Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-25-04 AI generated

3-3-1-25-04 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-25-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu halduskolleegium vaatas 30. aprillil 2004 kirjalikus menetluses läbi Andrei Žoga kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-25-04 · Riigikohus: aprillil 2004 kirjalikus menetluses läbi Andrei Žoga kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari

Keywords

AI generated
violation of foreign territorial sovereignty Nigerian asylum application ownerless property technical barriers overseas territory purchase off-plan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-25-04

Määruse kuupäev

20. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann

Kohtuasi

Andrei Žoga kaebus Narva Linnavalitsuse 4. detsembri 2002. a

korralduse nr 1167-k tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 2-

3-40/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Andrei Žoga kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Peatada Andrei Žoga kassatsioonkaebuse menetlemine kuni kohtuotsuse jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-1509/02.

Narva Linnakohtul teatada Riigikohtu halduskolleegiumile tsiviilasjas nr 2-1509/02 tehtud

lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu halduskolleegium vaatas 30. aprillil 2004 kirjalikus menetluses läbi Andrei Žoga

kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-40/2004 ja Jõhvi Halduskohtu 18. novembri 2003. a otsus

haldusasjas nr 3-176/2003 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule.

2. A. Žoga esitas halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 4. detsembri 2002. a korralduse

nr 1167-k tühistamiseks. Nimetatud korraldusega tunnistas Narva Linnavalitsus tagasiulatuvalt alates

5. oktoobrist 2001 kehtetuks oma 22. novembri 2000. a korralduse nr 3163-k, millega otsustati

A. Žogale kuuluva Narvas Aasa 4 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega

erastamine.

Vaidlustatud korralduse andmisel tugines Narva Linnavalitsus MRS § 22 lg-le 1 ning HMS § 64 lg-

le 1, 66 lg-le 1 ja 67 lg-le 1 ning osundas A. Žoga ja OÜ Almeda Kliinik

vahelisele 5. oktoobri 2001. a ostu-müügilepingule, millega võõrandati Narvas Aasa 4 asuv ehitis.

Korralduses märgiti ka, et A. Žogal ei olnud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise

ajal 21. detsembril 2001 enam õigust maa ostueesõigusega erastamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist peab halduskohus HKMS

§ 22 lg 1 p 3 kohaselt peatama menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni.

4. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ja Narva Linnakohtu 18. mai 2004. a kirjast nr 2-1509/02-274,

on Narva Linnakohtu menetluses OÜ Almeda Kliinik hagi A. Žoga vastu maa ostu-müügilepingu

tühisuse tunnustamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks ning A. Žoga vastuhagi OÜ

Almeda Kliinik vastu 5. oktoobri 2001. a ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-

1509/02).

5. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas (halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-2-03 - RT III 2003, 3, 26; 27. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6-03

- RT III 2003, 3, 29 ja 16. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-03 - RT III 2003, 13, 127) on

asutud seisukohale, et asja läbivaatamise võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja

kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine,

sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Kolleegiumi

16. jaanuari 2003. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-03 (RT III 2003, 3, 26) leiti, et ka siis, kui teine

kohtuasi pole haldusasi, võib teises asjas tuvastatud asjaolu olla sama, mida tuvastatakse ka

haldusasja läbivaatamisel.

6. Maareformi seaduse § 22 lg-st 1 tuleneb ehitise omaniku õigus maad ostueesõigusega erastada.

Käesoleva haldusasja lahendamiseks on määrava tähtsusega 5. oktoobri 2001. a ehitise ostu-

müügilepingu kehtivus ja asjaolu, kas selle lepingu tagajärjel läks omandiõigus ehitisele üle OÜ-le

Almeda Kliinik. Alles nende asjaolude tuvastamise järel saab hinnata käesolevas haldusasjas

vaidlustatud korralduse õiguspärasust.

7. Eeltoodu tõttu tuleb menetlus käesolevas haldusasjas peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-1509/02.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann