3-1-1-53-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-04

Otsuse kuupäev

18. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi A. B. süüditunnistamises KarS § 184 lg 2

p-de 1 ja 2; KrK § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi;

Viktoria Glebko süüditunnistamises KrK § 2102 lg 2 p-

de 2 ja 4; ja KrK § 76 lg 3 p 2 järgi;

M. K. süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi;

M. S. süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2004. a otsus nr

2-1/186/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. B. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ning

Viktoria Glebko, M. K. ja M. S. kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

Viktoria Glebko, riigiprokurör Anna Kasesalu, M. K.

kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, M. S. kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa, Viktoria Glebko ja A. B.

kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2004. a kohtuotsus jätta muutmata,

kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

2. Mõista välja riigieelarve tuludesse M. S-lt 708 krooni ja M. K-lt 708 krooni kohtukulusid seoses

kaitsjate esinemisega Riigikohtu istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsusega tunnistati M. K. ja M. S. süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi. M. K-le mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel kolmeaastase

katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. M. S.

karistati kolme aasta ja nelja kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel vabastati ta tingimuslikult kolmeaastase

katseajaga karistuse kandmisest. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg.

A. B. tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega neljaks aastaks; KrK § 17

lg 6 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning karistati vangistusega kaheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti talle KarS § 64

lg 1 alusel vangistus neljaks aastaks.

Viktoria Glebko tunnistati süüdi KrK § 76 lg 3 p 2 järgi ja karistati vangistusega kaheks aastaks. Karistusest

loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 alusel vabastati ta tingimisi kaheaastase katseajaga

karistuse kandmisest. KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi mõisteti V. Glebko õigeks.

2. M. K., T. M. ja M. S. tunnistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et nad omandasid 2002. a

kevadest kuni 2002. a lõpuni korduvalt tuvastamata isikult suure koguse amfetamiini, vedasid seda

ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses, hoidsid seda Harjumaal Vääna Jõesuus asuvas A. B.

suvilas, kus nad valmistasid ligikaudu 4000 amfetamiini sisaldavat tabletti. Pärast ümbertöötamist hoidsid ja

vedasid nad tablette ning andsid need edasi tuvastamata isikule.

A. B. tunnistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta alates 2000. a talvest kuni 2001. a

septembrikuuni osales korduvalt suures koguses erinevate psühhotroopsete ja narkootiliste ainete

ebaseaduslikus edasiandmises H. K. P-le; samuti selles, et ta 2002. a suvest kuni 28. detsembrini 2002. a

aitas ainelist kaasabi osutades kaasa suure koguse metüleendioksümetamfetamiini edasiandmise eesmärgil

isikute grupis ebaseaduslikule valdamisele ning muul viisil käitlemisele, andes T. M., M. S. ja M. K.

kasutusse temale kuuluva Vääna-Jõesuus asuva suvila, kus viimased valdasid 2002. a kevadest kuni

28. detsembrini 2002. a viiel korral edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses

metüleendioksümetamfetamiini, millest valmistasid suure koguse " ca 4000 tabletti.

KrK § 17 lg 6 ja § 76 lg 3 p 2 järgi tunnistati A. B. süüdi selles, et ta aitas kaasa suure koguse amfetamiini

salakaubaveole 2000. a juulis V. Glebko ning J. R. poolt, leppides eelnevalt H. K. P-ga kokku amfetamiini

Soome Vabariiki toimetamise ning selle müümise tingimustes.

V. Glebko tunnistati KrK § 76 lg 3 p 2 järgi süüdi selles, et ta omandas 2000. a juulikuus Tallinnas R. S-lt ja

M. R-lt isikute grupis koos J. R-ga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses amfetamiini, mis

peideti J. R. riiete alla kinnitatuna kehale. Pärast seda toimetas V. Glebko koos J. R-ga selle tollikontrolli eest

varjatuna üle tollipiiri Soome Vabariiki ning andis koos J. R-ga Helsingis ebaseaduslikult H. K. P-le üle.

V. Glebkot süüdistati veel KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et ta 2000. a juulikuus omandas Tallinnas

R. S-lt ja M. R-lt isikute grupis koos J. R-ga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses

amfetamiini, mis peideti J. R. riiete alla. Kohus leidis, et V. Glebko ei ole selles kuriteos osalenud.

3. Linnakohtu otsuse peale esitasid T. M. ja V Glebko kaitsjad ning A. B. apellatsioonkaebused ning

prokurör apellatsioonprotesti.

V. Glebko kaitsja taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist.

Kaitsja leidis, et kuna V. Glebkole KrK § 76 lg 3 p 2 ja KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi inkrimineeritud

kuriteod hõlmasid ühel ja samal ajal ning ühel eesmärgil toimunud tegevust, siis tuleb tõendeid ja faktilisi

asjaolusid hinnata üheselt ja kogumis. Seega, kui kohus ei lugenud tõendatuks, et V. Glebko oleks koos J. R-

ga ühiselt omandanud, hoidnud, vedanud või teistele isikutele üle andnud narkootilist ainet, siis ei saa

samadel asjaoludel pidada tõendatuks, et ta koos J. R-ga oleks toime pannud KrK § 76 lg 3 p-s 2 ettenähtud

süüteo.

A. B. taotles apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest tema

süüditunnistamiseks puuduvat objektiivsed tõendid.

Prokurör taotles linnakohtu otsuse tühistamist V. Glebko õigeksmõistmises KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi

ning M. S-le, M. K-le, T. M-le ja A. B-le mõistetud karistuste ja KarS § 74 sätete kohaldamise osas ning uue

otsuse tegemist, millega mõista V. Glebko süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, karistades teda vastavalt

toimepandule ja moodustada liitkaristus linnakohtu otsusest tuleneva karistusega. Samuti taotles prokurör

M. S-le, M. K-le, A. B-le ja T. M-le rangemate karistuste mõistmist vastavalt ettenähtud sanktsioonidele ning

nende suhtes KarS § 74 sätete kohaldamata jätmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus V. Glebko õigeksmõistmises

KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning M. S-le, M. K-le, T. M-le ja A. B-le mõistetud karistuste ja KarS § 74

sätete kohaldamise osas.

Ringkonnakohtu otsusega tunnistati V. Glebko süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja teda karistati

vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks KrK § 76 lg 3 p 2 ja KrK

§ 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi vangistus kolmeks aastaks. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 sätteid kohaldades jäeti

mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates, et kohe kuulub kandmisele 6 kuud vangistust.

Karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel V. Glebko poolt eelvangistuses viibitud aeg.

M. K. karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega neljaks aastaks. Karistusaja hulka arvati KarS

§ 68 lg 1 alusel M. K. poolt eelvangistuses viibitud aeg.

A. B. karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega viieks aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti talle liitkaristuseks KrK § 17 lg 6 ja 76 lg 3 p 2 ning 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi viis aastat ja

kuus kuud vangistust.

5. Ringkonnakohus leidis, et V. Glebko õigeksmõistmine narkootilise aine käitlemises esitatud süüdistuses

KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja samas tema süüdimõistmine sama aine salakaubaveos KrK § 76 lg 3 p 2

järgi on ebaõige. Ringkonnakohus asus seisukohale, et analüüsides V. Glebkole esitatud süüdistust KrK

§ 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, on kohus vastuolus oma järeldustega KrK § 76 lg 3 p 2 järgi esitatud

süüdistusega leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et V. Glebko oma käitumisega oleks kas otsese või

kaudse tahtlusega toime pannud vähemalt ühe KrK § 2102 lg 2 p-des 2 ja 4 süüteokoosseisu objektiivse

tunnusena käsitletava teo. Sellist järeldust tehes on aga kohus jätnud kõrvale H. K. P. ja J. R. ütlused, mida

kohus ise on usaldusväärseks pidanud. Linnakohtu enda vaieldamatult kindlakstehtud tehiolude pinnalt on

eksitav järeldus, nagu poleks V. Glebko narkootilise aine käitlemisel täitnud mingit kindlat funktsiooni

temale inkrimineeritud kuriteos ning valitsenud mingigi teopanuse läbi antud tegu tervikuna.

Ringkonnakohus nõustus apellatsioonprotesti seisukohaga, et V. Glebko ja J. R. moodustasid isikute grupi,

kus valitses rollide jaotus ning selle grupi eesmärgiks oli edasiandmise eesmärgil omandatud, hoitud, veetud

ning salakaubana Soome toimetatud amfetamiini edasiandmine H. K. P-le. V. Glebkost ja J. R-st koosnev

grupp valitses seda tegu ühiselt, ühise eesmärgi nimel tegutseti ning asjaolu, et piiri ületusel ja laevas oli

keelatud aine peidetud J. R. riiete alla, ei tähenda enamat, kui seda, et selline oli tema kui grupi liikme roll.

V. Glebko ja J. R. kui isikute grupi vaikival kokkuleppel koos omandatud, hoitud ja sadamasse ning sealt

edasi laevaga Soome veetud amfetamiin toimetati läbi kooskõlastatud tegevuse kokkulepitud saajani.

6. Kohtualustele mõistetud karistuste osas leidis ringkonnakohus, et linnakohus pole karistuse mõistmisel

lähtunud KarS § 56 nõudest - mõista isikule karistus tema toimepandud teo eest. Sellest tulenevalt ei olnud

ringkonnakohtu arvates M. K-le ja T. M-le linnakohtu poolt mõistetud KarS § 184 lg 2 sanktsioonis

ettenähtud alammäära lähedased karistused põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates oli ebaõige ka M. K. ja

T. M. suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine, sest arvesse jäeti võtmata nende poolt toimepandud kuritegude

raskus ja ohtlikkus, õiguskorra kaitsmise huvid ning kujunenud kohtupraktika. Ringkonnakohus märkis, et

M. S. halb tervislik seisund ei saa olla tema karistusest vabastamise põhjuseks.

A. B-le mõistetud karistuse osas märkis ringkonnakohus, et tema näol on tegu isikuga, kes on toime pannud

erinevate narkootiliste ainetega seotud kuriteod. Narkootiliste ainete kogused, millega ta seotud on, ületavad

seadusandja poolt kehtestatud suurte koguste alammäärad erinevate ainete puhul kümneid ja sadu kordi.

Kuna A. B. ei töötanud, võib järeldada, et narkokuriteod olid tema elatusallikaks. Inkrimineeritud teod pani

ta toime kahes riigis. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et linnakohus mõistis A. B-le põhjendamatult kerge

liitkaristuse.

Ringkonnakohus leidis, et V. Glebkole esitatud süüdistuse maht võrreldes teiste kohtualustega ning tema

teatud sõltuvus oma elukaaslasest A. B-st võimaldavad V. Glebko suhtes saavutada karistuse eesmärgi teda

osaliselt karistusest vabastades.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

7. Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2004. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud

V. Glebko, M. K., M. S. ning süüdimõistetu A. B. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi.

M. K. oma kassatsioonkaebuses taotleb talle mõistetud karistuse vähendamist, sest ringkonnakohus ei

arvestanud tema hinnangul karistust mõistes piisavalt M. K. isikut ega asjas tuvastatud kergendavaid

asjaolusid.

M. S. oma kassatsioonkaebuses taotleb talle ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamist selles

osas, millega jäeti kohaldamata KarS § 74 sätted. M. S. märgib, et ringkonnakohus ei arvestanud talle

karistust mõistes tema puhtsüdamlikku kahetsust ja tervislikku seisundit.

A. B. kaitsja ning V. Glebko kassatsioonkaebustes korratakse suures osas apellatsioonkaebustes esitatud

väiteid.

V. Glebko taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist talle inkrimineeritud

kuritegudes. Ta leiab, et tema poolt nimetatud kuritegude toimepanemine pole tõendatud.

A. B. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et nii

linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsused on A. B. osas rajatud oletustel, kahtlustel ja rõõnava iseloomuga

tunnistustel. Kohus on rikkunud KrMK § 19 ja ei ole tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning erapooletult

uurinud ega hinnanud.

8. Riigikohtu istungil kaitsjad taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist neis toodud põhjendustel, prokurör

aga leidis, et ringkonnakohtu otsus põhineb seadusel ega kuulu tühistamisele.

RIIGIKOHTU KRIMNAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebustes esitatud põhjendused ei anna alust Tallinna

Ringkonnakohtu 1. märtsi 2004. a kohtuotsuse muutmiseks.

V. Glebko ning A. B. süü tõendatuse kohta esitatud väidete kohta tuleb esmalt märkida, et vastavalt AKKS

§ 65 lg-le 4 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seetõttu annab kriminaalkolleegium üksnes

hinnangu sellele, kas linnakohus ning ringkonnakohus on faktilisi asjaolusid tuvastades järginud

kriminaalmenetluse norme.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu

otsustes on piisava põhjalikkusega kontrollitud kõiki esitatud tõendeid, sh ka kohtualuste ütlusi nii

eeluurimisel kui ka kohtus, analüüsitud neis esinevaid vastuolusid ning antud omapoolne hinnang nende

vastuolude põhjuste kohta. Riigikohus nõustub nende põhjendustega ja leiab, et kohtud on täitnud KrMK

§ 19 nõudeid tõendite igakülgse, objektiivse ning erapooletu uurimise kohta ja kasutanud KrMK §-st 50

tulenevat õigust hinnata kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Riigikohus nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu põhistustega selle kohta, et V. Glebko süüdistus nii

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kui ka salakaubaveo osas põhineb ühtedel ja samadel tegudel ja

tõenditel. Seega - tuvastanud V. Glebko tegevuses salakaubaveo tunnused, on ühtlasi tõendatud ka

salakaubana veetava narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine.

11. M. K. ja M. S. on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Seega on seadusandja hinnanud

nende tegusid kui võimalikest kõige raskemat narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.

See, samuti asjaolu, et kuritegu pandi toime pika ajavahemiku vältel süstemaatiliselt ning mitmete isikute

kooskõlastatud tegevusega, on ringkonnakohtu viinud õigele järeldusele, et M. K. ja M. S. süü kuriteo

toimepanemisel on sedavõrd suur, et nende karistamine sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, seda

enam - karistusest tingimisi vabastamine - ei ole mõeldav. Kohtualuste isikut iseloomustavad andmed ei ole

sedavõrd erandlikud, et tingiksid süü suurust oluliselt mõjustavaid järeldusi.

12. M. S. halb tervislik seisund, mis on põhjustatud tema enese poolt seoses eeluurimisest

kõrvalehoidmisega, on tekkinud peale kuriteo toimepanemist ning ei saa seega mõjustada tema süü suurust ja

karistusliigi ning -määra valikut. Tema võime taluda vangistusega kaasnevaid piirangud võib KrMK § 333

kohaselt olla aluseks kohtuotsuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks või KarS § 79 alusel karistuse

kandmisest vabastamiseks.

Ülaltoodud põhjustel ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kaevatava kohtuotsuse muutmata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi