Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-61-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.61.04.246 AI generated

3-1-1-61-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-61-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

L. P-le koostati 7. augustil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 31. juulil 2003. a kell 19.50 Tartu kes kokkupõrke vältimiseks pidurdas ja kukkus. Õnnetuse tulemusel sai jalgratas kannatada. Lisaks lahkus

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-61-04 · Riigikohus: Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee karistas L. P.

Keywords

AI generated
minor traffic violation non-roadworthy vehicle gross traffic violation driving whilst disqualified vehicle keeper motor vehicle expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-61-04

Otsuse kuupäev

21. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

L. P. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 ja 7431 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1778/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2004. a

Istungil osalenud isikud

L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsus ja saata väärteoasi linnakohtule uueks

arutamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. P-le koostati 7. augustil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta 31. juulil 2003. a kell 19.50 Tartu

maantee ja X tänava ristmikul ei andnud sõiduautoga Opel vasakpööret tehes teed otse liikunud jalgratturile,

kes kokkupõrke vältimiseks pidurdas ja kukkus. Õnnetuse tulemusel sai jalgratas kannatada. Lisaks lahkus

L. P. liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata.

Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee karistas L. P.

3. septembri 2003. a otsusega LS § 7417 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et

ta ei veendunud manöövri ohutuses ja põhjustas varalise kahju jalgrattur V. V-le.

Sama otsusega karistati L. P. 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga LS 7431 järgi selle eest, et

ta lahkus liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles

otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebaja väidab, et liiklusõnnetust ei toimunud. Jalgratta raamile ei saanud tekkida mõlke ilma, et kannatada

oleks saanud ka auto ning viga saanud ka jalgrattur. Autol ega jalgratturil vigastusi aga tuvastatud ei ole,

seega ei saanud mõlgid tekkida väidetavas L. P. ja V. V. osalusel toimunud liiklusõnnetuses.

Lisaks leiab kaebaja, et üle oleks tulnud kuulata taksos viibinud klient.

3. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

tühistamata.

Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ütlustega ning kirjalike materjalidega

tõendatud, et L. P., kes juhtis 31. juulil 2003. a sõiduautot Opel, ei andnud vasakpööret tehes teed otse

liikunud jalgratturile ning lahkus õnnetuskohalt politseile teatamata. Kohus leidis, et rikkumine on pandud

toime hooletusest.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Jaan

Tedder, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.

4. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus ei vasta VTMS §-s 110 esitatud nõuetele, sest otsuses puudub

tõendite analüüs, vajaliku täpsusega on määratlemata väidetava liiklusõnnetuse aeg ja koht. Toimikus olevate

fotode tegemise ajaks on märgitud 31. juuli kell 7.03, mis on oluliselt varasem liiklusõnnetuse aktis märgitud

liiklusõnnetuse toimumise ajast - 19.50.

Kassaatori arvates on kohtuotsus ka motiveerimata. Lähtutud on jalgratturi paljasõnalistest seletustest, jättes

tähelepanuta tunnistaja (autos olnud kliendi) E. M. ütlused, mille kohaselt tema ei märganud, et oleks

toimunud liiklusõnnetus. Lisaks korratakse esimese astme kohtule esitatud kaebuse argumente selle kohta,

miks ei ole tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta usaldusväärsed.

5. Riigikohtu istungil jäi kassaator esitatud kassatsioonkaebuse juurde.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole

nõuetekohaselt motiveeritud. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud

järeldusele, et L. P. on talle süüks arvatud rikkumised toime pannud. Kohtuotsuses on märgitud üksnes: "L. P.

süü väärteo toimepanekus on tõendatud", ilma, et oleks näidatud, milliste tõendite alusel kohus rikkumise

tõendatuks loeb ja milline asjaolu on millise tõendiga tõendatud. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks kohus

on jätnud tähelepanuta tunnistaja E. M. ütlused. Vastavalt VTMS § 110 p-le 2 peab kohus kohtuotsuse

põhiosas märkima istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõendi, mida ei peeta usaldusväärseks, ning

põhjenduse, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea.

7. Politseile õnnetusest teatamata sündmuskohalt lahkumise kohta on linnakohus märkinud, et L. P. kinnitas

linnakohtule, et ta lahkus sündmuskohalt, kuna ei teadnud, et kokkupõrge toimus. Kohus leidis, et rikkumine

pandi toime hooletusest, kuna "L. P., kelle igapäevane töö on klientide teenindamine, s.o sõidutamine tellitud

sihtpunkti, pidanuks olema tähelepanelikum".

KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Ettevaatamatusest, sh hooletusest toime pandud tegu eeldab hoolsuskohustuse rikkumist, mis tähendab

igaühe jaoks kohustusliku käitumise nõude rikkumist. Seega oleks kohus pidanud ära näitama, millest

tulenevalt oleks taksojuht pidanud kõnealuses situatsioonis aru saama, et ta osales liiklusõnnetuses.

8. Kuigi väärteo toimepanemise aeg tuleb märkida võimalikult täpselt, leiab kriminaalkolleegium, et

kohtuotsuses liiklusõnnetuse toimumise aja esitamine üksnes kuupäeva täpsusega ei kujuta endast olulist

menetlusõiguse rikkumist VTMS § 150 lg 1 järgi. Puudub ka alus tunnistada seda oluliseks rikkumiseks

sama paragrahvi teise lõike alusel, kuna ei ole alust eeldada, et kõnealune rikkumine oleks toonud või võinud

kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Liiklusõnnetuse toimumise aeg 31. juulil 2003. a kell 19.50 on märgitud

väärteoprotokollis. Ka menetlusalune isik ei eita, et ta kõnealusel ajal tegi väidetavas liiklusõnnetuse kohas

vasakpöörde ning samal ajal lähenes ristmikule jalgrattur (tl 5).

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7 ja § 175 p-le 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2004. a otsuse ja saadab asja linnakohtule uueks

arutamiseks.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi