3-1-1-43-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-43-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 24. mail 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

A. H. süüdistusasi KrK § 174 lg 1 järgi

Erikaebuses vaidlustatud

kohtulahendid ja

menetlustoimingud

1. Politseiinspektor M. Kaselo 12. septembri 2000. a

menetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas

nr 00213000021

2. Tartu Maakohtu kohtuniku 22. septembri 2003. a

sundtoomise määrus kriminaalasjas nr 1-26/2002

3. Tartu Maakohtu kohtuniku 10. novembri 2003. a

toiming kriminaalasjas nr 1-26/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. H. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

A. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

ringkonnaprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. A. H. erikaebus jätta läbi vaatamata.

2. Mõista A. H-lt riigituludesse välja kohtukuluna 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa)

krooni kaitsjatasu kaitsja osalemise eest Riigikohtu istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtule esitatud materjalidest nähtub, et 1. augustil 2000. a alustati A. H. kaebuse alusel Põlva

Politseiprefektuuri politseiametnike E. T. ja K. K. suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 00213000021)

KrK §-s 1611 ettenähtud kuriteo tunnustel. Politseiameti sisekontrolli osakonna politseikontrolli talituse

politseijuhtivinspektor lõpetas 12. septembri 2000. a määrusega selle kriminaalasja menetluse

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Selle kriminaalmenetluse lõpetamise määruse pinnalt alustati A. H. suhtes

kriminaalmenetlust KrK § 174 lg-s 1 ettenähtud kuriteo - valekaebuse tunnustel.

2. Tartu Maakohtu 22. septembril 2003. a istungile, mil pidi arutatama kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK

§ 174 lg 1 järgi, A. H. ei ilmunud. Tartu Maakohtu 22. septembri 2003. a määrusega lükati kriminaalasja

arutamine edasi 13. oktoobriks 2003. a ja kohaldati A. H. suhtes sundtoomist. Selles kohtumääruses märgitu

kohaselt on kohtukutse saadetud A. H. elukohta, seda on korratud elektronposti aadressil ja kohtukordnik on

käinud istungipäeval A. H-le viimas korduskutset. Kohus nentis, et kuna A. H. on kogu kriminaalmenetluse

vältel hoidnud sellest kõrvale, tuleb sundtoomist kohaldada kriminaalmenetluse takistamise vältimiseks ning

tagamaks A. H-le õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

3. Tartu Politseiprefektuur asus Tartu Maakohtu 22. septembri 2003. a määrust A. H. sundtoomiseks

13. oktoobril 2003. a toimuvale kohtuistungile täitma 12. oktoobril 2003. a. Politseiametnike ettekannete

kohaselt jäi A. H. sundtoomise määrus täitmata põhjusel, et A. H. ei viibinud kohtu määruses märgitud

elukohas.

4. A. H. esitas 21. oktoobril 2003. a Tartu Maakohtu 22. septembri 2003. a määruse peale Tartu Maakohtu

kaudu erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

5. Tartu Maakohtu kirjaga 10. novembrist 2003. a tagastati erikaebus A. H-le põhjendusega, et AKKS §-s 68

sätestatu kohaselt ei ole sundtoomise määrus erikaebe korras vaidlustatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6. A. H. on esitanud Riigikohtule erikaebuse "Tartu Ringkonnakohtu /Tartu Maakohtu 21. 10. 2003 ja 11.11.

2003 toimingute põhiseadusvastaseks tunnistamiseks." Erikaebuse esitaja A. H. taotleb:

6.1 tunnistada Tartu Ringkonnakohtu/Tartu Maakohtu 21.10.2003/10.11.2003 toimingud kriminaalasjas

nr 96640449/00265000624 21.10.2003 esitatud erikaebuse tagastamisel põhiseadusevastaseks;

6.2 tunnistada Tartu Maakohtu 22.09.2003 määrus kriminaalasjas nr 96640449/00265000624

põhiseadusevastaseks;

6.3 tühistada kriminaalasja nr 00213000021 lõpetamise 12.09.2000 määrus ja tunnistada

põhiseadusevastaseks;

6.4 määrata avaldajale efektiivne õiguslik kaitse riigi kulul alates käesoleva kaebuse eelmenetlusest alates;

6.5 vabastada avaldaja kautsjoni tasumisest ja kohtukulude tasumisest alates käesoleva kaebuse

eelmenetlusest alates;

6.6 taandada käesoleva kaebuse arutamisest kõik Eesti Vabariigi Riigikohtu kohtunikud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2004. a määruses nenditi KrMK §-des 20 ja 26 sätestatud

taandamisaluste puudumist ja jäeti A. H. poolt esitatud kohtu koosseisu taandustaotlus rahuldamata.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas A. H. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa oma kaitsealuse

erikaebust ja selgitas, et tema kaitsealune soovib vaidlustada nii Tartu Maakohtu 22. septembri 2003. a

sundtoomise määrust kui ka sama kohtu tegevust osas, millega erikaebus jäeti ringkonnakohtule edastamata.

Kaitsja leidis, et Põhiseaduse § 24 lg-st 5 tulenevalt oleks A. H-le tulnud tagada kaebeõigus ka sundtoomise

määruse peale. Kaitsja ei pidanud õigeks seda, et Tartu Maakohus tagastas A. H-le erikaebuse kirjaga ja

leiab, et see oleks pidanud toimuma kohtumäärusega.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kuigi A. H. poolt Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustatakse mitmesuguseid kohtulahendeid ja

menetlustoiminguid, ei võimalda AKKS VII peatükis sätestatu kõigi A. H. poolt esitatud taotluste

menetlemist. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 on Riigikohus pädev läbi vaatama üksnes ringkonnakohtu poolt

esmakordselt AKKS § 68 lg-s 1 loetletud küsimustes tehtud kohtumääruste peale esitatud erikaebusi.

10. A. H. ei ole Riigikohtule esitatud erikaebuses vaidlustanud ühtegi ringkonnakohtu poolt esmakordselt

tehtud ja AKKS § 68 lg-s 1 loetletud küsimustes tehtud kohtumäärust. Seetõttu tuleb tema erikaebus jätta

läbivaatamata.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsja poolt Riigikohtu istungil märgituga, et Tartu Maakohus

ei oleks pidanud mitte tagastama kirjaga A. H-le tema erikaebust, vaid oleks pidanud kohtumäärusega jätma

selle erikaebuse läbi vaatamata.

12. Kuna A. H. poolt esitatud erikaebusest ega ka selle lisadest ei nähtu otsustamiseks vajaliku selgusega,

miks tuleks A. H. vabastada kohtukulude tasumisest, tuleb tema sellekohane taotlus jätta rahuldamata.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris