3-2-1-75-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated28. mail 2003. a esitas Irina Ivanova Tallinna Linnakohtusse hagi korteriühistu (KÜ) Astangu 60 vastu, paludes tunnistada kehtetuks KÜ Astangu 60 15. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsused ning
Legislator headnote
AI generated3-2-1-75-04 · Riigikohus: 28. mail 2003. a esitas Irina Ivanova Tallinna Linnakohtusse hagi korteriühistu (KÜ) Astangu 60 vastu, paludes tunnistada kehtetuks KÜ Astangu 60 15. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsused ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-75-04
Määruse kuupäev
Tartu, 14. juuni 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja V. Kõve, liikmed J. Luik ja T. Tampuu
Kohtuasi
Irina Ivanova hagi korteriühistu Astangu 60 vastu
korteriühistu üldkoosoleku otsuste ja korteriühistu juhatuse
otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2004. a
määrus tsiviilasjas nr 2-2/262/04 Irina Ivanova
apellatsioonkaebuse tagastamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Ivanova erikaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
31. mai 2004. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. märtsi 2004. a määrus ja saata Irina Ivanova
apellatsioonkaebus samale ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 28. mail 2003. a esitas Irina Ivanova Tallinna Linnakohtusse hagi korteriühistu (KÜ) Astangu 60
vastu, paludes tunnistada kehtetuks KÜ Astangu 60 15. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsused ning
KÜ Astangu 60 juhatuse 8. jaanuari 2003. a otsuse. Tallinna Linnakohus jättis 5. detsembril 2003. a
otsusega hagi rahuldamata.
2. I. Ivanova esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada
ning saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kuna apellatsioonkaebuselt oli vähem tasutud
riigilõivu, siis andis ringkonnakohus 23. jaanuaril 2004. a kirjaga TsMS § 310 lg 3 alusel apellandile
tähtaja puuduva riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuli
ringkonnakohtule esitada hiljemalt 3. veebruariks 2004. a. Apellanti hoiatati, et juhul, kui ta jätab
kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata, siis tagastatakse talle apellatsioonkaebus vastavalt
TsMS § 310 lõikele 4.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 4. märtsil 2004. a apellatsioonkaebuse TsMS § 310 lg 4 alusel
apellandile, kuna viimane ei kõrvaldanud kaebuse puudusi ringkonnakohtu määratud tähtajaks ja
seetõttu ei ole kaebust võimalik läbi vaadata. Kiri apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamise (vähem
tasutud riigilõivu maksmiseks) kohta saadeti apellandile tähitud postiga tema kaebuses näidatud
aadressil. See kiri tagastati ringkonnakohtule hoiutähtaja möödumisel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Erikaebuses taotleb I. Ivanova ringkonnakohtu määruse tühistamist, sest tal ei võimaldatud
protsessiosalisena seaduses sätestatud korras ringkonnakohtu poolt nõutud toiminguid teha. Apellant
ei ole saanud teadet tähtkirja kohta. Ringkonnakohus ei kasutanud teisi vahendeid kirja edastamiseks
apellandile. Apellatsioonkaebuse vastuvõtmisel linnakohtus ei öeldud apellandile, et ta peab
täiendavalt riigilõivu juurde maksma. Ringkonnakohus ei saatnud kohtumäärusega määrust, millega
kohustati riigilõivu juurde maksma, mistõttu ei olnud apellandil võimalik seda nõuet täita.
5. Vastustaja vaidleb erikaebusele vastu. Ringkonnakohus jättis õigesti apellatsioonkaebuse läbi
vaatamata, kuna apellandile oli riigilõivu vajalikus ulatuses tasumata jätmisest ringkonnakohtu poolt
teatatud õigeaegselt. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta pole mingisugust teadet tähtkirja
saabumise kohta saanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel
protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning I. Ivanova apellatsioonkaebus saata samale
ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
7. TsMS § 310 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks
tähtaja, kui ringkonnakohtu kohtunik leiab, et riigilõiv on vajalikus ulatuses tasumata. Selle sätte
sõnastuse kohaselt peab kohus vormistama puuduse kõrvaldamise kohta määruse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada erikaebust puuduste kõrvaldamiseks
tehtud määruse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 310 lg 4 järgi tagastatakse
apellatsioonkaebus määrusega, kui apellant jätab kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse
puudus tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata. Kaebuse tagastamise
määrusele võib TsMS § 310 lg 5 kohaselt esitada erikaebuse. Kuigi ringkonnakohus rikkus TsMS
§ 310 lg-t 3, tehes apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise kohustuseks kirja teel, ei ole selline
rikkumine oluline, sest kirja sisu vastas TsMS § 310 lg-s 3 sätestatule ja määruse tegemata jätmine ei
piiranud apellandi õigusi. Seetõttu pole alust tühistada ringkonnakohtu vaidlustatud määrust selle
tõttu, et apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks ei koostatud määrust.
8. Selleks, et oleks alust apellatsioonkaebus TsMS § 310 lg 4 alusel tagastada, peab ringkonnakohtus
välja selgitama, kas puuduste kõrvaldamiseks tehtud määrus on apellandile kätte antud. Kolleegium
leiab, et apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmise kohta tuleb
seaduse analoogia alusel rakendada kirjaliku kutse kätteandmise korda (TsMS §-d 28−31).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kohtukutse reeglina anda adressaadile kätte
allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg.
9. TsMS §-des 28−31 sätestatust tulenevalt ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust, et
kohtukutset saab kätte antuks lugeda, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi
poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud
erijuhtumid, millal loetakse kohtukutse kätteantuks vaatamata sellele, et kutset ei ole isiklikult
adressaadile või mõnele teisele isikule (adressaadile edasiandmiseks) kätte antud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 30 sätestab võimaluse lugeda kutse kätte antuks juhul, kui
adressaat keeldub kutset vastu võtmast. Sellisel juhul teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mille
kinnitab oma allkirjaga, ning sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 31 lg 2 järgi loetakse kutse adressaadile kätte antuks, kui
protsessiosaline ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest ja kutse kättetoimetaja teeb kutsele
märkuse, millega kinnitab, et adressaat ei viibi enam kutsel märgitud aadressil.
10. Ringkonnakohus ei ole vaidlustatud määruses teinud kindlaks, et apellatsioonkaebuse puuduse
kõrvaldamiseks koostatud kiri oleks apellandile allkirja vastu kätte toimetatud, nagu nõuab TsMS
§ 28 lg 1. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud TsMS § 30 või TsMS § 31 lg-s 2 sätestatud
aluste esinemist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise uuel otsustamisel peab ringkonnakohus
kas tagastama apellatsioonkaebuse seaduses sätestatud aluste olemasolul või andma apellandile uue
tähtaja riigilõivu täiendavaks tasumiseks.
11. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 31 lg 2 mõtte kohaselt saab kohtukutset lugeda
selle sätte kohaselt kätte antuks ka juhul, kui protsessiosaline on jätnud teatamata kohtule oma
aadressi ajutisest muutumisest tavapärasest eemalviibimisest pikemaajalise lahkumise korral.
V. Kõve, J. Luik, T. Tampuu