3-1-1-47-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-47-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 9. juuni 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi

K. M. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 143 lg 1 ning

§ 186 järgi;

J. K. süüdistuses KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 143 lg 1

ning § 186 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määrus

kriminaalasjas nr 2-1-284-04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp,

erikaebus; J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Indrek Leppik, erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2004

Istungil osalenud isikud

J. K., tema kaitsja vandeadvokaat Kalev Bachmann,

K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp ja Põhja

ringkonnaprokurör Laura Feldmanis

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määrus muutmata ja K. M. ning J. K. kaitsjate

erikaebused rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. M. anti kohtu alla süüdistanuna KrK § 15 lg 2 ja § 143 lg 1 ning § 186 järgi. J. K. anti kohtu alla

süüdistatuna KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 143 lg 1 ning § 186 järgi.

1.1 KrK § 15 lg 2 ja § 143 lg 1 järgi süüdistati K. M. selles, et ta esitas 10. augustil 1999. a AS ERA Pank

(pankrotis) pankrotimenetluse käigus pankrotivõlgniku vastu nõudeavalduse summas 100 000 krooni. Nõude

aluseks oli K. M. ja AS ERA Pank juhatuse esimehe J. K. poolt ajavahemikus 10. maist kuni 7. juunini

1999. a koostatud fiktiivne tööettevõtuleping, mille kuupäevaks oli märgitud 6. aprill 1997. a. Selle lepingu

kohaselt pidi K. M. AS ERA Pank Tallinna filiaali kasutuses olevates mitteeluruumides aadressil X puiestee

N ja X tänav N tegema järgmisi töid: põrandakattematerjalide valimine ja tellimine, valgustite valimine,

ruumide ja vaheseinte asetus, panga teenindussaalides oleva mööbli ümbertegemine. Lepingu kohaselt

kohustus AS ERA Pank K. M-le nende tööde eest tasuma 100 000 krooni.

Samuti koostas K. M. koos J. K. ülatoodud ajavahemikus tööettevõtulepingu lisa nr 1 2. oktoobri 1998. a

kuupäevaga ning esitas selle 10. augustil 1999. a AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldurile. Lepingu lisa

kohaselt on ülalviidatud tööettevõtulepingus nimetatud tööd tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole

tööettevõtja vastu pretensioone.

Tegelikkuses ei olnud K. M. eelnimetatud lepingut ja selle lisa nendes nimetatud kuupäevadel sõlminud ning

nimetatud kohustused polnud AS ERA Pank (pankrotis) raamatupidamises kajastatud.

Süüdistuse kohaselt esitas K. M. ülalnimetatud fiktiivse lepingu ja selle lisa AS-le ERA Pank (pankrotis)

eesmärgiga tekitada olukord, mis võimaldaks tasaarveldada AS ERA Pank (pankrotis) nõuet tema vastu

summas 58 908 krooni ja 98 senti, mis oli tekkinud tema ja AS ERA Pank vahel sõlmitud

kontokorrentkrediidilepingu ja arvelduskonto kasutamise lepingu alusel.

K. M. poolt toimepandud kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna

8. märtsil 2000. a toimunud AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul ei tunnustatud K. M.

poolt esitatud nõuet.

1.2 KrK § 186 järgi süüdistati K. M. selles, et ta võltsis ajavahemikul 10. maist kuni 7. juunini 1999. a

ülalnimetatud tööettevõtulepingu ja selle lisa eesmärgiga esitada need AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase

pankrotimenetluses, omandamaks fiktiivsetest dokumentidest tulenevate nõuete alusel võlausaldajale

seadusega ettenähtud õigusi.

1.3 J. K. anti KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 143 lg 1 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta aitas K. M. poolt

toime pandud kelmuse katsele kaasa sellega, et koostas eeluurimisel tuvastamata ajal AS ERA Pank juhatuse

esimehena fiktiivse tööettevõtulepingu kuupäevaga 6. aprill 1997. a ja selle lisa kuupäevaga 2. oktoober

1998. a.

1.4 KrK § 186 järgi esitati J. K-le süüdistus ülalnimetatud lepingu ja selle lisa võltsimises eesmärgiga, et

K. M. saaks need esitada AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses ja omandada sel teel

võlausaldajale seadusega ettenähtud õigused.

2. Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a otsusega mõisteti K. M. ja J. K. neile esitatud süüdistustes

õigeks.

2.1 Linnakohus märkis, et kõnealune tööettevõtuleping valmistati ette AS ERA Pank juriidilise osakonna

poolt. Lepingu allkirjastasid tööde tellija AS ERA Pank nimel juhatuse esimees J. K. ja tööettevõtja K. M.

Lepingus kirjeldatud töid objektidel X puiestee N ja X tänav N teostas K. M. Tema tehtud tööde maksumus

100 000 krooni ei olnud pangale oluliseks summaks, seega ta ei saanud kuidagi toime panna pettuslikku tegu

" kelmust " AS ERA Pank suhtes, sest lepinguga oli K. M-le panga esindaja poolt pandud kohustus teha

sisekujundustöid, mille ta lepingu lisa nr 1 alusel ka täitis. Linnakohus leidis, et AS ERA Pank esindaja J. K.

teos puudub samuti kelmuse koosseis, kuna juriidilise osakonna poolt koostatud ja J. K. poolt allkirjastatud

tööettevõtulepingu kohaselt oli AS ERA Pank kohustatud töö tegemise eest tööettevõtjale tasuma kokku 100

000 krooni ja seega ei tekkinud AS-l ERA Pank väärarusaama koostatud lepingu faktilistest asjaoludest.

Samuti ei ole linnakohtu arvates tuvastatud, et K. M. ja J. K. oleksid koostanud fiktiivse töövõtulepingu ja

selle lisa, sest tunnistaja K. R. ülesandeks oli AS ERA Pank poolt koostatud lepingutele osapoolte allkirjad

alla saada.

2.2 Kohus märkis, et esitatud süüdistus peaks eeldama varalise kahju tekkimist kannatanul ja vastava varalise

kasu tekkimist süüdlastel, kuid kriminaalasjas ei ole kedagi kannatanuks tunnistatud.

2.3 Linnakohus leidis, et kui lähtuda süüdistusversioonist, mille kohaselt ei olnud tegelikkuses eelmainitud

lepingut ja selle lisa sõlmitud, jääb arusaamatuks, mis oli käesoleva kriminaalasja alustamise alus. Seejuures

viitas linnakohus asjaolule, et pankrotihaldurite avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks viidati ainult

sellele, et K. M. nõue AS ERA Pank vastu summas 100 000 krooni jäeti võlausaldajate üldkoosolekul

tunnustamata, kuna puudusid nõude alusdokumendid. Linnakohus ei tuvastanud, et K. M. ja J. K. oleksid

lepingu ja selle lisa võltsinud, sest nimetatud tööettevõtuleping ja lisa nr 1 koostati AS ERA Pank poolt ja

selle allkirjastasid AS ERA Pank esindajana J. K. ja tööettevõtja K. M.

2.4 Kohus märkis, et tööettevõtulepingu ja selle lisa allakirjutamise ajal töötas J. K. AS ERA Pank juhatuse

esimehe ametikohal ja oli seega ametiisik KrK § 160 tähenduses, mistõttu ta ei saanud talle esitatud

süüdistuses kirjeldatud kuritegusid toime panna.

2.5 Samuti leidis kohus, et ei ole tuvastatud, et K. M. ja J. K. alla kirjutatud tööettevõtuleping ja selle lisa

oleksid võltsitud või fiktiivsed. K. M-le KrK § 186 esitatud süüdistuse alusel võltsis ta tööettevõtulepingu ja

selle lisa, kuid kohtuliku uurimise käigus ei õnnestunud tuvastada ülalnimetatud dokumentide materiaalse

võltsimise tunnuseid. Tuvastatud on hoopis see, et need dokumendid on alla kirjutatud isikute poolt, kes on

selle sõlminud ning väljendab K. M. ja juriidilise isiku AS ERA Pank poolt volitatud esindaja tahet.

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Laura

Feldmanis, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja tunnistada K. M. ning J. K. neile esitatud süüdistustes

süüdi.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus motiivide

puudumise tõttu ja kriminaalasi saadeti linnakohtule uueks arutamiseks.

4.1 Ringkonnakohus märkis, et linnakohtu otsuse motiveeriva osa kohaselt tuvastas kohus E. L. ja E. E.

ütluste alusel, et K. M. töötas OÜ ITC MSM praktikandina lepingu alusel objektidel X pst N ja X tn N.

Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tunnistajate ütlustest ei nähtu, kas K. M. töötas samal ajal

nimetatud objektidel ka tema ja AS ERA Pank vahel sõlmitud lepingu alusel ning milliseid töid ta seoses

sellega tegi.

4.2 Linnakohtu otsuses ei analüüsita A. B. ütluste usaldusväärsust ega anta hinnangut nende ütluste kooskõla

kohta teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ka ei sisaldu kohtuotsuses hinnangut kohtualuste ütlustele.

Kohtukolleegium märkis, et linnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohti lähtuvalt kriminaalasja juurde

võetud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusest, mille kohaselt K. M. ei teinud tema ja AS ERA

Pank vahel sõlmitud lepingu alusel töid ning lepingu sõlmimisel ei soovitud luua K. M-le kohustusi.

4.3 Linnakohus on jätnud täielikult motiveerimata ning kummutamata süüdistust toetavad dokumentaalsed

tõendid. Muuhulgas viitas ringkonnakohus AS ERA Pank bilansile seisuga 7. juuni 1999. a, milles

bilansikontol "Ettemaksed ja kogunenud kulud" on kajastatud AS ERA Pank kohustus K. M. ees summas

100 000 krooni, samas kui AS ERA Pank bilansid seisuga 26. aprill ja 10. mai 1999. a sellist kohustust ei

kajasta. Ringkonnakohus märkis, et linnakohtu otsuses puuduvad põhistused, miks kohtu arvates ei ole

tuvastatud vaidlustatud tööettevõtulepingu ja selle lisa võltsimine. Kohtukolleegium märkis, et kuriteo katse

puhul ei ole korrektne kohtuotsuses esitatud väide varalise kahju nõutavuse osas. Samuti osutas

ringkonnakohus, et põhjendamata on kohtu seisukoht, et J. K. ei saanud ametiisikuna inkrimineeritud

kuritegusid toime panna.

4.4 Kohtukolleegium asus seisukohale, et vaidlustatud linnakohtu otsus on deklaratiivne ja selles ei ole

ümber lükatud süüdistuse aluseks olnud tõendeid. Seega ei ole linnakohtu poolne tõendite hindamine

diskuteeritav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid erikaebused K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp

ja J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik.

6. K. M. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Oma taotlust põhistab kaitsja sellega, et puudub alus väita, nagu ei

oleks ringkonnakohus oma õigeksmõistvat otsust motiveerinud.

AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohus ei ole üldse oma otsust

motiveerinud. Teise astme kohtu mittenõustumine esimese astme kohtu motiividega ei anna õigust tühistada

esimese astme kohtu otsust motiveerimatuse tõttu. Prokurör ei taotlenud asja saatmist uueks arutamiseks

Tallinna Linnakohtule. Ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonprotestis sisaldunud taotlusele ja

väljunud protesti piiridest, tehes seda kohtualuse jaoks raskendavas suunas. Ringkonnakohtul oli õigus mitte

nõustuda esimese astme kohtu motiividega, kuid sellisel juhul tulnuks ringkonnakohtul esitada omapoolne

hinnang tõenditele ja kummutada linnakohtu õigeksmõistva otsuse motiivid.

7. Ka J. K. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määruse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Oma taotlust põhistab kaitsja sellega, et

ringkonnakohus on andnud hinnangu üksnes linnakohtu otsuse tõendite analüüsile, kuid on jätnud hindamata

kriminaalseaduse kohaldamise ning tähelepanuta kaitsja põhistused selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud

teod ei ole koosseisupärased.

Juhul, kui süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole koosseisupärane, puudub kohtul alus ja vajadus tõendite

hindamiseks ja selles osas motiivide esitamiseks. Saates kriminaalasja uueks arutamiseks süüdistuses

kirjeldatud tegude koosseisupärasust hindamata, on ringkonnakohus rikkunud isiku õigust õiglasele ja kiirele

kohtumenetlusele.

Süüdistusversiooni kohaselt leidis tööettevõtulepingu võltsimine ehk nõude tekitamine AS ERA Pank vastu

aset enne viimase pankroti väljakuulutamist, s. o ajal, mil J. K. oli AS ERA Pank juhatuse esimees ehk

juriidilise isiku pädevuskandja. J. K. teadvuse kaudu oli AS ERA Pank teadlik K. M-ga tehtud tehingu

asjaoludest. Kelmuse koosseisu täitmiseks on obligatoorne, et üks lepingupool viiakse pettuse teel

eksimusse. KrK § 143 eesmärk on kaitsta tsiviilõigusliku lepingu ühte poolt hea usu põhimõtet mittejärgiva

lepingupartneri eest. Süüdistuse kontseptsioonist lähtudes peaks kelmuse läbi kannatanuks olema AS ERA

Pank, kes on K. M. poolt eksimusse viidud. Samal ajal nähtub aga süüdistusversioonist, et AS ERA Pank

seaduslik esindaja on teadlikult tegutsenud soodusolukorra loomiseks. Seega tuleneb süüdistusest, et keegi ei

ole AS ERA Pank suhtes pettuslikku tegu toime pannud, sest puudub võimalus lugeda AS ERA Pank

eksinuks olukorras, kus tema seaduslik esindaja on tehingu tegelike faktiliste asjaoludega kursis. Järelikult

puudub ka J. K. käitumises KrK §-s 143 kirjeldatud kuriteokoosseis.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. K. M. ja J. K. kaitsjate erikaebuste alusel tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil lahendada küsimus, kas

Tallinna Ringkonnakohus oli õigustatud Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a otsust tühistades

kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatma või oleks ta pidanud tegema ise uue otsuse.

9. Vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatule on ringkonnakohus õigustatud saatma kriminaalasja maa- või

linnakohtule uueks arutamiseks üksnes siis, kui ta tuvastab maa- või linnakohtu otsuses motiivide

puudumise. Seejuures saab kohtuotsuse motiivideks ehk põhistusteks lugeda üksnes selliseid kohtuistungil

uuritud tõenditele tuginevaid argumente, mis kas kinnitavad või kummutavad kohtualusele esitatud

süüdistust.

10. Motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui maa- või linnakohus ei ole mingit oma seisukohta

või järeldust üldse põhjendanud.

Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga on aga motiivide puudumisest alust rääkida ka siis, kui maa- või

linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse

kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-85-00 " RT III 2000, 23, 253). Seisukoht, et AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel võib kohtuotsuse tühistada

siis, kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad, on tuletatav

kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuse punktist 13 (RT

III 2003, 17, 159).

Erikaebustes märgitakse õigesti, et ringkonnakohus ei ole õigustatud AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel tühistama

maa- või linnakohtu otsust ja saatma kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui tegemist

pole mitte kohtuotsuses motiivide puudumisega ülalkirjeldatud tähenduses, vaid kui ringkonnakohus ei

nõustu maa- või linnakohtu otsuses esitatud põhistustega. Maa- või linnakohtu põhistustega mittenõustumisel

saab ringkonnakohus vastavalt AKKS § 30 lg 1 p-le 2 tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või

osaliselt ja teha ise uue otsuse.

11. Käesoleva kriminaalasja puhul nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a otsus on deklaratiivne ja kohtupoolset tõendite

hindamist ning põhistusteni jõudmist ei ole kohtuotsuse lugejal võimalik jälgida. Lisaks neile linnakohtu

otsuse puudustele, millele on osutatud ringkonnakohtu määruses, märgib kriminaalkolleegium järgmist.

12. K. M-le ja J. K-le esitatud süüdistuse sisu seisneb kokkuvõtlikult selles, et nimetatud isikud sõlmisid

näiliku (süüdistuses nimetatud "fiktiivseks") K. M. ja AS ERA Pank vahelise tööettevõtulepingu ja selle lisa,

et jätta muljet, nagu oleks K. M. teinud selle lepingu alusel AS-le ERA Pank sisekujundustöid ja omandanud

seeläbi AS ERA Pank vastu tasunõude summas 100 000 krooni. Tööettevõtuleping ja selle lisa olid

süüdistuse kohaselt näilikud põhjusel, et tegelikult K. M. ja AS ERA Pank vahel sellist lepingulist suhet ei

olnud ja vastav lepingu tekst koostati tagantjärele selleks, et kasutada seda AS ERA Pank (pankrotis)

pankrotimenetluses pettuse teel varalise kasu saamiseks. Süüdistusversiooni kohaselt esitas K. M. näiliku

tööettevõtulepingu ja selle lisa AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses eesmärgiga tekitada

pankrotivõlgnikule ebaõige ettekujutus, nagu oleks K. M-l varasemast lepingulisest suhtest tulenev nõue AS

ERA Pank (pankrotis) vastu.

Sellise süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks tulnuks kohtul eeskätt tuvastada, kas kõnealuses

tööettevõtulepingus väljendatud lepingupoolte tahe vastas lepingupoolte tegelikule tahtele või soovisid

lepingu sõlminud isikud üksnes luua mulje lepingu olemasolust. Teisisõnu tulnuks kindlaks teha, kas K. M.

ja AS ERA Pank vahel oli tegelikult lepinguline suhe konkreetsete sisekujundustööde tegemiseks ja kas

K. M. just selle lepingulise suhte alusel neid töid ka tegi.

13. Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a otsuses aga eelnimetatud küsimust sisuliselt ei analüüsita. Selle

asemel on kohtuotsuses toodud rida kohtu seisukohti, millel puudub adekvaatne seos K. M-le ja J. K-le

esitatud süüdistuse sisuga (vt käesoleva otsuse punkti 2). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et

käesoleva süüdistuse tõendatuks või mittetõendatuks lugemise aspektist ei ole tähtsust sellel, kes valmistas

ette tööettevõtulepingu teksti või sellel, kas 100 000 krooni oli AS ERA Pank jaoks oluline summa või mitte.

Linnakohtu poolt osutatud asjaolu, et 6. aprilli 1997. a kuupäeva kandva lepingu tekstis oli fikseeritud K. M.

kohustus teha sisekujundustöid ja AS ERA Pank kohustus K. M-le nende tööde eest tasuda, ei võimalda

samuti teha mingisugust järeldust selle kohta, kas tegemist oli näiliku lepinguga või mitte. Asjaolu, et

linnakohus tuvastas, et kõnealusele tööettevõtulepingule ja selle lisale on alla kirjutanud K. M. ja J. K., ei ole

mitte lepingu võimalikku näilikkust välistav asjaolu, vaid osa süüdistuses kirjeldatud väidetavast

kuriteosündmusest.

Linnakohtu otsusest nähtub, et kohus on täielikult samastanud lepingu sõlmimise ja lepingudokumendi

vormistamise, mistõttu on süüdistusversioon näiliku lepingu sõlmimisest jäänud kohtuotsuses käsitlemata.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu J. K. kaitsja erikaebuses väljendatud seisukohaga, et J. K-le

esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole iseenesest koosseisupärane, mistõttu ei oleks ringkonnakohus

tohtinud kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saata. Tuvastamata seda, kas J. K. pani

süüdistuses kirjeldatud teod toime või mitte, märgib kriminaalkolleegium, et abstraktselt on süüdistuse sisu

koosseisupärane. Siinkohal tuleb kriminaalkolleegiumi arvates arvestada asjaoluga, et süüdistuses kirjeldatud

sündmuste puhul ei seisnenud pettuslik tegu kui kelmuse koosseisuline tunnus mitte näiliku

tööettevõtulepingu ja selle lisa koostamises, vaid nende esitamises AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase

pankrotimenetluses 10. augustil 1999. a. J. K. ei olnud 10. augustil 1999. a enam AS ERA Pank (pankrotis)

seaduslik esindaja, mistõttu oli ka võimalik nimetatud äriühingu eksimusse viimine. Näiliku

tööettevõtulepingu ja selle lisa koostamine on kelmuse aspektist vaadeldav kaasaaitamisteona, mille

toimepanemine võib aset leida ka kuriteo ettevalmistavas staadiumis.

15. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab käesolevat kriminaalasja läbi erikaebe korras, puudub alus

käsitleda K. M. ja J. K. kaitsjate sisulisi vastuväiteid süüdistusele.

16. Eeltoodud põhjustel jagab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et

Tallinna Linnakohtu 27. jaanuari 2004. a otsuses on tegemist AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, mistõttu oli õige saata kriminaalasi uueks arutamiseks

esimese astme kohtule. Juhindudes AKKS §-st 67, § 72 lg-st 2, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a määruse K. M. ja J. K. süüdistusasjas muutmata ja kaitsjate

erikaebused rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Peeter Vaher