3-1-1-58-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-58-04

Otsuse kuupäev

28. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

V. Š. süüdistusasi KrK § 100 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a

kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. Š. ja tema kaitsja advokaat Sergei Belovi

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

25. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

V. Š. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

prokurör Sergei Travnikov

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a kohtuotsus ja Narva Linnakohtu 26. märtsi

2003. a kohtuotsus V. Š-le KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas.

2. KarS § 65 lg 1 alusel mõista V. Š-le liitkaristuseks 12 aastat ja 7 kuud vangistust.

3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 26. märts 2003. a, s.o Narva Linnakohtu otsuse tegemise

kuupäev.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. V. Š. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata, kaitsja Sergei Belovi kassatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

6. Välja mõista V. Š-lt riigieelarve tuludesse 1239 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 26. märtsi 2003. a otsusega tunnistati V. Š. süüdi KrK § 100 järgi ja talle mõisteti

karistuseks 10 aastat vabadusekaotust. KarS § 65 alusel liideti sellele karistusele Tallinna Linnakohtu

29. juuni 2001. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja tema lõplikuks karistuseks mõisteti 13 aastat

ja 7 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati D. M. süüdi KrK § 100 järgi ning V. T. ja D. K. KrK § 180 järgi, kuid nende osas

Riigikohus kriminaalasja läbi ei vaata.

2. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused V. Š. ja tema kaitsja S. Belov. Apellandid taotlesid

otsuse tühistamist menetlusnormide hulgaliste rikkumiste motiivil. V. Š. palus end õigeks mõista kuriteost

osavõtu tõendamatuse tõttu. Kaitsja leidis, et linnakohus on kohaldanud ebaõigesti ka kriminaalseadust ja

mõistnud V. Š-le liitkaristuse, mis on vastuolus KarS § 64 lg 3, § 65 lg 1 ja KarS RS § 3 lg 4 sätetega.

3. Viru Ringkonnakohtu 13. juuni 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

4. V. Š. esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, leides jätkuvalt, et kriminaalasja

menetlemisel on rikutud menetlusnorme ning kohtuotsused on põhjendamatud ja ebaseaduslikud, sest neis

sisalduvad järeldused on rajatud kohtus läbiuurimata tõenditele.

5. Riigikohtu 25. novembri 2003. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu otsus osaliselt ning kriminaalasi

saadeti samale kohtule uueks arutamiseks kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu AKKS § 39

lg 4 mõistes.

6. Viru Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 26. märtsi 2003. a otsus

muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid, mis kinnitavad kohtualuste süüd.

Apellatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. V. Š-le mõistetud

liitkaristus 13 aastat ja 7 kuud vangistust on kooskõlas nii teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg-ga 3

ja § 43 lg-ga 3 kui ka praegu kehtiva KarS § 64 lg-ga 3 ja § 65 lg-ga 1.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. V. Š. ja tema kaitsja S. Belov esitasid kassatsioonkaebused, milles taas kordavad apellatsioonkaebustes

esitatud motiive kriminaalmenetluse normide rikkumise kohta.

8. Kaitsja märgib, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud ka kriminaalseadust. V. Š-le mõistetud liitkaristus 13

aastat ja 7 kuud vangistust on vastuolus KarS § 65 lg-ga 1, § 64 lg-ga 3, ning KarS RS § 3 lg-ga 4.

Ta selgitab, et V. Š. liitkaristuse üks liidetavatest on KrK § 100 järgi mõistetud karistus, mille eriosast tulenev

karistuse maksimaalmäär on 12 aastat vabadusekaotust. Karistusseadustikus vastab sellele kuriteole § 113,

karistuse maksimaalmääraga 15 aastat vangistust. KarS § 64 lg 3 kohaselt ei tohi liitkaristus ületada

mõistetud karistuste üldsummat ega karistusseadustiku vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse

ülemmäära. KarS RS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt on V. Š. puhul raskeimaks karistuse

ülemmääraks KrK § 100 järgi 12 aastat vabadusekaotust, millest raskema liitkaristuse mõistmine on

vastuolus KarS § 64 lg 3 sätetega. Mõistes V. Š-le liitkaristuseks vangistuse üle 12 aasta, on kohus tema

karistust raskendanud ning läinud vastuollu KarS RS § 3 lg-ga 4.

9. Riigikohtu istungil toetas V. Š. kaitsja K. Kuusmaa kassatsioonkaebusi, prokurör vaidles kaebustele vastu

ja palus jätta need rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kriminaalkolleegium tühistab Viru Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a ja Narva

Linnakohtu 26. märtsi 2003. a kohtuotsuse V. Š-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb

uue otsuse raskendamata süüdimõistetu karistust.

11. Kriminaalkolleegium leiab, et V. Š-le linnakohtu poolt mõistetud ja ringkonnakohtu poolt jõusse jäetud

liitkaristus 13 aastat ja 7 kuud vangistust on vastuolus KarS § 65 lg-ga 1 ning § 64 lg-tega 1 ja 3. Riigikohus

vähendab V. Š. liitkaristust 1 aasta võrra järgmistel kaalutlustel.

12. V. Š. tunnistati Narva Linnakohtu 26. märtsi 2003. a kohtuotsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

10-aastase vangistusega 1. märtsil 2000.a toimepandud kuriteo eest. Teda on karistatud ka Tallinna

Linnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 6-aastase vabadusekaotusega, algusega

26. oktoobrist 2000. a.

13. KarS RS § 3 lg 4 kohaselt pidi linnakohus V. Š-le karistuse mõistmisel enne karistusseadustiku

jõustumist toimepandud kuriteo eest kohtuotsuste kogumis lähtuma kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata tema karistust. V. Š-le süüksarvatud

kuriteod moodustavad hiljem tuvastatud kogumi, seetõttu tuleb mõista talle liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel.

KarS § 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on

pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud

korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt ei tohi liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega

karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.

14. Juhindudes KarS § 61 lg-st 1, tuleb V. Š-le KrK § 100 eest mõistetud 10-aastast vangistust suurendada

Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsusega mõistetud 6-aastase vabadusekaotuse võrra. Kuid

arvestades KarS § 64 lg-s 3 sätestatud nõuet, võib tema karistust suurendada üksnes 15 aastani, sest raskeima

ülemmääraga teona tuleb käesolevas asjas käsitada KarS §-s 113 sätestatud tapmist, mille eest võib mõista

vangistuse kuni 15 aastat. Selline liitkaristuse mõistmine ei raskenda V. Š. olukorda, sest KrK § 40 lg 3 ja

§ 43 lg 31 alusel oleks olnud V. Š-le mõistetava liitkaristuse võimalikuks ülemmääraks 16 aastat

vabadusekaotust.

15. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb 15-aastasest vangistusest maha arvata 2 aastat ja 5 kuud, s.o Tallinna

Linnakohtu 29. juuni 2001. a kohtuotsusega mõistetud karistuse osa, mis oli V. Š-l Narva Linnakohtu otsuse

tegemise päevaks, s.o 26. märtsiks 2003. a ära kantud. V. Š. lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on

seega 12 aastat ja 7 kuud vangistust, algusega 26. märts 2003. a.

16. Muus osas on vaidlustatud kohtuotsused põhjendatud ja seaduslikud. Kriminaalkolleegium nõustub

kohtute järeldustega V. Š. süüditunnistamises KrK § 100 järgi.

17. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes AKKS § 63 p-le 3, § 64 p-le 2 ja § 65 lg-le 3 ning arvestades Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses nr

3-1-1-59-03 (RT III 2003, 21, 201, punktis 8) väljendatud seisukohta, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a ja Narva Linnakohtu 26. märtsi 2003. a

kohtuotsuse V. Š-le liitkaristuse mõistmise osas KarS § 65 lg 1 järgi ja teeb selles osas uue otsuse,

raskendamata süüdimõistetu olukorda.

Hannes Kiris, Peeter Vaher, Ott Järvesaar