3-1-1-73-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-73-04

Otsuse kuupäev

6. juuli 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

V. B. süüdistusasi KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4; § 184

lg 1 ning § 418 lg 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2004. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. B. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. juuni 2004

Istungil osalenud isikud

V. B. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

prokurör Indrek Kalda

Resolutsioon

1. Tühistada osaliselt Lääne Maakohtu 17. detsembri 2003. a kohtuotsus, s.o V. B. süüditunnistamises

KarS § 263 p 3 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2004. a kohtuotsus, millega jäeti Lääne

Maakohtu otsus selles osas muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista V. B-lt riigieelarve tuludesse 1593 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

4. Lääne Maakohtul anda V. B-le kätte 17. detsembri 2003. a kohtuotsuse originaalile vastav tõlge.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. B. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4; § 184 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. Koos temaga anti

kohtu alla ka S. Š., V. K. ja J. L., kuid nende osas ei ole kassatsioonkaebust Riigikohtule esitatud.

KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi süüdistati V. B. selles, et 19. jaanuaril 2003. a 00.11 ja 00.50 vahel Haapsalus

M. B-le kuuluva korteri rõdul, grupis V. K-ga ja S. Š. pani ta toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga

ja ähvardades relvana kasutatava muu esemega. Süüdistatavad peksid korteris viibinud H. H. Üks

süüdistatavatest pani kannatanu kõrile teravate servadega eseme, ähvardades politsei poole pöördumise

korral teda tappa.

KarS § 184 lg 1 järgi süüdistati V. B. selles, et tuvastamata ajal, isikult ja kohas omandas ta 45 tabletti

kogukaaluga 8,032 grammi, mis sisaldas 1,667 grammi (suur kogus) narkootilist ainet tenamfetamiini

(MDA). Tablette hoidis ta oma elukohas, kuni politseitöötajad need 19. jaanuaril 2003. a sündmuskoha

vaatluse käigus ära võtsid.

KarS § 418 lg 1 alusel süüdistati V. B. selles, et tuvastamata ajal , isikult ja kohas omandas ta ebaseaduslikult

tulirelva laskemoona ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas, kuni politseitöötajad selle 21. jaanuaril

2003. a läbiotsimise käigus ära võtsid.

2. Lääne Maakohtu 17. detsembri 2003. a kohtuotsusega tunnistati V. B. süüdi ja teda karistati vangistusega

KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi 2 aastaks ja 6 kuuks; KarS § 184 lg 1 järgi 1 aastaks ja 6 kuuks ning KarS

§ 418 lg 1 järgi 2 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V. B-le raskeimat üksikkaristust suurendades

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati liitkaristust eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti V. B-le 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja

alguseks määrati 19. jaanuar 2003. a.

Muuhulgas märkis maakohus kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas, et V. B. süüdistus KarS § 263 p 3

järgi ei ole tõendatud ja seetõttu jättis kohus selle punkti V. B. ja S. Šapovalovi süüdistusest välja. Kohtu

arvates ei saa terava esemega tapmisähvardust käsitada avaliku korra raske rikkumisena, sest see konkreetne

käitumisakt ei häirinud teiste majaelanike rahu.

Muus osas leidis maakohus, et V. B-le süüksarvatud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud.

3. Maakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas apellatsioonkaebuse V. B., kes taotles kohtuotsuse tühistamist

tema süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4 ja § 184 lg 1 järgi. Süüdistuse KarS § 263

p-de 1, 3, ja 4 järgi palus ta ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, sest H. H. peksis ta seetõttu, et viimane

viibis loata tema korteris. Ta ei soovinud rikkuda naabrite rahu. Süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi palus ta

ennast õigeks mõista, sest korterist leitud tabletid ei olnud tema omad. Ta arvab, et need võisid kuulda

võõrastele isikutele, kes tema korteris loata viibisid.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2004. a kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebused, s.h V. B. kaebus, jäeti rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas V. B. kassatsioonkaebuse, milles palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu

otsuse tema süüdimõistmise osas tühistada ja saata kriminaalasi selles osas tagasi maakohtule uueks

arutamiseks järgmistel motiividel.

5.1 Ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu ebaseadusliku kohtuotsuse, mille resolutiivosa on vastuolus

motiveeriva osaga. Kuigi maakohus märkis otsuse motiveerivas osas, et V. B. süü KarS § 263 p 3 järgi on

tõendamata, on ta selle punkti järgi resolutiivosas ikka süüdi tunnistatud. Maakohtu otsuse venekeelse tõlke

resolutiivosast on aga süüdistus KarS § 263 üldse välja jäänud.

5.2 Lisaks eeltoodule ei ole kassaator nõus enda süüditunnistamisega avaliku korra raskes rikkumises ja

palub süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS 121 järgi. Seejuures kordab ta apellatsioonkaebuses toodud

põhjendusi.

5.3 KarS § 184 lg 1 järgi süüdimõistmise osas osutab kassaator kriminaalmenetluse seaduse olulisele

rikkumisele kohtueelses menetluses, mis seisnes selles, et sündmuskoha vaatluse käigus teostasid

politseitöötajad tema magamistoas sanktsioneerimata läbiotsimise. Ebaseadusliku läbiotsimise käigus leitud

tabletid ja nende põhjal läbi viidud ekspertiisi tulemus ei saa olla lubatud tõenditeks tema vastu.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungi kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist.

Prokurör vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Lääne Maakohtu otsuse kirjeldav-motiveeriv osa ja resolutiivosa ei

ole süüdistuses KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi omavahel kooskõlas, on põhjendatud. Kohtuotsuse

motiveerivas osas (lk 10) on kohus märkinud, et kohus jätab V. B. ja S. Š. süüdistusest tõendamatuse tõttu

välja relvana kasutatava muu esemega ähvardamise, mis on kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgi. Samas on

kohtuotsuse resolutiivosas (lk 20) V. Berendejev süüdi tunnistatud KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi. Seda

vastuolu ei ole ringkonnakohus kõrvaldanud, sest jättis maakohtu otsuse muutmata. Sellega on nii maa- kui

ka ringkonnakohus V. B. suhtes kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti, sest kohaldasid kohaldamisele

mittekuulunud seadust.

8. V. B. süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 263 p-de 1 ja 4 ning § 184 lg 1 järgi on ringkonna- ja

maakohtu otsused seaduslikud ja põhjendatud ning ei kuulu seetõttu muutmisele ega tühistamisele.

Kassatsioonkaebuses toodud põhjendusi on mõlemad kohtud kaalunud ja need põhjendatult alusetuteks

tunnistanud. Kassatsioonkaebuses küll ei nõustuta kohtute poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga, kuid

seejuures ei ole näidatud, et kohtud oleksid tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust või

kohaldanud selles osas otsuse tegemisel ebaõigesti kriminaalseadust.

9. Kassatsioonkaebuse väide, et süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi on eeluurimisel tõendite kogumisel rikutud

kriminaalmenetluse seadust ei vasta AKKS § 37 lg 3 nõuetele, sest selles osas apellatsioonkaebust ei

esitatud.

10. Kriminaaltoimikust nähtub, et V. B-le väljastatud Lääne Maakohtu kohtuotsuse tõlge ei vasta mitmes

osas originaalile. Lääne Maakohtul tuleb tagada V. B-le kohtuotsuse originaalile vastava tõlke kätteandmine.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Lääne Maakohtu otsuse osas, millega V. B. tunnistati süüdi KarS § 263 p 3 järgi ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, millega maakohtu otsus jäeti muuhulgas muutmata ka V. B.

süüditunnistamises KarS § 263 p 3 järgi.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar