3-3-1-27-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-27-04

Otsuse kuupäev

22. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS Boliden (pankrotis) kaebus Tolliameti õigusvastaste

haldusaktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. veebruari

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/101/2004

Menetluse alus Riigikohtus

AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. juuni 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Boliden (pankrotis) esindajad vandeadvokaadid Simon Levin

ja Carri Ginter

Maksu- ja Tolliameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. veebruari 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3/101/2004 ja Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2003. a otsus haldusasjas nr 3-56/2003

ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tolliameti 3. juuni 1996. a otsuse nr 4 kohaselt rikkus AS Boliden Tolliseaduse (TS) § 57 lg 4

p 1 ning § 57 lg 3 p 9 sätteid, mille eest aktsiaseltsi Boliden karistati TS § 60 lg 2 p 2 ja 3 alusel

rahatrahviga 3 000 000 krooni ning erikonfiskeeriti kinnipeetud kütus.

Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 1997. a otsusega haldusasjas nr 3-51/1997 tühistati Riigi Tolliameti

3. juuni 1996. a otsus nr 4 ning lõpetati menetlus TS § 57 lg 4 p 1 rikkumise osas rikkumise

sündmuse puudumise tõttu; TS § 57 lg 3 p 9 osas saadeti asi Tolliametile uueks arutamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. märtsi 1997. a otsusega haldusasjas nr II-3õ/31/1997

jäeti halduskohtu otsus muutmata.

2. Riigi Tolliameti 1. aprilli 1997. a otsusega nr 8 karistati AS-i Boliden TS § 60 lg 2 p 2 alusel

rahatrahviga 80 000 krooni. Otsuses tuvastatu kohaselt esitas AS Boliden tollile tollikontrolliks

teadlikult võltsitud ja valeandmeid sisaldavad dokumendid, millega rikkus TS § 57 lg 3 p 9.

Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 1997. a otsusega tühistati Riigi Tolliameti 1. aprilli 1997. a otsus

nr 8. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 1998. a otsusega haldusasjas nr II-

3õ/4/1998 halduskohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti AS Boliden kaebus Riigi Tolliameti

1. aprilli 1997. a otsuse tühistamiseks rahuldamata.

3. Riigi Tolliameti 23. mai 1997. a otsuse kohaselt pani AS Boliden toime TS § 57 lg 4 p 5 ja § 61

lg 2 järgi kvalifitseeritava tollieeskirjade rikkumise, mille eest teda karistati rahatrahviga 3 000 000

krooni ning erikonfiskeeriti kütus.

Tallinna Halduskohtu 30. septembri 1997. a otsusega tühistati Riigi Tolliameti 23. mai 1997. a otsus

ning lõpetati menetlus seoses halduskaristuse määramiseks tähtaja möödumisega. Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. detsembri 1997. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata.

4. Riigi Tolliameti 3. juuli 1996. a otsusega nr 4 erikonfiskeeritud kütus anti 18. juulil 1996. a üle AS-

le Multiehitus tollioksjonil realiseerimiseks. 1997. a augustis-septembris nimetatud kütus realiseeriti

ning selle eest laekunud raha 7 898 415 krooni ja 55 senti kanti Riigi Tolliameti arvele.

5. Riigi Tolliameti tollijärelevalve juurdlustalituse 8. oktoobri 1997. a määrusega algatati kriminaalasi

nr 97291728 KrK § 76 lg 1 tunnustel selles, et AS Boliden toimetas võltsitud eeldeklaratsioonide

alusel ajavahemikus 29. mai kuni 20. juuni 1996 Venemaalt Eestisse 491 594 kg bensiini A-76,

516 820 kg bensiini A-92 ja 5 413 445 kg diiselkütust ning asus koheselt imporditud kütust kasutama

ilma lõplikku tollivormistust teostamata.

6. Riigi Tolliameti tollijärelevalve juurdlustalituse 4. detsembri 1997. a määrusega otsustati Tallinna

Halduskohtu 28. jaanuari 1997. a otsusega tühistatud Riigi Tolliameti 3. juuli 1996. a otsuse nr 4

alusel erikonfiskeeritud kütuse realiseerimisest saadud ja Riigi Tolliameti arvele kantud raha

(7 898 415 krooni ja 55 senti) võimaliku erikonfiskeerimise tagamiseks deponeerida kuni

kriminaalasjas protsessuaalse otsuse tegemiseni.

7. Tartu Politseiprefektuuri uurimistalituses lõpetati kriminaalasja menetlus 26. aprillil 2001. a

määrusega ja 18. oktoobri 2001. a määrusega KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel kuriteosündmuse puudumise

tõttu. Tartu Prokuratuuri 19. novembri 2001. a määruses leiti, et kriminaalasi tuleb lõpetada KrMK

§ 5 lg 1 p 3 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu.

8. Riigiprokuratuuri 19. detsembri 2002. a vastuses AS Boliden (pankrotis) kaebusele leiti, et Tartu

Prokuratuuri määrus on põhjendatud ja seaduslik. Vastuses märgiti, et deponeeritud raha tuleb

tagastada juhul, kui leiab tõendamist, et salakaubana sissetoodud kütuse seaduslikuks omanikuks oli

AS Boliden.

9. 20. novembril 2001 tegi AS Boliden (pankrotis) Rahandusministeeriumile ettepaneku hüvitada

vara ebaseadusliku konfiskeerimisega tekitatud kahju.

10. 27. detsembril 2001 esitas AS Boliden (pankrotis) Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti

Vabariigi vastu, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista kütuse ebaseadusliku konfiskeerimisega

tekitatud kahju 88 869 355 krooni ja 38 senti. Kaebaja leidis, et ei eksisteeri ühtki akti, millest

tuleneks erikonfiskeerimine, ka kütuse realiseerimisest saadud raha väljamaksmisest on keeldutud.

Kaebaja leidis, et väljamõistetav hüvitis peab võimaldama osta kaotatud varaga samaväärse vara

kohtuotsuse tegemise seisuga. Samuti leiti kaebuses, et erikonfiskeerimisest tulenevalt tekkisid

kaebajal rahalised kohustused kolmandate isikute ees.

11. Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2003. a otsusega jäeti AS Boliden (pankrotis) kaebus

rahuldamata. Kohtuotsus on motiveeritud järgmiselt:

1) tolli poolt kütuse kinnipidamine oli õiguspärane. Kuna kütuse hoidmine oli väga kulukas, siis anti

kinnipeetud kütus tollioksjonil realiseerimiseks;

2) vaidlusalust kütust tuleb käsitleda kinnipeetud kütusena, mille kohta ei ole tehtud

erikonfiskeerimise otsust;

3) kaebaja oleks pidanud pöörduma Riigi Tolliameti poole nõudega tagastada kinnipeetud kütus või

selle realiseerimisest laekunud raha, nõude mitterahuldamisel aga kohtusse. Kaebaja ei ole seda

Tolliseadustikus sätestatud tähtaja jooksul teinud, mistõttu ta on kütuse või selle realiseerimisest

laekunud raha väljanõudmise õiguse kaotanud.

Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja esitatud kahjunõude põhjendatuse osas.

12. Eelnimetatud kohtuotsusele esitas AS Boliden (pankrotis) apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt:

1) kaebaja on korduvalt nõudnud kütuse või selle realiseerimisest saadud raha tagastamist;

kriminaalmenetlus ei võimaldanud kaebajal nõuda välja tollioksjonil kütuse realiseerimisest saadud

raha ega esitada kahju hüvitamise nõuet; kaebaja on oma õiguste kaitseks rakendanud

kõikvõimalikke õiguskaitsevahendeid, vaidlustades kõik tema suhtes tehtud haldusõiguserikkumise

otsused ja osaledes aktiivselt kriminaalasja menetluses;

2) kohtu seisukoht, et kaebaja on nõudeõiguse minetanud, kuna ei nõudnud kinnipeetud kütust või

raha välja ühe kuu jooksul pärast rahatrahvi tasumist Riigi Tolliameti 1. aprilli 1997. a otsuse nr 8

alusel, on ekslik. Kaebaja kahjunõue ei ole selle haldusasjaga seotud;

3) kohus on ebaõigesti kohaldanud Tolliseadust. Kui kinnipeetud kauba erikonfiskeerimise otsus

tühistatakse, tuleb asuda seisukohale, et kaup on kinni peetud ebaseaduslikult ning sel juhul kohaldub

TS § 65 lg-s 4 sätestatud täisrestitutsioon ja kahju hüvitamise kohustus, millele pole lühendatud

aegumistähtaega ette nähtud. Konkreetsel juhul tuleb kohaldada TS § 14, sest kütus realiseeriti enne,

kui TS § 65 lg 3 või lg 4 kohaldamine oleks muutunud võimalikuks.

13. Eesti Vabariigi (Tolliameti kaudu) kirjalikus vastuses paluti AS Boliden (pankrotis)

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse järgmist:

1) olenemata sellest, kas erikonfiskeerimine oli õiguspärane või mitte, oli kütuse kinnipidamine

põhjendatud;

2) AS Boliden ei esitanud ettenähtud tähtajaks, s.o hiljemalt 9. märtsiks 1998 kütuse tagastamise

nõuet ega nõudnud ka sätestatud tähtaja jooksul kütuse realiseerimisest saadud raha;

3) 4. detsembrist 1997 on kütus erikonfiskeeritud kriminaalasjas; seetõttu isegi kui AS Boliden oleks

pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul Tolliameti poole, ei oleks Tolliamet saanud taotlust

rahuldada. Erikonfiskeerimise õiguspärasus on tuvastatud 19. novembri 2001. a kriminaalasja

lõpetamise määrusega.

14. Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2003. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka Eesti

Vabariik (Tolliameti kaudu) taotluses muuta kohtuotsuse motiive ning anda hinnang kütuse

erikonfiskeerimise seaduslikkusele 19. novembri 2001. a kriminaalasja lõpetamise määruses

tuvastatud asjaolude alusel.

Apellatsioonkaebuses leitakse, et seaduse ja praktika kohaselt ei pea erikonfiskeerimine toimuma

kohtuotsuse alusel, vaid võib toimuda ka kriminaalasja algatamise või kriminaalasja lõpetamise

määruse alusel, sõltumata isiku süüdimõistmisest.

AS Boliden (pankrotis) palus oma kirjalikus vastuses jätta Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

rahuldamata. AS Boliden leidis, et seisukoht, mille järgi 4. detsembri 1997. a määrusega toimus

sisuliselt erikonfiskeerimine, on ebaõige. Kriminaalasja eeluurimisel pole kütuse

erikonfiskeerimiseks tehtud ühtki määrust.

15. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust, kuid

kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta. Ringkonnakohus rahuldas vastustaja apellatsioonkaebuse ja

jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt:

1) kriminaalasja menetlemise fakt AS Boliden tegevuse suhtes ei ole käesolevas kohtuvaidluses

tähtsusetu; kaebuse rahuldamata jätmist ei saa rajada kuni 19. jaanuarini 1998 kehtinud Tolliseaduse

§ 65 lg-le 3 ja § 68 lõigetele 1 ja 4 ning 19. jaanuarist 1998 jõustunud Tolliseaduse § 74 lõikele 3 ja

§ 77 lõigetele 1 ja 6. Enne kui AS-l Boliden saanuks tekkida Tolliseadusest tulenev kauba

väljanõudmise õigus, algatati tema suhtes kriminaalmenetlus. Erikonfiskeerimise tagamise määrusega

4. detsembrist 1997 olid kõik toimingud kütuse realiseerimisest saadud rahaga keelatud;

2) kuna haldusmenetluses erikonfiskeerimise tühistamise ja otsuse tagasitäitmise nõuded ei saanud

kaebajat viia sihile toimuva kriminaalmenetluse tõttu, on kahjunõue pärast kriminaalasja lõpetamist

iseendast kohane nõue;

3) kaebus tuleb aga jätta rahuldamata, kuivõrd erikonfiskeerimise otsuse puudumine kujutab endast

üksnes kaebaja õiguste näilikku rikkumist ega too kaasa kahju hüvitamise kohustust;

4) kriminaalasjas kogutud ning 19. novembri 2001. a kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses

kajastatud tõendid ja nendest tehtud järeldused on küllaldased veenmaks kahjunõuet lahendavat kohut

kaebaja kahjunõude põhjendamatuses kannatanu tegevuse õigusevastasuse motiivil. Õigusvastane

tegu – salakaubavedu – on kaebajale omistatav ning välistab TsK § 462 lg 1 alusel kahju hüvitamise.

16. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS Boliden (pankrotis),

taotledes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

17. AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebuse põhimotiivide kohaselt:

1) kohus on pidanud tähtsusetuks asjaolu, et AS Boliden varalisi õigusi piirati ilma ühegi otsuse ega

menetluseta; vara riigi kasuks pööramiseks peab olema seaduses sätestatud alus ja läbitud seaduses

sätestatud menetlus;

2) kahju tekitav tegu on määratletud valesti; kahju ei ole tekkinud võltsitud eeldeklaratsiooni

esitamisega, vaid kütuse ebaseadusliku erikonfiskeerimisega;

3) halduskohtul puudus pädevus tuvastada kuritegu ning keegi ei pea halduskohtus tõendama, et ta ei

ole toime pannud kuritegu;

4) halduskohtul puudub pädevus seadustada de facto erikonfiskeerimine.

18. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kirjalikus vastuses palutakse kassatsioonkaebus

jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et 19. novembri 2001. a kriminaalasja lõpetamise määruse

kohaselt on tuvastatud kuriteosündmus KrK § 76 lg 1 järgi, s.o salakaubavedu, mille vahetuks

objektiks olevaks väärtuseks oli AS Boliden nimele 29. maist kuni 20. juunini 1996. a Eesti Vabariiki

sisse toodud kütus. Erikonfiskeerimiseks piisab kuriteosündmuse tuvastamisest, kusjuures

erikonfiskeerimise aluseks olevate asjaolude tuvastamine kuulub uurija pädevusse. Ainus põhjendus

erikonfiskeerimise õigusvastaseks tunnistamiseks on kuriteosündmuse puudumise tuvastamine, mis ei

kuulu aga halduskohtu pädevusse ja mille osas on vastupidine otsustus prokuröri poolt juba tehtud.

Vastustaja leiab, et 4. detsembri 1997. a määrusega kütuse erikonfiskeerimise tagamiseks, mis seisnes

erikonfiskeeritud kütuse tollioksjonil realiseerimisel saadud summa deponeerimises Riigikassasse ja

kriminaalasja lõpetamise määrusega 19. novembrist 2001, on kütuse erikonfiskeerimine otsustatud.

Vastustaja leiab, et kohus on õigesti juhindunud TsK §-st 462 ja jätnud kaebuse rahuldamata. Antud

juhul AS-le Boliden kahju põhjustas tema tahtlik õigusvastane tegevus.

Kohtuistungil jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

18. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

järeldusega, et käesolevas asjas puudub nõuetekohane otsus AS Boliden nimele 29. maist 20. juunini

1996 Eesti Vabariiki sisse toodud kütuse erikonfiskeerimiseks. Erikonfiskeerimist ettenägevad Riigi

Tolliameti otsused 3. juulist 1996 nr 4 ning 23. maist 1997 tühistati Tallinna Halduskohtu poolt ning

seega nad ei jõustunud.

Erikonfiskeerimise otsusena ei saa käsitleda ka kriminaalasjas tehtud Riigi Tolliameti tollijärelevalve

juurdlustalituse 4. detsembri 1997. a määrust erikonfiskeerimise tagamiseks, millega kütuse

tollioksjonil realiseerimisest laekunud summad deponeeriti kuni asjas otsustuse tegemiseni. Sellise

määruse eesmärk on tagada võimalik erikonfiskeerimine tulevikus, mitte aga erikonfiskeerimise

otsustamine.

Erikonfiskeerimist ei otsustatud ka Tartu Prokuratuuri 19. novembri 2001. a määrusega, millega

kriminaalmenetlus lõpetati KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Määrus jättis kriminaalmenetluse lõpetamisel

lahendamata küsimuse deponeeritud summade tagastamisest või deponeerimise lõpetamisest.

Määruses avaldatud seisukoht, et eeluurimise käigus Riigikassasse deponeeritud raha 7 898 415

krooni ja 55 senti edasine saatus tuleb otsustada tsiviilkohtupidamise korras, kinnitab järeldust, et

tegemist pole konfiskeerimise määrusega.

19. Selle asja lahendamisel Riigikohtus ei ole esmatähtis küsimus sellest, kas AS Boliden nimele

Eesti Vabariiki saabunud kütus peeti tolli poolt kinni ja realiseeriti õiguspäraselt. Nimetatud asjaolu

omab tähendust võimaliku kahjunõude suuruse põhjendatuse hindamisel. Küll aga nõustub

Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et tulenevalt kriminaalmenetluse

alustamisest puudusid AS-l Boliden võimalused kinnipeetud vara väljanõudmiseks kuni

kriminaalmenetlus ei olnud lõpetatud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel oli aga võimalik ja

õiguspärane esitada kahjunõue Eesti Vabariigi vastu.

II

20. Tallinna Ringkonnakohus on AS Boliden kahjunõude jätnud läbi vaatamata põhjendusega, et

esinesid erikonfiskeerimise alused ning vastava otsuse (akti) puudumine on isiku õiguste näilik

rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus tugineb oma järelduses Tartu Prokuratuuri 19. novembri 2001. a määrusele, milles

väidetakse, et AS Boliden nimele 29. maist 20. juunini 1996. a Eesti Vabariiki sisse toodud kütust

tuleb käsitleda salakaubana. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selline väide kohtueelses

menetluses tehtud määruses ei saa asendada erikonfiskeerimise otsust. Pealegi ei saa prokuröri

seisukoht, et tegemist on salakaubaga, olla piisavaks ega erikonfiskeerimist tagasiulatuvalt

legitimeerivaks aluseks.

21. Ringkonnakohus on alusetult eeldanud, et käesolevas asjas esinevad TsK § 462 lg-s 1 sätestatud

tingimused, mis välistavad kahju hüvitamise. Kriminaalasja menetluses tuvastatavad asjaolud on

välja selgitatud alles siis, kui kohus on tõendeid hinnates sellisele järeldusele jõudnud. Tõendamist

vajab selles asjas asjaolu, kas tegemist on kriminaalõiguse mõttes salakaubaga. Sellist hinnangut ei

saa anda halduskohus.

Halduskohus ei saa ka hinnata, kas kriminaalasjas salakaubana käsitletav vara tuleks või oleks tulnud

konfiskeerida. Tallinna Ringkonnakohtu lahend on seega rajatud asjaoludele, mida ei saa tuvastada

halduskohus.

22. Isiku vara sundvõõrandamine, sealhulgas erikonfiskeerimine, saab toimuda üksnes seaduses

sätestatud alustel ja vastavas menetluskorras. Menetluskorra puudumine oleks määrava tähtsusega

puudus, sest sätestamata oleks siis nii isiku kaitseõigus kui ka õigus olla ära kuulatud.

Erikonfiskeerimise otsuse ja menetluskorra puudumine ei ole kõrvaldatav halduskohtumenetluses.

23. Vara sundvõõrandamine sellise "erikonfiskeerimise" teel on õigusvastane. Tallinna

Ringkonnakohtu seisukoht – keelduda TsK § 462 lg 1 alusel kahju hüvitamisest otsuses toodud

põhjendustel – on ekslik.

III

24. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtusse. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas AS-le Boliden on kahju

tekitatud.

25. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kahju eest määratava hüvitisega tuleb vastavalt õiguse

üldpõhimõtetele luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

Kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1994. a otsus nr III-2/1-45/94).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque