3-1-1-61-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedL. P-le koostati 7. augustil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 31. juulil 2003. a kell 19.50 Tartu kes kokkupõrke vältimiseks pidurdas ja kukkus. Õnnetuse tulemusel sai jalgratas kannatada. Lisaks lahkus
Legislator headnote
AI generated3-1-1-61-04 · Riigikohus: Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee karistas L. P.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-61-04
Otsuse kuupäev
21. juuni 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi
Kohtuasi
L. P. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 ja 7431 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsus
väärteoasjas nr 4-1778/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder,
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
1. juuni 2004. a
Istungil osalenud isikud
L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsus ja saata väärteoasi linnakohtule uueks
arutamiseks.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. L. P-le koostati 7. augustil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 31. juulil 2003. a kell 19.50 Tartu
maantee ja X tänava ristmikul ei andnud sõiduautoga Opel vasakpööret tehes teed otse liikunud jalgratturile,
kes kokkupõrke vältimiseks pidurdas ja kukkus. Õnnetuse tulemusel sai jalgratas kannatada. Lisaks lahkus
L. P. liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata.
Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee karistas L. P.
3. septembri 2003. a otsusega LS § 7417 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et
ta ei veendunud manöövri ohutuses ja põhjustas varalise kahju jalgrattur V. V-le.
Sama otsusega karistati L. P. 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga LS 7431 järgi selle eest, et
ta lahkus liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata.
2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles
otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.
Kaebaja väidab, et liiklusõnnetust ei toimunud. Jalgratta raamile ei saanud tekkida mõlke ilma, et kannatada
oleks saanud ka auto ning viga saanud ka jalgrattur. Autol ega jalgratturil vigastusi aga tuvastatud ei ole,
seega ei saanud mõlgid tekkida väidetavas L. P. ja V. V. osalusel toimunud liiklusõnnetuses.
Lisaks leiab kaebaja, et üle oleks tulnud kuulata taksos viibinud klient.
3. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus
tühistamata.
Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ütlustega ning kirjalike materjalidega
tõendatud, et L. P., kes juhtis 31. juulil 2003. a sõiduautot Opel, ei andnud vasakpööret tehes teed otse
liikunud jalgratturile ning lahkus õnnetuskohalt politseile teatamata. Kohus leidis, et rikkumine on pandud
toime hooletusest.
Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Jaan
Tedder, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.
4. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus ei vasta VTMS §-s 110 esitatud nõuetele, sest otsuses puudub
tõendite analüüs, vajaliku täpsusega on määratlemata väidetava liiklusõnnetuse aeg ja koht. Toimikus olevate
fotode tegemise ajaks on märgitud 31. juuli kell 7.03, mis on oluliselt varasem liiklusõnnetuse aktis märgitud
liiklusõnnetuse toimumise ajast - 19.50.
Kassaatori arvates on kohtuotsus ka motiveerimata. Lähtutud on jalgratturi paljasõnalistest seletustest, jättes
tähelepanuta tunnistaja (autos olnud kliendi) E. M. ütlused, mille kohaselt tema ei märganud, et oleks
toimunud liiklusõnnetus. Lisaks korratakse esimese astme kohtule esitatud kaebuse argumente selle kohta,
miks ei ole tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta usaldusväärsed.
5. Riigikohtu istungil jäi kassaator esitatud kassatsioonkaebuse juurde.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole
nõuetekohaselt motiveeritud. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud
järeldusele, et L. P. on talle süüks arvatud rikkumised toime pannud. Kohtuotsuses on märgitud üksnes: "L. P.
süü väärteo toimepanekus on tõendatud", ilma, et oleks näidatud, milliste tõendite alusel kohus rikkumise
tõendatuks loeb ja milline asjaolu on millise tõendiga tõendatud. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks kohus
on jätnud tähelepanuta tunnistaja E. M. ütlused. Vastavalt VTMS § 110 p-le 2 peab kohus kohtuotsuse
põhiosas märkima istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõendi, mida ei peeta usaldusväärseks, ning
põhjenduse, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea.
7. Politseile õnnetusest teatamata sündmuskohalt lahkumise kohta on linnakohus märkinud, et L. P. kinnitas
linnakohtule, et ta lahkus sündmuskohalt, kuna ei teadnud, et kokkupõrge toimus. Kohus leidis, et rikkumine
pandi toime hooletusest, kuna "L. P., kelle igapäevane töö on klientide teenindamine, s.o sõidutamine tellitud
sihtpunkti, pidanuks olema tähelepanelikum".
KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu
esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
Ettevaatamatusest, sh hooletusest toime pandud tegu eeldab hoolsuskohustuse rikkumist, mis tähendab
igaühe jaoks kohustusliku käitumise nõude rikkumist. Seega oleks kohus pidanud ära näitama, millest
tulenevalt oleks taksojuht pidanud kõnealuses situatsioonis aru saama, et ta osales liiklusõnnetuses.
8. Kuigi väärteo toimepanemise aeg tuleb märkida võimalikult täpselt, leiab kriminaalkolleegium, et
kohtuotsuses liiklusõnnetuse toimumise aja esitamine üksnes kuupäeva täpsusega ei kujuta endast olulist
menetlusõiguse rikkumist VTMS § 150 lg 1 järgi. Puudub ka alus tunnistada seda oluliseks rikkumiseks
sama paragrahvi teise lõike alusel, kuna ei ole alust eeldada, et kõnealune rikkumine oleks toonud või võinud
kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Liiklusõnnetuse toimumise aeg 31. juulil 2003. a kell 19.50 on märgitud
väärteoprotokollis. Ka menetlusalune isik ei eita, et ta kõnealusel ajal tegi väidetavas liiklusõnnetuse kohas
vasakpöörde ning samal ajal lähenes ristmikule jalgrattur (tl 5).
9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7 ja § 175 p-le 2 tühistab Riigikohtu
kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsuse ja saadab asja linnakohtule uueks
arutamiseks.
Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi