Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-40-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.40.04.180 AI generated

3-1-1-40-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-40-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-40-04 · Riigikohus: G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.

Keywords

AI generated
initiation of criminal prosecution criminal revision petition pending criminal investigation delay in criminal prosecution crime against individuals urgent suspicion of an offence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-40-04

Otsuse kuupäev

13. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

G. V. süüdistusasi KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4

ja 7 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2004. a

Istungil osalenud isikud

G. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas,

riigiprokurör Rita Hlebnikova

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus G. V. karistusest KarS § 74 ja 75

alusel tingimisi vabastamise osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Mõista G. V.-lt välja riigieelarve tuludesse 885.- krooni kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse

toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.

metskonna kvartali VG 046 eralduselt 6 ja 7 grupis varastada 97 väikest kuuske väärtusega 4390 krooni.

Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a otsusega mõisteti G. V. selles süüdistuses süüdi ja teda karistati

9-kuulise vangistusega tingimisi

3-aastase katseajaga. Vastavalt KarS § 74 ja § 75 sätetele allutati ta katseajaks käitumiskontrollile.

2. Maakohus märkis oma otsuses, et vastavalt KarS §-le 56 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistust kergendava asjaoluna tõi kohus esile G. V. kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Kohtualuse isikut iseloomustava asjaoluna märkis kohus, et G. V.-d on varem kriminaalkorras karistatud 9

korral.

Rõhutades veelkord karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist ning kuriteo raskust

ja laadi, pidas maakohus otstarbekaks G. V. vangistusest tingimisi vabastada.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör, vaidlustades G. V.-le KarS § 74

sätete kohaldamise ning paludes mõista talle 9 kuud vangistust reaalselt.

4. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et G. V.-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning

vastab igati toime pandud teole ja süü suurusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör, kes palub otsuse

tühistada G. V.-le mõistetud karistuse osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

5.1 Kassaator leiab, et G. V.-le mõistetud karistus ei vasta tema isikule ning ei ole kooskõlas karistuse

mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.

5.2. Prokurör märgib, et kohtud ei ole põhistanud eeldusi KarS § 74 kohaldamiseks G. V. suhtes. Milliseid

konkreetseid teo tehiolusid ja isikuomadusi kohus G. V. karistusest vabastamisel arvesse võttis,

kohtuotsustest ei selgu.

5.3 Prokurör leiab, et kohtud on jätnud täiesti tähelepanuta G. V. isikut iseloomustavad andmed. Ta rõhutab,

et kohtualust on varem karistatud 9 korral, neist kuuel korral reaalse vangistusega. Kahel korral on kohus

pidanud otstarbekaks G. V.-d karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kuid mõlemal korral pani ta katseajal

toime uue kuriteo. Prokurör rõhutab sedagi, et viimase varguse katse pani G. V. toime viiendal päeval pärast

vanglast vabanemist.

Seetõttu palub ta Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsuse tühistada ja kriminaalasi kohtule

uueks arutamiseks saata.

6. Riigikohtu istungil prokurör toetas protesti selles toodud motiividel, kaitsja palus jätta protest rahuldamata

ja kohtuotsused muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on KarS § 56 lg-t 1 tõlgendanud

ülemäära kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks

tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse

arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka

karistuse kohaldamise eesmärke.

Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks

süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.

Siinkohal tuleb märkida, et kassatsioonis tõstatatud põhiprobleemiks pole mitte G. V.-le mõistetud karistus,

vaid tema tingimisi vabastamine karistusest.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab taas kord, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73

ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest

tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt

või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või

74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.

Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule obligatoorne, järeldub sellest, et isiku

põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse

reaalne ärakandmine otstarbekas.

Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a kohtuotsuses, aga samuti Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari

2004. a kohtuotsuses sellised põhjendused puuduvad.

9. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohus, et kassatsioonprotesti väited väärivad tõsist tähelepanu ning on vastavalt

AKKS § 39 lg 3 p-le 7 ja § 64 p-le 1 ja 2 aluseks kohtuotsuse tühistamisel G. V. karistusest KarS §-de 74 ja

75 alusel tingimisi vabastamise osas ning asja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtus.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar