3-3-1-34-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-34-04

Otsuse kuupäev

18. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

Meelis Treimuti kaebus Tolliameti peadirektori 18. juuni

2003. a. käskkirja nr 5.3-1/864 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2004. a

otsus haldusasjas 2-3/394/04

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. juuni 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Merle Vilu

RESOLUTSIOON

Jätta Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2004. a otsus haldusasjas 2-

3/394/04 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Treimut vabastati Tolliameti peadirektori 18. juuni 2003. a käskkirjaga nr 5.3-1/864

teenistusest ATS § 123 alusel seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles M. Treimut Tolliameti peadirektori käskkirja

tühistamist, teenistusse ennistamist ja kohtukulude väljamõistmist. Kaebuse esitaja leidis, et

vaidlustatav käskkiri on ebapiisavalt motiveeritud, kuna selles on vabastamise alusena märgitud vaid

ATS § 123, kuid käskkirjast ei tulene, kas vabastamise tingis karistuse mõistmine tahtlikult

toimepandud kuriteo eest või karistuse mõistmine, mis välistab senise töö jätkamise. Kaebuse esitaja

leidis ka, et talle ei ole mõistetud karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning talle mõistetud

karistus (rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses) ei saa olla karistuseks ATS § 123 mõttes, mis

välistaks edasise töötamise.

3. Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-1467/2003 jäeti

M. Treimuti kaebus rahuldamata. Kohus leidis vaidlustatud käskkirja motiveerituse osas, et käskkiri

sisaldas viite nii õiguslikule kui ka faktilisele alusele. Kaebajale oli kättesaadav jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus, milles on kirjeldatud tema poolt toime pandud kuritegu. Kaebusest

nähtuvalt on selle esitaja ka ise aru saanud, et ta vabastati teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumise tõttu, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kriminaalkoodeksi §-s

162 sätestatud teo – ametialane lohakus – võib toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Vastavalt 1. septembril 2002 jõustunud Karistusseadustiku § 15 lg-le 1 on kuriteona karistatav üksnes

tahtlik tegu, kui sama seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Ametialane lohakus on

KarS §-s 290 sätestatud üksnes tahtliku kuriteona. Kuna kaebuse esitaja mõisteti ametialase lohakuse

toimepanemises süüdi Karistusseadustiku kehtivuse ajal, mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud

kuriteos.

4. Apellatsioonkaebuses palus M. Treimut tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus. Apellant soostus küll halduskohtu seisukohaga, et ametialane lohakus on KarS

§ 290 kohaselt tahtlik tegu, kuid leidis, et Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsuses esitatud

M. Treimuti poolt väidetavalt toimepandud kuriteo kirjeldus ei vasta tahtlikult toimepandud kuriteo

tunnustele. Tolliamet on ATS § 123 alusel teenistusest vabastamisel ebaõigesti tuginenud

kohtuotsusele kriminaalasjas, kus kirjeldatakse ettevaatamatusest toime pandud tegu.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2004. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati

halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati vaidlustatud käskkiri ja ennistati M. Treimut

teenistusse. M. Treimuti kasuks mõisteti välja ka kantud kohtukulud 8920 krooni. Ringkonnakohus

leidis:

1) puudulik motiveerimine ei anna käesolevas asjas alust haldusakti tühistamiseks. Kaebuse esitaja

väidetest nähtub, et ta on teenistusest vabastamise põhjustest aru saanud;

2) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ametialase lohakuse puhul on tegemist tahtlikult

toimepandud kuriteoga. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt jättis

M. Treimut täitmata tööülesanded ja tema kohusetundetu suhtumise tagajärjel osutus võimalikuks

kauba fiktiivne eksport ja mõnedele isikutele käibemaksu põhjendamatu tagastamine. Ametialane

lohakus on materiaalne kuritegu, mille objektiivsesse külge kuulub suure varalise kahju või muu

raske tagajärje põhjustamine, kusjuures süüdlase suhtumist tagajärge iseloomustab ettevaatamatus

kergemeelsuse või hooletuse vormis. Ametiisik ei saanud olla tahtlikult lohakas. Tahtluse korral

kohustuste mittevastaval täitmisel ja juhul, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske

tagajärg, olnuks tegemist KrK § 161 järgi kvalifitseeritava ametiseisundi kuritarvitamisega;

3) KrK §-s 162 sätestatud tegu vastab KarS §-s 290 ettenähtud süüteokoosseisule. Ekslik on

halduskohtu seisukoht, et ametialane lohakus on Karistusseadustikus ette nähtud ainult tahtliku

kuriteona. KarS § 15 lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev

seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 290 näeb ette karistuse ettevaatamatu teo

eest. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kui kaebaja mõisteti ametialase lohakuse eest süüdi

Karistusseadustiku kehtimise ajal, siis mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud teo eest;

4) ei ole tuvastatud, et isik oleks süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest või et mõistetud karistus oleks

välistanud senise töö jätkamise.

Ringkonnakohus ei mõistnud M. Treimuti kasuks välja ATS § 135 lg-s 1 ettenähtud tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest, kuna kaebaja ei olnud sellist nõuet esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et kohtuotsusega kriminaalasjas on tuvastatud, et kuritegu

seisnes tegevusetuses. Ametnik teadis oma teenistuskohustusi ja tal oli võimalik neid täita. Selline

tegevusetus ei saa seisneda ettevaatamatuses, vaid kaudses tahtluses. KrK § 8 lg 3 sätestas, et tahtlus

on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema

tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega loetakse tegu lõpule viiduks, ja kuigi isik ei soovi seda

tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. Kogenud tolliinspektorina pidi M. Treimut aru saama

oma teo olemusest ning mõistma teo ja tagajärgede vahelist seost. Ta ei saanud loota, et tagajärjed on

välditavad. KarS § 15 lg 2 sätestab, et tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis

eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust.

Kassaator palub M. Treimutilt Maksu- ja Tolliameti kasuks välja mõista talle teenistusest sunnitult

puudutud aja eest makstud tasu 46 285 krooni ja 50 senti, kasutamata puhkusepäevade eest makstud

hüvitise 5629 krooni ja 20 senti ning kohtukulud 8920 krooni.

7. M. Treimuti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata. Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuses taotletavate summade väljamõistmise osas

leitakse vastuses, et arusaamatuks jääb nende summade suurus. M. Treimuti väitel on 15. aprillil 2004

tema kontole Hansapangas laekunud Maksu- ja Tolliametilt 38 396 krooni ja 70 senti.

8. Maksu- ja Tolliameti täpsustuses kassatsioonkaebusele palutakse M. Treimutilt välja mõista talle

teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstud tasu ja hüvitis kasutamata puhkuse eest kokku

36 591 krooni ja 70 senti. Kassatsioonkaebuse rahuldamise korral palutakse välja mõista ka

kohtukulud 8920 krooni.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tolliameti peadirektori 18. juuni 2003. a käskkiri nr 5.3-

1/864. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu

halduskolleegium 1. jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on

nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliameti haldusmenetlusest ja

halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.

10. M. Treimut vabastati teenistusest ATS § 123 alusel, mis sätestab, et ametnik vabastatakse

teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. Treimutile mõistetud karistus (rahaline karistus 100 päevamäära

ulatuses) pole selline karistus, mis välistab senise töö jätkamise. Vaidlus on selle üle, kas karistus on

mõistetud tahtlikult toimepandud teo eest ja kas M. Treimuti suhtes süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumisel oli õiguspärane tema teenistusest vabastamine ATS § 123 alusel.

11. ATS § 123 kohaldamine M. Treimuti suhtes eeldab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, millega

isikule mõisteti karistus tahtlikult toimepandud teo eest.

M. Treimuti suhtes on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-

114/2003. Nimetatud kohtuotsusega jäeti Meelis Treimutit puudutavas osas muutmata Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2003. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-358/1999, millega M. Treimut mõisteti

süüdi ametialases lohakuses KrK § 162 alusel.

KrK § 162 sätestas: "Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava

täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur

varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud

õigustele ja huvidele või riigi huvidele."

12. Ringkonnakohus on käesoleva vaidluse lahendamisel leidnud, et teenistusest vabastamine ATS

§ 123 alusel oli õigusvastane, kuna ei ole tuvastatud, et isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest

või et mõistetud karistus oleks välistanud senise töö jätkamise. Ringkonnakohtu arvates on ekslik

halduskohtu seisukoht, et ametialane lohakus on Karistusseadustikus ette nähtud ainult tahtliku

kuriteona. KarS § 15 lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev

seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Ebaõige on ringkonnakohtu arvates ka

halduskohtu järeldus, et kui kaebaja mõisteti ametialase lohakuse eest süüdi Karistusseadustiku

kehtimise ajal, siis mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud teo eest. KarS § 290 näeb ringkonnakohtu

arvates ette karistuse ettevaatamatu teo eest.

13. Tartu Ringkonnakohus leidis 4. juuni 2003. a otsusega kriminaalasjas nr 2-1-114/2003, et

maakohus on näidanud, milles seisnes kohtualuse lohakus, millega see on tõendatud ning milles

seisnes põhjuslik seos kohtualuse tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Töötades Valga maantee tolliposti

tolliinspektorina jättis M. Treimut selleks kohustatud ametiisikuna reaalselt kontrollimata

tollideklaratsioonil märgitud kauba olemasolu ja vastavuse saatelehel märgitule, asetas

deklaratsioonile tollipitsati "Tollist välja lubatud" ning allkirjastas eksportregistreerimise lehe. Samuti

lubas ta tollist välja kauba, mille deklaratsioonidel puudus stamp veterinaarkontrolli läbiviimise

kohta. Jättes korduvalt kohusetundetu suhtumise tõttu täitmata oma teenistusülesanded, tegi

M. Treimut võimalikuks kauba fiktiivse ekspordi, mis võimaldas äriühingu esindajal alusetult tagasi

saada käibemaksu. Sel viisil põhjustas M. Treimut riigile suure varalise kahju kokku 125 958 krooni

ning kahjustas Tolliameti autoriteeti ja prestiiži, mis on raske tagajärg riigi huvidele.

14. Ringkonnakohtu otsusest kriminaalasjas ei tulene otsesõnu, et kohus oleks M. Treimuti süüdi

mõistnud tahtlikult toimepandud kuriteos.

Juhul kui jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas või karistusseaduse sätetest, mille alusel isik süüdi

mõistetakse, ei tulene üheselt, et tegemist on tahtlikult toimepandud kuriteoga, ei ole teenistusest

vabastamise õigust omava isiku pädevuses anda hinnangut süüteokoosseisu subjektiivsele tunnusele

ega võtta seisukohta, kas isik on süüdi mõistetud tahtliku või ettevaatamatu teo eest. Sellisel juhul

tuleb eeldada, et tegemist pole tahtliku teoga.

15. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et M. Treimuti teenistusest vabastamine ATS § 123 alusel oli

õigusvastane. Seepärast tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus

muutmata.

Kuna rahuldamata jääb Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus, jääb rahuldamata ka kassaatori

taotlus M. Treimutilt talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstud tasu, kasutamata

puhkusepäevade eest makstud hüvitise ning kohtukulude väljamõistmiseks.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld