3-3-1-16-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-16-04

Määruse kuupäev

27. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Esmar kaebus Viimsi Vallavalitsuse 30. juuni 2003. a

korralduste nr 509 ja 514 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2004. a määrus

haldusasjas nr 2-3/399/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Viimsi Vallavalitsuse erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viimsi Vallavalitsuse erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari

2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/399/2004 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Esmar esitas 21. juulil 2003 Tallinna Halduskohtule kaebused Viimsi Vallavalitsuse 30. juuni

2003. a korralduste nr 509 ja 514 tühistamise nõudes. Nimetatud korraldused puudutavad ajutist

teenindusmaa määramist AS-le Esmar kuuluvate ehitiste juurde ning aktsiaseltsi Esmar kohustamist

teha nimetatud ehitised korda ühe aasta jooksul. Kohus liitis nimetatud kaebused ühte menetlusse.

2. 3. detsembril 2003 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja halduskohtule taotluse Viimsi

Vallavalitsuse esindaja Jaan Tomsoni menetlusest kõrvaldamiseks. Menetlusest kõrvaldamise

põhjusena märgiti asjaolu, et kuni 18. maini 2001 töötas J. Tomson juristina aktsiaseltsis Esmar ja

osutas kaebuse esitajale muuhulgas õigusabi käimasoleva vaidlusega seonduva maa ostueesõigusega

erastamise küsimustes. Käesolevas kohtuvaidluses on poolte huvid vastuolus.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 19. detsembri 2003. a määrusega taotluse ja kõrvaldas J. Tomsoni

protsessist TsMS § 88 lg-te 2 ja 4 alusel. Määruse kohaselt töötas J. Tomson juristina aktsiaseltsis

Esmar kuni 18. maini 2001. Töötades aktsiaseltsis Esmar, koostas J. Tomson muuhulgas AS Esmar

kirja Viimsi Vallavalitsusele. Nimetatud AS Esmar 8. märtsi 2001. a kirjast nr 7-1/46 nähtub, et juba

siis käis vaidlus Pringi aiandi hoonete korrasoleku üle. Kohus leidis, et nendel alustel on põhjendatud

aktsiaseltsi Esmar väide, et Viimsi Vallavalitsuse esindaja J. Tomson on eelnevalt osutanud selles

asjas õigusabi isikule, kelle huvid on vastuolus tema esindatava huvidega.

4. Tallinna Halduskohtu eelnimetatud määruse peale esitas erikaebuse Viimsi Vallavalitsus, paludes

kohtumäärus tühistada ning jätta AS Esmar taotlus rahuldamata. Erikaebuse põhjenduste kohaselt

lahkus J. Tomson töölt AS Esmar juristi ametikohalt enam kui 2,5 aastat tagasi. Töötades AS-s Esmar

juristina ei osutanud ta mitte õigusabi, vaid täitis oma ametiülesandeid. Õigusabi osutamisena ei saa

mõista ettevõtte esindamist isiku poolt, kes töötab seal juristina. Alusetu on väide huvide

vastuolulisuse kohta.

5. AS Esmar leidis vastuses erikaebusele, et määrus, mille peale on esitatud erikaebus, ei ole

apellatsiooni korras kaevatav.

6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 2. veebruari 2004. a määrusega Viimsi Vallavalitsuse erikaebuse

Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2003. a määruse peale läbivaatamatult. Ringkonnakohtu

põhjenduste kohaselt on HKMS § 31 lg 3 järgi poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule

eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see on sätestatud

Halduskohtumenetluse seadustikus. HKMS (samuti TsMS) ei näe ette erikaebuse esitamise võimalust

esimese astme kohtu määruse peale, millega protsessiosalise esindaja kõrvaldatakse protsessist.

Seega ei ole Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2003. a määrus kaevatav ning ringkonnakohus ei saa

seda menetlusse võtta ega kontrollida, kas J. Tomsoni protsessist kõrvaldamine TsMS § 88 lg-te 2 ja 4

alusel on õige.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2004. a määruse peale esitas Viimsi Vallavalitsus erikaebuse

Riigikohtusse, taotledes Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2004. a määruse ning Tallinna

Halduskohtu 19. detsembri 2003. a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta

rahuldamata aktsiaseltsi Esmar taotlus Viimsi Vallavalitsuse esindaja Jaan Tomsoni protsessist

kõrvaldamise kohta.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt:

1) lahkus J. Tomson AS Esmar juristi ametikohalt ja asus tööle Viimsi Vallavalitsuse juristina 2001. a

mais, seega enam kui 2,5 aastat tagasi;

2) töötades AS-s Esmar juristina, ei osutanud J. Tomson AS-le Esmar õigusabi, vaid täitis oma

ametiülesandeid; õigusabi osutamiseks ei ole ettevõtte või asutuse esindamine isiku poolt, kes töötab

selles ettevõttes või asutuses juristina töölepingu alusel;

3) "asjadena" tuleb mõista tsiviilasju ja teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju; väär on äriühingu

ja kohaliku omavalitsuse vahelise asjaajamise ja kirjavahetuse käsitlemine "selle asjana" TsMS § 88

lg 2 tähenduses;

4) TsMS § 88 lg 2 käsitleb olukorda, kus isiku, keda esindaja esindab, huvid on vastuolus selle isiku

huvidega, kellele ta on osutanud õigusabi; huvid, mis on vastuolus vallavalitsuse huvidega, on

vastuolus ka õigusaktidega sätestatud korraga ja avalike huvidega;

5) ringkonnakohtu määrus rikub PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust; kvalifitseeritud juristi

kõrvaldamine protsessist takistab vallavalitsusel oma seisukohtade kaitsmist kohtus;

6) kohtumäärus on vastuolus TsMS §-s 67 sätestatuga, mille kohaselt protsessiosalisel on õigus

kaevata kohtuotsuste ja -määruste peale; samuti TsMS § 297 lg-ga 3, mille kohaselt kohtumääruse

peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlemist.

8. AS Esmar oma kirjalikus vastuses leidis, et erikaebus on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et kehtivad

kohtumenetlusnormid ei näe ette võimalust esitada erikaebust esindaja menetlusest kõrvaldamise

määruse (nn taandamismääruse) peale.

HKMS § 31 lg 3 sätestab, et poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi

dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas

seadustikus. Halduskohtumenetluse seadustik esindaja menetlusest kõrvaldamise määruse peale

erikaebuse esitamise õigust ette ei näe. HKMS § 31 lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärgiks on vältida

kohtumenetluse takerdumist üksikküsimuste vaidlustamise tõttu ning sellised määrused on

apelleeritavad koos kohtuotsusega.

TsMS § 297 lg 3 kohaselt võib esimese astme kohtu määruse peale pool ja teine protsessiosaline

esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui

kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 88, mis sätestab

esindaja protsessist kõrvaldamise alused, ei nimeta samuti selgesõnaliselt menetlusosalise õigust

esitada erikaebus esindaja kõrvaldamise määrusele. Taandamismäärused ei ole määruskaebuse vormis

vaidlustatavad ka väärteo- ja kriminaalmenetlustes.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kohtumäärusega, mis takistab

asja menetlemist ulatuses, mis teeks erikaebuse esitamise lubatavaks TsMS § 297 lg 3 mõttes, kuigi

esindaja menetlusest kõrvaldamine üldjuhul häirib menetluse kulgu. Lisaks märgib kolleegium, et

kohtumäärus võib menetlust takistada ka sel teel, et ta loob olulisi või põhjendamatuid takistusi

menetlusosalise poolt seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamisel.

10. Poole esindaja kõrvaldamine halduskohtumenetlusest on protsessuaalne otsustus, mis võib aga

avaldada olulist mõju protsessiosalise võimele esitada ja kaitsta oma positsiooni käimasolevas

kohtuvaidluses. Tulenevalt asjaolust, et seadus ei anna üldjuhul võimalust vaidlustada esindaja

kõrvaldamist protsessist erikaebuse vormis, peab selline kohtu otsustus arvestama nii esindaja

menetlusest kõrvaldamise seadusest tulenevat eesmärki kui ka faktilisi asjaolusid ning tuginema

menetlusele, mis tagab menetlusosaliste protsessuaalsete õiguste adekvaatse kasutamise.

11. Esindaja protsessist kõrvaldamise taotluse lahendamise menetluses peab poolele, kelle esindaja

kõrvaldamist taotletakse, andma võimaluse esitada oma vastuväiteid ja argumente. Riigikohtu

halduskolleegium loeb oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks esindaja menetlusest kõrvaldamise

taotluse sisulist läbivaatamist ilma, et esindatavale oleks antud võimalust olla ära kuulatud. Seetõttu

juhul, kui kohtuistungil ei osale pool, kelle esindaja kõrvaldamist taotletakse esmakordselt selsamal

istungil, ei ole põhjendatud selle taotluse sisulise arutamise lõpetamine ilma, et esindatavale poleks

loodud võimalust osaleda menetluses või esitada oma kirjalikke vastuväiteid.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada kohtu kohustust tagada menetlusosaliste poolt

nende menetlusõiguste heauskne kasutamine. Kuigi esindaja kõrvaldamise instituudi põhiline

eesmärk on tagada, et esindaja tegutseks ainuüksi esindatava huvides, ei välista seadus

menetlusosalise poolt teise poole esindaja menetlusest kõrvaldamise taotluse esitamist. Samas tuleb

igal konkreetsel juhul hinnata, kas teise poole esindaja jätkamine saab kahjustada taotluse esitanud

menetlusosalise seadusest tulenevaid õigusi või oli taotluse esitamise motiiviks soov üllatada

vastaspoolt, venitada protsessi või muul viisil omandada protsessis eeliseid. Vaatamata

halduskohtumenetluse rajanemisele uurimisprintsiibile, peab taotluse esitanud menetlusosaline

põhjendama, milliseid õigusi ja millisel viisil rikub või saab rikkuda teise poole esindaja jätkamine

menetluses.

12. HKMS § 14 lg-st 5 tulenevalt võib asutuse volituse alusel haldusorgani esindajaks

halduskohtumenetluses olla ka isik, kes töötab antud asutuses. Sama regulatsioon sisaldub ka TsMS

§ 88 lg 1 p-s 3. Juhul, kui esindajaks on esindatava töötaja, on sellise esindaja kõrvaldamise

otsustamine olulisel määral seotud kohtu sisenemisega halduse enesekorralduslikku sfääri. Asutuses

juristi ametikohta täitva isiku ametiülesandeks võib olla selle asutuse esindamine õigusküsimustes

teistes riigiasutustes, kohtus jne. Sellise esindaja kõrvaldamine mõjutab otseselt asutuse sisemist

töökorraldust ja võib mõjutada ka vastava ametniku töö- või teenistusalaseid suhteid. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et esindatavaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku kõrvaldamine protsessist

teise menetlusosalise taotluse alusel saab olla vaid erandlik ja põhineda kaalukatel asjaoludel, mis

ilmselgelt välistavad ausa menetluse.

13. Asjaolu, et asutuses juristi ametikohta täitev isik on varem töötanud kohtumenetluse teiseks

pooleks oleva juriidilise isiku juristina, ei ole iseendast esindaja menetlusest kõrvaldamise aluseks.

TsMS § 88 lg 2 kohaselt ei või isik olla esindaja, kui ta selles asjas on andnud õigusabi isikule, kelle

huvid on esindatava huvidega vastuolus.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et asutuse või juriidilise isikuga töö- või teenistussuhetes oleva

isiku poolt oma töö- või teenistusülesannete täitmise käigus kirjade ja muude dokumentide

koostamine, vaatamata nende õiguslikule tähendusele, ei ole iseendast käsitletav õigusabina TsMS

§ 88 lg 2 mõttes. TsMS § 88 lg 2 nimetatud õigusabi seondub konkreetse kohtuvaidlusega ning

hõlmab selles konkreetses asjas või ka viimasega tihedalt seonduvas kohtuasjas isiku esindamist,

esindatava nimel dokumentide koostamist ja kohtumenetlusest osavõttu. Esindamisülesande

täitmiseks ei saa pidada tööülesannete käigus kirjade koostamist.

14. Menetlusest kõrvaldamise otsustamisel tuleb "asjana" käsitleda eelkõige konkreetset kohtuasja.

Riigikohtu halduskolleegium möönab, et haldusasjades "sama asja" käsitlus võib üksikjuhtudel

laieneda ka kohtuasjale eelnenud haldusmenetlusele.

15. Riigikohtu halduskolleegium jätab Viimsi Vallavalitsuse erikaebuse taotluse sisuliselt läbi

vaatamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2004. a määruse muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann