3-1-1-45-04 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-45-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 17. mai 2004. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi I. I. süüdistusasi KrK § 100 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. I. erikaebus Asja läbivaatamisele asumise kuupäev 27. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud I. I. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus muutmata ja I. I. erikaebus rahuldamata. 2. Välja mõista I. I-lt riigieelarve tuludesse 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 21. novembri 2001. a kohtuotsusega tunnistati I. I. süüdi KrK § 100 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2002. a kohtuotsusega jäi eeltoodud otsus muutmata ja I. I. apellatsioonkaebus rahuldamata. 14. mail 2002. a esitas I. I. kassatsioonkaebuse, mis jäeti Riigikohtu 5. juuni 2002. a määrusega menetlusse võtmata. I. I. kohtuvigade parandamise avaldused Riigikohtu 6. detsembri 2002. a ja 26. märtsi 2003. a määrustega jäid samuti menetlusse võtmata. 2. 29. märtsil 2004. a esitas I. I. Riigikohtule järjekordse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrusega jäeti I. I. kassatsioonkaebus käiguta. Kohus põhistas käigutajätmist kassatsioonitähtaja möödumisega, märkides, et kaebetähtaja ennistamist I. I. ei taotle ja tähtaja rikkumist ta ei põhjenda. 4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. I. Riigikohtule kaebuse, milles leiab muuhulgas, et see määrus on ebaseaduslik, sest takistab tema kriminaalasja läbivaatamist Riigikohtus. 5. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust, prokurör palus jätta selle rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alust ei ole. 7. Kriminaalkolleegium jätab tähelepanuta I. I. kaebuse motiivid tema süüküsimuse kohta, kuid võtab seisukoha kaebuse lõpus märgitu kohta, et kassatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse tegemisega on loonud ringkonnakohus takistuse tema kriminaalasja uuesti läbi vaatamiseks Riigikohtus. Kriminaalkolleegium käsitab seda erikaebusena kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale

AKKS § 68 lg 1 p 9 mõistes (vt ka Riigikohtu lahendeid 3-1-1-37-98 - RT III 1998, 14, 150 ja 3-1-1-38-98 - RT III 1998, 12, 131). 8. I. I. tunnistati Tallinna Linnakohtu 21. novembri 2001. a kohtuotsusega süüdi KrK § 100 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. Kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel vaadati kriminaalasi Tallinna Ringkonnakohtus läbi ja 25. märtsi 2002. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ning I. I. apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustus selle kuulutamisest 25. märtsil 2002. a. 9. Vastavalt AKKS § 37 lg-le 1 ja § 38 lg-le 1 esitas I. I. ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kuid Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis jättis kaebuse 5. juuni 2002. a määrusega menetlusse võtmata, sest selles esitatud väited ei andnud alust arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kriminaalseadust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. Samuti ei pidanud Riigikohus juhtumit oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. 10. Samadel õiguslikel alustel jättis Riigikohus menetlusse võtmata I. I. AKKS § 777 lg 1 alusel esitatud kohtuvea parandamise avaldused. Riigikohus ei käsitle teistmismenetluse aluseid, sest antud kriminaalasjas ei ole see asjassepuutuv. 11. I. I. on realiseerinud talle EV Põhiseadusega tagatud ja Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korralised kaebevõimalused. Tema apellatsioonkaebuse alusel on kõrgema astme kohus linnakohtu otsuse seaduslikkust kontrollinud ja selle muutmata kujul jõustanud. I. I. on realiseerinud ka oma õiguse pöörduda kaebusega Riigikohtu poole. Edasikaebeõigus ei ole isiku piiramatu põhiõigus. Seadusandja on ette näinud menetluslikud tähtajad kohtuotsuse vaidlustamiseks, mille möödumisel asja õiguslik lahendamine lõpeb. 12. Eeltoodu põhjal Riigikohus leiab, et ringkonnakohus oli õigustatud jätma I. I. 29. märtsi 2004. a kassatsioonkaebuse AKKS § 38 lg 1 alusel läbi vaatamata ja tagastama selle kaebajale. 13. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Peeter Vaher