3-2-2-1-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-04

Määruse kuupäev

Tartu, 3. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks

Kohtuasi

Uno Paasi hagi Natalja Vedernikova vastu kahju

hüvitamiseks ja üürivõla väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2/27-

119/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Vedernikova teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. mai 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Natalja Vedernikova avaldus Tallinna Linnakohtu

22. mai 2003. a otsuse teistmiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Uno Paas esitas 6. jaanuaril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Natalja Vedernikova vastu. Hagis

palus hageja kostjalt välja mõista 15 940 krooni 80 senti üürivõla katteks ja 77 724 krooni 80 senti

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 93 665 krooni 60 senti.

2. Hagiavalduse kohaselt lõpetas Tallinna Linnakohus 2. mai 2000. a otsusega kostjaga

ennetähtaegselt üürilepingu eluruumile Majaka 22-14, Tallinn ning otsustas kostja väljakolimisest

keeldumise korral teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. 4. juuni 2001. a sundkorras väljatõstmise

akti kohaselt oli korter lõhutud ning elamiskõlbmatu. Gaasipliit oli korterist välja viidud, köögikraan

ja torustik lõhutud, ukseklaasid puruks pekstud jms.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 22. mai 2003. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 93 665 krooni 60 senti ning riigituludesse 5000 krooni riigilõivu.

4. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjat TsMS § 27 lg 1 alusel eelistungile kutsutud ja

tagaseljaotsusest hoiatatud vastava väljaande kaudu. Sellega loetakse eelistungi aeg ja nõue kostjale

teatavaks tehtuks. TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva

poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võidakse

tema kahjuks teha tagaseljaotsus. Sama seaduse § 201 lg 5 kohaselt rahuldatakse hagi kostja

puudumisel tehtud tagaseljaotsusega ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui

hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et hagis näidatud

asjaoludega on kahju hüvitamise ja üüri nõue põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Teistmisavalduses palus N. Vedernikova linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme

kohtusse uueks läbivaatamiseks ning peatada linnakohtu otsuse täitmine.

6. Avalduse kohaselt lahkus avaldaja korterist juba 2000. a mais ning siis ei esitanud hageja korteri

osas mingeid pretensioone. 4. juuni 2001. a sundkorras väljatõstmise aktist ei tea avaldaja midagi.

Tagaseljaotsusest sai avaldaja teada alles 2004. a veebruaris, kui kohtutäitur arestis tema pangakonto.

Samuti väidab N. Vedernikova, et kohtuotsus on sisuliselt ebaõige.

7. Vastuses teistmisavaldusele leidis U. Paas, et linnakohtu otsuse teistmiseks puudub alus.

8. Riigikohtu 19. mai 2004. a määrusega peatati Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003. a tagaseljaotsuse

täitmine kuni otsuse tegemiseni Riigikohtus.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub TsMS § 366 lg-s 2

nimetatud teistmise alus.

10. Avaldaja ei ole nimetanud avalduses ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse kohtuotsuse teistmiseks

TsMS § 366 jj mõttes. Seetõttu ei saa teistmisavaldust rahuldada. Samuti ei ole võimalik vastata

avalduse väidetele, milles vaidlustatakse tagaseljaotsuse sisu.

11. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Avaldaja

on avalduses muuhulgas viidanud sellele, et ta sai tagaseljaotsusest teada alles siis, kui kohtutäitur

arestis tema arvelduskonto. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks käsitleda tagaseljaotsuse tegemise

eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat.

12. Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks oli see, et TsMS § 198 lg 2 kohaselt oli puuduvat poolt

hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse ja TsMS § 201 lg 5 kohaselt

see, et kostjale oli hageja nõue teatavaks tehtud. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02

(RT III 2002, 35, 384) leidnud, et hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse

kätteandmist reguleerivaid sätteid ja rõhutanud, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult

siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.

Kolleegium märgib, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine

ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt isiku põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust

olla oma kohtuasja arutamise juures. Märgitu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja

hagiavalduse kätteantuks lugemisele TsMS § 27 kohaselt.

Ainuüksi kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei taga protsessiosalisele

piisavalt võimalust saada teada tema suhtes algatatud kohtumenetlusest ja temale saadetud

dokumentidest. Samas möönab kolleegium, et peab olema võimalus, mis lubab lugeda

kohtudokumendid teatud eeldustel kätteantuks. Selline võimalus peab tagama kohtumenetluse

jätkamise nende isikute suhtes, kes hoiduvad kõrvale neile saadetud dokumentide vastuvõtmisest.

13. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud kohtule rahvastikuregistri teatise, mille kohaselt

puudub kostjal registreeritud elukoht. Seejärel on linnakohus üritanud Tallinna Ida politseiosakonna

kaudu toimetada kostjale kätte hagiavaldust aadressile Majaka 22-14, Tallinn. Ida Politseiosakond on

vastanud, et nimetatud aadressil ei ela kostja 2001. aastast, samuti on vastusele lisatud kohaliku

konstaabli ettekanne, mille kohaselt konstaabel küsitles eespool nimetatud aadressil naabreid kostja

elukoha kohta. Seejärel on kohus 3. märtsi 2003. a määrusega otsustanud, et kostja tuleb kohtusse

kutsuda ja kohtuotsus teatavaks teha ajaleht Äripäev kaudu. Kohtukutsed koos hageja nõude

kirjeldusega ja viitega sellele, et hagiavalduse saab kostja kätte kohtust, on avaldatud 3. ja 10. aprillil

2003. a. Kohtuistung määrati 7. maile 2003. a.

14. Kolleegium leiab, et eespool nimetatud toimingutega ei ole tagaseljaotsuse tegemise eeldused

täielikult täidetud. Kohus on üritanud kostjale TsMS § 166 lg 1 kohaselt kätte anda hagiavaldust.

Kuna seda ei õnnestunud teha isiklikult või muul viisil üle andes, on kohus avaldanud teate

hagiavalduse kohtust kättesaamise võimaluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnevalt ei

ole kohus aga piisavalt täitnud TsMS § 26 lg-s 2 ja § 166 lg-s 1 kohtule pandud kohustust toimida

mõistlikus ulatuses selliselt, et kostjale oleks maksimaalselt tagatud võimalus saada teada tema vastu

esitatud hagiavaldusest. Kohus on teinud Ida politseiosakonnaole taotluse toimetada hagiavaldus

kostjale kätte aadressil Majaka 22-14. See on aga sama aadress, millelt hageja väidete ja hagile

lisatud kohtutäituri väljatõstmisakti alusel oli kostja välja tõstetud juba 4. juunil 2001. aastal. Sama

aadressi on hageja hagiavalduses nimetanud enda elukohaks. Seega ei ole sisuliselt peale

rahvastikuregistri andmebaasi uurimise tehtud toiminguid, mis oleksid suunatud kostja tegeliku

viibimiskoha teadasaamisele.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) rõhutanud, et

ajalehekuulutuse kaudu võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole

tulemust andnud. Kolleegium leiab, et analoogilistel juhtudel peaks kohus tegema täiendavalt

toiminguid, et leida andmeid kostja elukoha kohta. Üheks täiendavaks toiminguks võib olla hagejale

ettepaneku tegemine leida andmeid kostja elukoha kohta. TsMS § 147 lg 3 järgi peab hageja

hagiavalduses märkima, mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõtte

kohaselt (teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte) ei saa alati piisavaks

pidada hageja poolt ainult TsMS § 27 lg 2 nõuete täitmist. Samuti võib kõne alla tulla kohtu

pöördumine järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise

ametiasutuse poole, kellel võib nende ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta.

Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib põhjendatuks lugeda kohtudokumendi

kätteantuks lugemise selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Siiski ei ole p-s 14 käsitletu aluseks Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Oma lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-3-2-99 (RT III 1999, 24, 236) on Riigikohus asunud seisukohale, et isik saab

taotleda kassatsioonikohtult jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist siis, kui on välistatud asja

menetlus alama astme kohtus. Käesolevas asjas oleks see eeldus täidetud, kui oleks jõustunud

kohtumäärus kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta.

Kolleegium märgib, et p-s 14 märgitu võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele.

16. Kaja esitamise tähtaja ennistamise võimaliku alusena viitab kolleegium ka sellele, et

kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei pruugi tagada füüsilisest isikust

protsessiosalisele piisavat võimalust saada teada temale saadetud dokumentidest. 1. juulini 2003. a

avaldati teateid paberkandjal ajaleht Äripäev vahel. Tegemist on eelkõige ettevõtlusega tegelevatele

isikutele suunatud väljaandega, mille tiraa" on võrreldes teiste päevalehtedega suhteliselt väiksem

(Äripäeva keskmine trükiarv 2003. aastal oli Äripäeva võrguväljaande kohaselt 20 300 eksemplari).

Tähtaja ennistamisel sel alusel oleks sobilik kohaldada analoogiat TsMS § 202 lg-s 2 ja § 203 lg-s 1

sätestatuga. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saaks järelikult esitada 20 päeva jooksul,

arvates sellest, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud

Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kätteantuks.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, H. Jõks