3-1-1-51-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-51-04

Otsuse kuupäev

10. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

V. G. väärteoasi Liiklusseaduse § 7420 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003.a otsus

väärteoasjas nr 4-1578/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina

Liskmann, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2004

Istungil osalenud isikud

V. G., tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina

Liskmann ja tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7420 järgi

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 29. juuli 2003. a otsusega karistati V. G. LS § 7420 järgi 167 trahviühiku (10 020

krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhina, kellel esinesid joobetunnused, keeldus joobeseisundi

meditsiinilisest tuvastamisest.

2. V. G. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.

Menetlusalune isik leidis, et tegemist võis olla väärteokatsega, aga mitte lõpuleviidud väärteoga ning väitis,

et väärteokatse ei ole karistatav. Joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest kõrvalehoidmine kui lõpuleviidud

tegu eeldab joobeseisundi tuvastamise võimatust. Menetlusalust isikut karistati aga ka sõiduki juhtimise eest

joobeseisundis, seega oli joobe tuvastamine võimalik.

3. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt muutmata,

kuid rahatrahv määrati tasumisele osade kaupa.

Kohus leidis, et isiku karistamine joobes juhtimise eest ei takista tema karistamist ka joobeseisundi

tuvastamisest keeldumise eest tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt loetakse juht

joobes olevaks, kui ta keeldub joobe tuvastamisest. Kui isikut saaks karistada üksnes joobes juhtimise eest

või joobeseisundi tuvastamisest keeldumise eest, kaotaks kõnealune säte oma tähenduse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja

linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel.

Kohus ei ole VTMS § 133 p 6 kohaselt kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust.

Kassaator leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad

kaebaja allkirjad selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Menetlusaluse isiku keeldumine protokollile

alla kirjutamisest ei tähenda automaatselt, et ta oleks keeldunud talle tema õiguste tutvustamise kohta allkirja

andmast. Lisaks ei võimaldatud menetlusalusel isikul anda ütlusi.

Hoolimata asjaolust, et väärteoprotokollis on märge allkirja andmisest keeldumise kohta, on oluliselt rikutud

menetlusõigust sellega, et menetlusalust isikut ei kutsutud enne väärteoasjas otsuse tegemist seletusi andma.

Menetlusõigust on rikutud ka sellega, et puuduvad tunnistajate ülekuulamise protokollid, kuigi

väärteoprotokolli kohaselt on tunnistajate ütlused protokollitud eraldi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

on otsuse tegemisel tuginetud väärteoprotokollis nimetatud tõenditele, selliseid tõendeid aga tegelikult ei ole.

Lisaks märgitakse kassatsioonkaebuses, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt, sest arst ei

tuvastanud joobeastet.

5. Riigikohtu istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotlesid selle

rahuldamist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Linnakohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse

isiku kaitseõiguse rikkumisi.

Lähtuvalt VTMS § 28 lg 2 p-st 2, § 31 lg-st 1 ja § 123 lg-st 2 ning KrMK §-st 50 oli kohus mitte üksnes

õigustatud, vaid ka kohustatud kontrollima kõiki kohtule esitatavaid tõendeid, s.h tunnistajateks esitatud

isikute ütlusi ning hindama neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu. Kohtuotsuses näidatud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik keeldus arsti juures puhumast

alkomeetrisse, st. ta keeldus alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus. Seega on

tuvastatud menetlusaluse isiku käitumises LS § 7420 objektiivne koosseis.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuväline menetleja on rikkunud

menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad allkirjad talle õiguste tutvustamise kohta

ja temalt ei ole võetud seletust. Väärteo protokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldus

seletusest ja allkirjast. Kui isik kasutab oma õigust ning keeldub seletusest ja allkirjast, siis ei ole temalt

võimalik neid saada, s.h ka allkirja õiguste tutvustamise kohta. Peale selle juhib Riigikohtu

kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud

kohtuvälise menetleja tegevust selles, et ta jättis menetlusalusele isikule õigused tutvustamata ja ei andnud

talle võimalust seletuse andmiseks.

Vastavalt VTMS § 72 lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja

kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta

kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise

võimalusest.

Põhjendatud ei ole ka kaitsja väide, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt, sest arst ei

tuvastanud joobeastet. Joobeaste jäi tuvastamata menetlusaluse isiku käitumise tõttu, sest ta keeldus täitmast

arsti korraldusi. Asjaolu, et menetlusaluse isiku suhtes ei olnud võimalik tuvastada joobeastet ei välista

iseenesest temal alkoholijoobe tuvastamist, mis on vajalik LS § 7419 objektiivse koosseisu olemasoluks.

Liiklusseaduse § 20 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui isik keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema

väljahingatavas õhus, lugeda ta joobeseisundis olevaks ja tal ei ole õigus sõidukit juhtida. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi

rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 ja §-st 176 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsuse V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7420 järgi muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher