3-1-1-23-04 · Riigikohus

Eriarvamus

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2004. a otsuse tegemisel kriminaalasjas T. J. süüdistuses KarS

§ 390 lg 1 järgi jäin eriarvamusele otsuse punktide 15 ja 16 osas.

2. Otsuse selles osas nõustus kriminaalkolleegium kassaatori seisukohaga, et KarS § 390 lg 1 dispositsiooni

sõnastuse kohaselt on maksudeklaratsiooni maksuhaldurile tähtpäevaks esitamata jätmisega juhul, kui

süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui selle tulemusel jäi maksudena

laekumata 500 000 krooni või enam, kuriteokoosseis täidetud. Samuti asus kriminaalkolleegium seisukohale,

et KarS § 390 lg 1 dispositsioon kirjeldab esmalt tegusid, mida seadusandja on lugenud iseenesest

maksuhalduri tegevuse takistamiseks, mistõttu puudub mõne KarS § 390 lg-s 1 loetletud teo tuvastamisel

vajadus hakata eraldi tõendama seda, kas ja kuivõrd on see tegu olnud maksuhalduri tegevuse takistuseks

ning vaid isiku süüditunnistamisel maksuhalduri tegevuse takistamise eest muul viisil peab olema tõendatud,

milles konkreetselt seisnes maksuhalduri tegevuse takistamine.

Selline laiendav tõlgendamine (dispositsioon kirjeldab esmalt tegusid, mida seadusandja on lugenud

iseenesest maksuhalduri tegevuse takistamiseks ning vaid maksuhalduri tegevuse takistamisel "muul viisil"

peab olema tõendatud, milles konkreetselt see takistamine seisneb) viib karistusõigusnormi väljapoole selle

normi kaitseala, alale, kus peab toimima mitte karistus- vaid maksuõiguslik regulatsioon.

3. Leian, et KarS § 390 lg 1 dispositsioonis on iga koosseisutegu kirjeldatud maksuhalduri tegevuse

takistamise suhtes neutraalsena, s.t et maksuhalduri tegevuse takistamine on iseseisev koosseisutunnus,

mistõttu süüdistuses tuleks näidata, milles see takistamine seisnes.

Nii KarS § 390 pealkiri ("Maksuhalduri tegevuse takistamine") kui ka dispositsiooni sõnakasutus "... või

muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest" osutavad asjaolule, et nii maksudeklaratsiooni või muu

teabe tähtpäevaks esitamata jätmine, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmine, mõõturi või tõkendi

rikkumine, maksuhaldurile valeandmete või teadvalt ebaõigete dokumentide esitamine, arvestuse pidamise

nõuete eiramine ja maksuhalduri korralduse täitmata jätmine saab - sarnaselt muudele viisidele - olla

kuriteona karistatav üksnes eeltingimusel, et selline käitumine tõepoolest takistab maksuhalduri tegevust, s.o

maksuhalduri ülesannete täitmist.

Nagu juba märgitud, näeb KarS § 390 ette karistuse muuhulgas maksuhaldurile valeandmete esitamise eest

kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui selle tulemusel jäi maksudena

laekumata 500 000 krooni või enam. Samas näeb ka KarS § 386 ("Maksude väärarvutus") teatud juhtudel

ette karistuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest. Seega ei saa väita, et maksuhaldurile valeandmete

esitamine kätkeks endas igal juhul maksuhalduri tegevuse takistamist. Samuti ei saa näiteks mitte iga

arvestuse pidamise nõude rikkumine või korralduse täitmata jätmine takistada maksuhalduri tegevust.

Seetõttu olen seisukohal, et ka maksudeklaratsiooni või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmine saab olla

KarS § 390 lg 1 järgi karistatav üksnes eeltingimusel, et see takistab maksuhalduril MKS § 10 lg-s 1

loetletud ülesannete täitmist. Sellest tulenevalt leian ka, et kuna "maksuhalduri tegevuse takistamine" on

iseseisev objektiivse koosseisu tunnus, eeldab KarS § 390 lg 1 täitmine subjektiivsest küljest vähemalt

kaudset tahtlust maksuhalduri tegevust takistada. Hinnangu sellele, kas tegemist on maksuhalduri tegevuse

takistamisega (takistamise all pean silmas just nimelt takistuste tegemist, segamist, tõkestamist, mitte aga

pelgalt ülesannete täitmise raskendamist või ebamugavamaks muutmist) peaks andma igal konkreetsel juhul

kohus, lähtudes sellest, milline on teo tegelik toime maksuhalduri tegevusele maksude administreerimisel.

Hannes Kiris