3-1-1-23-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-23-04

Otsuse kuupäev

17. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott

Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi T. J. süüdistuses KarS § 390 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-1029-03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Heili Sepp, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2004

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Heili Sepp, T. J. kaitsja vandeadvokaat

Ann Saar

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a otsus.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 5. novembri 2003. a otsusega tunnistati T. J. süüdi KarS § 390 lg 1 järgi ja teda

karistati kaheaastase vangistusega. KarS § 73 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase

katseajaga täitmisele pööramata.

2. T. J. tunnistati KarS § 390 lg 1 järgi süüdi järgmiste tegude eest.

T. J. oli alates 31. augustist 2000. a OÜ T. J. X Klubi juhatuse liige. Ta oli isik, keda oli 30. aprillil 2002. a

karistatud Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 141 lg 9 järgi. T. J. jättis maksuhaldurile (Tallinna

Juriidiliste Isikute Maksuamet) esitamata maksustamisperioodide jaanuar kuni august 2003 osas OÜ T. J. X

Klubi käibedeklaratsioonid ja maksustamisperioodide jaanuar kuni september 2003 osas OÜ T. J. X Klubi

deklaratsioonid tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete

kohta. Kohtuotsuse kohaselt pidi T. J. esitama deklaratsioonid tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete kohta sõltumata OÜ T. J. X Klubi maksukohustuse

olemasolust.

Eelkirjeldatud käitumisega jättis T. J. täitmata nõuded, mis on sätestatud 1. jaanuarist 2002. a jõustunud

Käibemaksuseaduse (KMS) § 13

lg-s 1 ja lg 2 p-s 1, Tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg-s 2, Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-s 4,

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-s 3 ning Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 10 lg 1 p-

s 3.

Samuti jättis T. J. äriregistrile esitamata OÜ T. J. X Klubi 2002. a majandusaasta aruande, millega ta

rikkus 1. jaanuarist 2003. a jõustunud Raamatupidamise seaduse §-s 24 ja TuMS § 55 lg-s 1 sätestatud

nõudeid.

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. J. kaitsja Aivar Jurs, kes taotles linnakohtu

otsuse tühistamist ja T. J. õigeksmõistmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a otsusega tühistati linnakohtu süüdimõistev kohtuotsus

täies ulatuses ja T. J. mõisteti KarS § 390 lg 1 järgi õigeks.

4.1 Kohtukolleegium asus seisukohale, et süüdistuses viidatud Sotsiaalmaksuseaduse, Töötuskindlustuse

seaduse ja Kogumispensionide seaduse sätted ei näe ette deklareerimiskohustust juhul, kui juriidilisel isikul

majandustegevust ei ole ja seetõttu puudub ka maksukohustus. Ringkonnakohus leidis, et kuna T. J.

süüdistatakse maksudeklaratsioonide esitamata jätmises sõltumata majandustegevuse toimumisest OÜ-s T. J.

X Klubi, ei saa talle süüks arvata sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse

maksete deklareerimata jätmist.

4.2 Ringkonnakohus märkis, et TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidilistel isikutel tuludeklaratsiooni

esitamise kohustus sõltumata sellest, kas isikul oli maksustamisperioodil maksukohustus või mitte. Samuti

leidis kohus, et käibemaksukohustuslasel on vastavalt KMS § 13 lg-le 1 ja lg 2 p-le 1 käibedeklaratsiooni

esitamise kohustus sõltumata käibe olemasolust.

4.3 Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksumenetluse üldpõhimõtteks on maksuhalduri ja maksumaksja

koostöö. Seejuures viitas kohtukolleegium Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-le 3, mille kohaselt on

maksuhalduril õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi

deklaratsiooni esitamiseks.

MKS § 46 lg 1 alusel annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid

ja muid haldusakte. MKS §-s 67 on ette nähtud hoiatusmenetlus. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt

võib maksuhaldur kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (MKS § 136), et kohustuse tähtajaks

täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksukorralduse seaduse 13. peatüki 2. jagu käsitleb

mitterahaliste kohustuste täitmise tagamist.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et T. J. suhtes oleks kohaldatud eelpoolnimetatud Maksukorralduse

seaduse sätteid. Ringkonnakohus tõdes, et viidatud Maksukorralduse seaduse normidest ei tulene küll

maksuhalduri kohustust kasutada hoiatusmeetmeid, kuid seadusandja on seaduse kohaldamiseks andnud

võimaluse käituda mõistlikult.

4.4 Ringkonnakohtu arvates tuleb kaalutleda, kas T. J.-le esitatud süüdistuse sisust lähtudes väärib ta

vastutusele võtmist ja karistamist esimese astme kuriteos, mille toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistuse vaid vangistuse näol ja seda kahest kuni kümne aastani. Seejuures märkis kohus, et ta ei

kahtle maksukuritegude ohtlikkuses, kuid käesoleval juhul ei pea kohtukolleegium esitatud süüdistuse sisust

ja asjas kindlakstehtud tehioludest lähtudes T. J.-le esitatud süüdistust KarS 390 lg 1 alusel otstarbekaks ega

mõistlikuks. Seetõttu mõistis kohus T. J. KarS § 390 lg 1 järgi õigeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Heili Sepp, kes palub

ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistada ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

5.1 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et SMS § 9 lg 1 p-st 4, TKindlS § 42 lg 1 p-st 3 ja

KoPS § 10 lg 1 p-st 3 ei tulene deklareerimiskohustust juhul, kui juriidilisel isikul majandustegevust ei ole ja

sellest tulenevalt puudub ka maksukohustus. Prokurör märgib, et sotsiaalmaksu maksja, kes on ka KoPS §-

s 10 nimetatud kohustatud subjekt, mõiste sisu tuleneb SMS §-st 4. Tööandja mõiste TKindlS tähenduses

ilmneb selle seaduse § 4 lg-st 2. Need loetelud hõlmavad residendist juriidilist isikut, kelleks oli ka OÜ T. J.

X Klubi. SMS § 9 lg 1 p 4, TKindlS § 42 lg 1 p 3, KoPS § 10 lg 1 p 3 ega ükski teine seadusesäte ei viita

võimalusele, et reaalse majandustegevuseta residendist juriidiline isik oleks vabastatud vaadeldavate

maksudeklaratsioonide esitamise kohustusest.

5.2 Maksuhaldur ei ole kohustatud kasutama MKS § 85 lg-s 3 ja §-s 67 ette nähtud meetmeid. Kassaatori

märgib, et T. J. seadusest tulenevaks kohustuseks oli esitada deklaratsioonid ja majandusaasta aruanne

maksuhaldurile seadusjärgseks tähtpäevaks ja selle kohustuse täitmine ei eeldanud maksuhalduri täiendavaid

nõudeid ega meeldetuletusi. Prokuröri arvates oli tähtpäevaks vajalike dokumentide esitamata jätmisega

süüteokoosseis täidetud ja süütegu lõpule viidud.

5.3 Kassaator märgib, et vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole

tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud

kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Ringkonnakohus mõistis T. J. õigeks alusel, mida KrMK § 268

lg 4 ei sisalda " sanktsioonis ettenähtud karistuse liigse karmuse tõttu. Karistuspoliitilises küsimuses

seadusandjaga mittenõustumine ei anna alust isiku õigeksmõistmiseks. See, kas isik on kuriteos süüdi või

mitte, tuleb otsustada enne kui asuda karistuse temaatika juurde.

5.4 Kassaator tõdeb, et alates 1. jaanuarist 2004 näeb Kriminaalmenetluse koodeks ette võimaluse

kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuid seda üksnes tingimusel, et see toimub

prokuröri taotlusel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole prokurör üheski menetlusstaadiumis väljendanud

kahtlust T. J. süüditunnistamise ja karistamise põhjendatuses.

KASSATSIOONPROTESTI LÄBIVAATAMINE RIIGIKOHTUS

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis vaatas käesoleva kriminaalasja

läbi 16. märtsil 2004. a. Kuna kriminaalasja lahendamisel tekkisid kohtukoosseisul põhimõttelist laadi

eriarvamused KarS § 390 lg 1 tõlgendamisel, anti kriminaalasi 22. aprilli 2004. a määrusega lahendamiseks

kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis vaatas erikaebuse läbi 17. mail 2004. a. Istungil osalenud

riigiprokurör Heili Sepp toetas esitatud kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist, T. J. kaitsja vaidles

kassatsioonprotestile vastu ja palus ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a otsus tuleb

tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

I

9. Kriminaalkolleegium märgib esmalt, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti sedastanud T. J.-le esitatud

süüdistuse alusetust osas, mis puudutab maksuhaldurile OÜ T. J. X Klubi deklaratsioonide esitamata jätmist

sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete kohta.

Kõnealuses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud maksustamisperioodidel OÜ-s T. J. X

Klubi majandustegevust ei toimunud ja osaühingul mingisugust maksukohustust ega maksude

kinnipidamiskohustust ei olnud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis kordab Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 2004. a otsuses väljendatud seisukohta, et juhul, kui isik ei tee

maksustamisperioodil väljamakseid, millelt tuleb tasuda või kinni pidada sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid, puudub tal vastavas osas ka deklareerimiskohustus (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-22-04 " RT III 2004, 12, 147, p-

d 8"11). Järelikult puudus nimetatud deklaratsioonide esitamata jätmise osas T. J. käitumises ka

kuriteokoosseis.

10. T. J. süüdistatakse KarS § 390 lg 1 järgi ka selles, et ta jättis äriregistrile esitamata OÜ T. J. X

Klubi 2002. a majandusaasta aruande.

11. KarS § 390 lg 1 sätestab vastutuse üksnes maksuhaldurile teabe esitamata jätmise eest. MKS § 5 lg 1

kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet (enne 1. jaanuari 2004 Tolliamet ja

Maksuamet ning tema kohalikud asutused). Äriregistrit pidav maa- või linnakohtu registriosakond ei ole

käsitatav maksuhaldurina. Samas on T. J.-le esitatud süüdistuses tehtud siiski viide TuMS § 55 lg-le 1, mis

pani vaadeldaval perioodil teiste hulgas residendist äriühingutele kohustuse esitada kuue kuu jooksul, arvates

majandusaasta lõpust, oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele majandusaasta aruande

allkirjastatud eksemplar.

12. 27. mail 2004. a jõustunud Tulumaksuseaduse, kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse (RT I 2004, 45, 319) §-ga 15 täiendati TuMS § 55 esimest lõiget teise lausega. Sellest

tulenevalt ei pea Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele, s.o maksuhaldurile majandusaasta

aruannet esitama isik, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Äriseadustiku § 179 lg 4 kohaselt on Eesti Vabariigis

registreeritud osaühingutel majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus. Seega ei oleks OÜ T. J. X

Klubi alates 27. maist 2004. a kohustatud maksuhaldurile majandusaasta aruannet esitama. Majandusaasta

aruande äriregistri pidajale esitamata jätmine ei ole kuriteona karistatav. Järelikult on KarS § 5 lg 2 alusel

välistatud T. J. kriminaalõiguslik vastutus OÜ T. J. X Klubi 2002. a majandusaasta aruande maksuhaldurile

esitamata jätmise eest.

II

13. Järgnevalt vaagib kriminaalkolleegium T. J. õigeksmõistmist OÜ T. J. X Klubi käibe ja TuMS §-

des 49"53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta käivate deklaratsioonide esitamata jätmises.

14. Süüdistuses käsitletaval perioodil oli OÜ T. J. X Klubi käibemaksukohustuslane. TuMS § 54 lg 2

kohaselt oli käibemaksukohustuslaseks registreeritud residendist juriidilisel isikul süüdistuses toodud

perioodil ja on käesoleval ajal TuMS §-des 49"53 sätestatud kulude ja väljamaksete osas maksukohustusest

eraldiseisev deklareerimiskohustus. Käibedeklaratsiooni osas tulenes registreeritud käibemaksukohustuslase

puhul maksukohustusest sõltumatu deklareerimiskohustus 1. jaanuarist 2002 kuni 30. aprillini 2004 kehtinud

KMS § 13 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1. Samasugune kohustus on sätestatud ka kehtiva KMS § 27 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1.

15. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et KarS § 390 lg 1 dispositsiooni

sõnastuse kohaselt on maksudeklaratsiooni maksuhaldurile tähtpäevaks esitamata jätmisega juhul, kui

süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui selle tulemusel jäi maksudena

laekumata 500 000 krooni või enam, kuriteokoosseis täidetud. Seadusest tuleneva deklareerimiskohustuse

täitmata jätnud maksukohustuslase käitumine võib vastata KarS § 390 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule ka

juhul, kui maksuhaldur ei ole deklaratsiooni nõudmiseks kasutanud MKS § 85 lg-s 3 ja §-s 91

(ringkonnakohtu otsuses ja kassatsioonprotestis on ekslikult viidatud MKS §-le 67) ette nähtud meetmeid.

16. KarS § 390 lg 1, sätestades kriminaalvastutuse maksuhalduri tegevuse takistamise eest, sisaldab sisuliselt

kahte erinevat karistusõiguslikku normi.

Esmalt on karistusseadustiku kõnealuse sätte dispositsioonis kirjeldatud tegusid (alates maksudeklaratsiooni

või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmisest kuni maksuhalduri korralduse täitmata jätmiseni), mida

seadusandja on lugenud iseenesest maksuhalduri tegevuse takistamiseks. Seetõttu puudub mõne KarS § 390

lg-s 1 loetletud teo tuvastamisel vajadus hakata eraldi tõendama seda, kas ja kuivõrd on see tegu olnud

maksuhalduri tegevuse takistuseks.

Teiseks on seadusandja pidanud vajalikuks Karistusseadustiku kõnealuses sättes kriminaliseerida ka

"maksuhalduri tegevuse takistamise muul viisil" " seega maksuhalduri tegevuse takistamise teoga, mida ei

ole KarS § 390 lg 1 dispositsioonis loetletud. Isiku süüditunnistamisel maksuhalduri tegevuse takistamise

eest muul viisil peab olema tõendatud, milles konkreetselt seisnes maksuhalduri tegevuse takistamine.

17. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maksudeklaratsioonina KarS § 390 lg 1 tähenduses on käsitatav

ka deklaratsioon, mis tuleb seaduses sätestatud juhtudel esitada sõltumata maksukohustuse olemasolust.

18. Käesolevas kriminaalasjas asus Tallinna Linnakohus seisukohale, et T. J. käitumine, sealhulgas OÜ T. J.

X Klubi käibe- ja tuludeklaratsioonide esitamata jätmine vastab KarS § 390 lg-s 1 sätestatud

kuriteokoosseisule.

19. Tallinna Ringkonnakohus sisuliselt soostus linnakohtu karistusõigusliku hinnanguga T. J. käitumisele OÜ

T. J. X Klubi käibe- ja tuludeklaratsioonide esitamata jätmisel. Vaatamata sellele leidis ringkonnakohus, et T.

J. tuleb talle esitatud süüdistuses täies mahus õigeks mõista. Õigeksmõistvat otsust põhistas kohtukolleegium

seejuures KarS § 390 lg-s 1 ette nähtud sanktsiooni rangusega, samuti asjaoluga, et ta ei pea lähtudes asjas

kindlakstehtud tehioludest T. J.-le esitatud süüdistust "otstarbekaks ega mõistlikuks".

20. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis väljendatud seisukohaga, et

ringkonnakohus on T. J. õigeks mõistnud alusel, mida seadus ette ei näe. KarS § 2 lg 2 ja KrMK § 268 lg 4

näevad kohtualuse õigeksmõistmiseks ette järgmised alused: ei ole tuvastatud kuriteosündmust; ei ole

tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest; tegu ei vasta kuriteokoosseisule; esinevad

koosseisupärase teo õigusvastasust välistavad asjaolud; kohtualune ei ole teo toimepanemises süüdi.

Põhjused, millele viidates Tallinna Ringkonnakohus on T. J. OÜ T. J. X Klubi käibe- ja tuludeklaratsioonide

esitamata jätmises õigeks mõistnud, ei ole subsumeeritavad ühegi eeltoodud õigeksmõistmise aluse alla.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et olukorras, kus kohus tuvastab, et isik on toime pannud

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (KarS § 2 lg 2) ning puuduvad kriminaalasja menetlust

kõrvaldavad asjaolud (KrMK § 5), on kohtul võimalik jätta isik süüdi tunnistamata üksnes juhul, kui kohus

asub seisukohale, et konkreetne kuriteokoosseis ei ole põhiseadusevastasuse tõttu kohaldatav. Samuti on õige

kassaatori seisukoht, et kohtualuse süüditunnistamine või õigeksmõistmine ei sõltu isikule inkrimineeritava

kuriteo eest ette nähtud karistuse rangusest. Kui kriminaalasjas esinevad kohtualuse süüd vähendavad

erandlikud asjaolud, võib see vastavalt KarS § 61 lg-le 1 anda aluse karistuse kohaldamiseks alla seaduses

sätestatud alammäära, kuid mitte isiku õigeksmõistmiseks.

21. Kohtualuse õigeksmõistmine alusel, mida seadus ette ei näe, on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 tähenduses, kuna see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse

tegemist.

22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher