3-1-1-50-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-50-04

Otsuse kuupäev

10. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

V. G. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-1577/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina

Liskmann, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2004

Istungil osalenud isikud

V. G., tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina

Liskmann ja tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. G. karistati kohtuvälise menetleja 29. juuli 2003. a otsusega 234 trahviühiku ehk 14 040 krooni suuruse

rahatrahviga selle eest, et ta 7. juulil 2003. a juhtis sõiduautot olles joobeseisundis.

2. V. G. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja menetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei ole joovet nõuetekohaselt tuvastatud " määratud ei ole joobeastet, joobeseisundi

tuvastamise akt on vastuoluline ja läbivaatuse tulemus ei ole üheselt arusaadav. Seega ei ole väärteo

toimepanemine tõendatud.

3. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse

mõistmise osas. Kohus karistas V. G. rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 9000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt

on tunnistajate ütlustega tõendatud, et menetlusalune isik juhtis autot. Samuti on nõuetekohaselt tuvastatud

alkoholijoove. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud "Joobeseisundi

tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (edaspidi

Kord) §-le 3 võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. Kuna menetlusalune isik keeldus kohapeal

alkomeetrisse puhumast, oli politseiametnikul õigus toimetada menetlusalune isik Korra § 4 lg 1 alusel

joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Vastavalt Korra § 9 lg-le 3 võib arst tuvastada joobeseisundi

kliinilise pildi alusel, mida tehti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt ka V. G. puhul.

Lisaks asus kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik keeldus nii sündmuskohal kui Wismari haiglas

puhumast alkomeetrisse, tuleb ainuüksi LS § 20 lg 5 alusel lugeda tuvastatuks, et ta oli joobeseisundis. Kuna

isik keeldus alkomeetrisse puhumast, ei saanudki tal määrata joobeastet. Kaebaja väidet, et ta oli kaine, pidas

kohus ebausutavaks, kuna puudub loogiline selgitus, miks peaks isik keelduma joobeekspertiisi läbiviimisest,

kui ta teab, et ei ole alkoholi tarbinud. Iga mõistlik inimene kasutaks ära võimaluse näitamaks, et ta ei ole

alkoholi tarvitanud.

Kohus leidis aga, et V. G-le mõistetud karistus on liiga range, arvestades, et tal puuduvad kehtivad

karistused.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja

linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel.

Kohus ei ole VTMS § 133 p 6 kohaselt kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust.

Kassaator leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud isiku kaitseõigust " väärteoprotokollil puuduvad

kaebaja allkirjad selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Kuigi protokollis on märge selle kohta, et

menetlusalune isik keeldus protokollile alla kirjutamast, ei tähenda see automaatselt, et ta oleks keeldunud

talle tema õiguste tutvustamise kohta allkirja andmast.

Hoolimata asjaolust, et väärteoprotokollis on märge, et isik keeldus ütluste andmisest, on oluliselt rikutud

menetlusõigust sellega, et menetlusalust isikut ei kutsutud enne väärteoasjas otsuse tegemist seletusi andma.

Menetlusõigust on rikutud ka sellega, et puuduvad tunnistajate ülekuulamise protokollid, kuigi

väärteoprotokolli kohaselt on tunnistajate ütlused protokollitud eraldi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

on otsuse tegemisel tuginetud väärteoprotokollis nimetatud tõenditele, selliseid tõendeid aga tegelikult ei ole.

Lisaks korratakse kassatsioonkaebuses seisukohta, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt,

kuna ei tuvastatud joobeastet.

5. Riigikohtu istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotlesid selle

rahuldamist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuväline menetleja on rikkunud

menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad allkirjad talle õiguste tutvustamise kohta

ja temalt ei ole võetud seletust. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldus

seletusest ja allkirjast. Kui isik kasutab oma õigust ja keeldub seletusest ja allkirjast, siis ei ole temalt

võimalik neid saada, s.h ka allkirja õiguste tutvustamise kohta. Peale selle juhib Riigikohtu

kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud

kohtuvälise menetleja tegevust selles, nagu oleks ta jätnud menetlusalusele isikule õigused tutvustamata või

ei oleks antud talle võimalust seletuse andmiseks.

Vastavalt VTMS § 72 lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja

kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta

kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise

võimalusest.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Linnakohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku kaitseõiguse

rikkumisi.

Lähtuvalt VTMS § 28 lg 2 p-st 2, § 31 lg-st 1 ja § 123 lg-st 2 ning KrMK §-st 50 oli kohus mitte üksnes

õigustatud, vaid ka kohustatud kontrollima kõiki kohtule esitatavaid tõendeid, s.h tunnistajateks esitatud

isikute ütlusi ning hindama neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu. Kohtuotsuses näidatud tõenditega on üheselt tuvastatud menetlusalusel isikul alkoholijoobe

olemasolu. Menetlusaluse isiku alkoholijoovet ja tema poolt sõiduki juhtimist on kohtus kinnitanud

tunnistajad. Kuna menetlusalune isik keeldus täitmast arsti korraldusi, siis jäi tuvastamata tema täpne

joobeaste, kuid LS § 7419 objektiivse koosseisu olemasoluks ei ole vajalik tuvastada joobeastet, piisab

üksnes joobeseisundi tuvastamisest. Liiklusseaduse § 20 lg 5 kohaselt tuleb isiku keeldumisel

alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus lugeda ta joobeseisundis olevaks ja tal ei ole

õigus sõidukit juhtida. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt VTMS §-s 150

loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 ja §-st 176 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 2003. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher