli 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Viktor Kondratjuki süüdistuses KarS § 184

lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. juuni 2004. a

määrus, millega jäeti läbi vaatamata Viktor Kondratjuki

apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu 20. mai 2004. a

otsuse peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Kondratjuk, erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. juuni 2004

Istungil osalenud isikud

Viktor Kondratjuki kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi

Lukas ja riigiprokurör Heili Sepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. juuni 2004. a määrus, millega jäeti läbi

vaatamata Viktor Kondratjuki apellatsioonkaebus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Arvata kaitsjatasu 708 (seitsesada kaheksa) krooni kohtukuludesse, mille väljamõistmine

lahendada KrMK §-s 89 sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Kondratjuk anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles

eelnevalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest, käitles ajavahemikul jaanuar - veebruar 2004

taas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Ta omandas edasiandmise eesmärgil suures

koguses heroiini, pakendas selle väiksemateks kogusteks ning müüs seejärel edasi.

2. Tallinna Linnakohtu 20. mai 2004. a otsusega tunnistati V. Kondratjuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ja teda karistati nelja-aastase vangistusega. Kohtuotsuses märgiti, et V. Kondratjuk tunnistas

ennast talle esitatud süüdistusest täielikult süüdi, mille tulemusena sõlmiti lihtmenetluse kokkulepe.

Viimase kohaselt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga,

samuti jõuti kokkuleppele prokuröri poolt nõutud karistuse osas. Kohus nõustus lihtmenetluse

kokkuleppega ning tunnistas kohtualuse süüdi leppes märgitud tingimustel.

3. Linnakohtu otsuse peale esitas V. Kondratjuk apellatsioonkaebuse, milles eitas narkootilise aine

müümist ja väitis, et pole end selles tegevuses kunagi süüdi tunnistanud. Samuti märkis ta, et ei ole

sellist kokkulepet sõlminud ja taotles karistuse vähendamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. juuni 2004. a määrusega tagastati V. Kondratjuki

apellatsioonkaebus läbivaatamatult. Kohtunik märkis, et V. Kondratjuk on vaidlustanud linnakohtu

otsuse küsimustes, mis on leidnud käsitlemist lihtmenetluse kokkuleppes. Nii kirjutas kohtualune alla

lihtmenetluse kokkuleppele, vaidlustamata seejuures narkootilise aine edasiandmist ega karistust.

Lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest võttis osa kohtualuse kaitsja. Määruses

märgitakse veel, et ka linnakohtu istungil avaldas kohtualune, et kokkulepe sõlmiti tema vabal tahtel

ja ta jäi lihtmenetluse kokkuleppe juurde.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. juuni 2004. a määruse peale esitas V. Kondratjuk

erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada ning saata kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse sisuliseks lahendamiseks, sest aset on leidnud lihtmenetlust sätestavate

menetlusnormide rikkumine. V. Kondratjuk väidab, et on ennast süüdi tunnistanud küll narkootilise

aine omandamises ja hoidmises, kuid mitte kordagi edasiandmises. Ta kinnitab, et andis lihtmenetluse

kokkuleppe sõlmimisel allkirja paberile, kus ei kajastunud tema nõusolek süüdistuse selle punktiga.

Samuti ei kajastunud tema poolt allkirjastatud paberil talle mõistetud karistuse suurus. Nendest

asjaoludest teavitas ta ka linnakohut.

6. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust. Prokurör leidis, et tulenevalt AKKS § 5 lg-st 3

tagastas ringkonnakohus kaebuse põhjendatult läbivaatamatult ja palus jätta ringkonnakohtu määruse

muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 3 kohaselt võib

kohtualune lihtmenetluse kohaldamisel esitada apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale.

8. Lihtmenetluse kohaldamise alused sätestas KrMK § 364. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt

oli lihtmenetluse kohaldamise eelduseks, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav

(kohtualune) on end esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud. Sama paragrahvi teine lõige

välistab lihtmenetluse kohaldamise juhul, kui süüdistatav (kohtualune) sellega ei nõustu.

9. Kõnealuses asjas põhjendas kohtualune apellatsioonkaebuse esitamist järgmiste rikkumistega.

Süüdistuses on valesti märgitud tema sünni- ja elukoht; süüdistuskokkuvõttes arvatakse talle süüks ka

narkootilise aine müümist, tema ei ole aga seda omaks võtnud; süüdistuskokkuvõttes loetletud

tunnistajate ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks; vastupidiselt kohtuotsuses märgitule ei ole

kohtualune end täielikult süüdi tunnistanud ega sõlminud kokkulepet nelja-aastase vangistuse osas;

kohtuistung toimus talle liiga ootamatult ja nii ei saanud ta end istungiks piisavalt ette valmistada;

prokurör avaldas kohtualusele survet, et ta end süüdi tunnistaks.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et nendest põhjendustest väärivad apellatsioonkaebuse

lubatavuse aspektist tähelepanu kohtualuse väited selle kohta, et ta ei ole end esitatud süüdistuses

täies mahus süüdi tunnistanud ega ole sõlminud lihtmenetluse sellist kokkulepet, milles oleks

märgitud, et teda karistatakse nelja-aastase vangistusega. Sellega on kohtualune kaevanud otseselt

lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale ja selles osas tuli tema

apellatsioonkaebust lahendada AKKS IVI peatüki sätete kohaselt, mitte aga anda neile hinnangut

kaebust läbivaatamatult tagastades. Jättes kõnealusel juhul kohtualuse apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata, rikkus ringkonnakohus kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 4 mõttes.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. juuni 2004. a määruse,

millega jäeti läbi vaatamata V. Kondratjuki apellatsioonkaebus ja saadab kriminaalasja uueks

arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Hannes Kiris,

Jüri Ilvest,

Ott Järvesaar