3-1-1-40-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedG. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-40-04 · Riigikohus: G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-40-04
Otsuse kuupäev
13. mai 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott
Järvesaar
Kohtuasi
G. V. süüdistusasi KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4
ja 7 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest
Asja läbivaatamise kuupäev
27. aprill 2004. a
Istungil osalenud isikud
G. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas,
riigiprokurör Rita Hlebnikova
Resolutsioon
1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus G. V. karistusest KarS § 74 ja 75
alusel tingimisi vabastamise osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale
ringkonnakohtule.
2. Mõista G. V.-lt välja riigieelarve tuludesse 885.- krooni kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse
toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T.
metskonna kvartali VG 046 eralduselt 6 ja 7 grupis varastada 97 väikest kuuske väärtusega 4390 krooni.
Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a otsusega mõisteti G. V. selles süüdistuses süüdi ja teda karistati
9-kuulise vangistusega tingimisi
3-aastase katseajaga. Vastavalt KarS § 74 ja § 75 sätetele allutati ta katseajaks käitumiskontrollile.
2. Maakohus märkis oma otsuses, et vastavalt KarS §-le 56 on karistamise aluseks isiku süü.
Karistust kergendava asjaoluna tõi kohus esile G. V. kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.
Kohtualuse isikut iseloomustava asjaoluna märkis kohus, et G. V.-d on varem kriminaalkorras karistatud 9
korral.
Rõhutades veelkord karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist ning kuriteo raskust
ja laadi, pidas maakohus otstarbekaks G. V. vangistusest tingimisi vabastada.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör, vaidlustades G. V.-le KarS § 74
sätete kohaldamise ning paludes mõista talle 9 kuud vangistust reaalselt.
4. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata ja
maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et G. V.-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning
vastab igati toime pandud teole ja süü suurusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör, kes palub otsuse
tühistada G. V.-le mõistetud karistuse osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.
5.1 Kassaator leiab, et G. V.-le mõistetud karistus ei vasta tema isikule ning ei ole kooskõlas karistuse
mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.
5.2. Prokurör märgib, et kohtud ei ole põhistanud eeldusi KarS § 74 kohaldamiseks G. V. suhtes. Milliseid
konkreetseid teo tehiolusid ja isikuomadusi kohus G. V. karistusest vabastamisel arvesse võttis,
kohtuotsustest ei selgu.
5.3 Prokurör leiab, et kohtud on jätnud täiesti tähelepanuta G. V. isikut iseloomustavad andmed. Ta rõhutab,
et kohtualust on varem karistatud 9 korral, neist kuuel korral reaalse vangistusega. Kahel korral on kohus
pidanud otstarbekaks G. V.-d karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kuid mõlemal korral pani ta katseajal
toime uue kuriteo. Prokurör rõhutab sedagi, et viimase varguse katse pani G. V. toime viiendal päeval pärast
vanglast vabanemist.
Seetõttu palub ta Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsuse tühistada ja kriminaalasi kohtule
uueks arutamiseks saata.
6. Riigikohtu istungil prokurör toetas protesti selles toodud motiividel, kaitsja palus jätta protest rahuldamata
ja kohtuotsused muutmata.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on KarS § 56 lg-t 1 tõlgendanud
ülemäära kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks
tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse
arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka
karistuse kohaldamise eesmärke.
Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse
eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks
süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.
Siinkohal tuleb märkida, et kassatsioonis tõstatatud põhiprobleemiks pole mitte G. V.-le mõistetud karistus,
vaid tema tingimisi vabastamine karistusest.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab taas kord, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73
ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest
individualiseerimise viisidest.
Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest
tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt
või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või
74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.
Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule obligatoorne, järeldub sellest, et isiku
põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse
reaalne ärakandmine otstarbekas.
Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a kohtuotsuses, aga samuti Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari
2004. a kohtuotsuses sellised põhjendused puuduvad.
9. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohus, et kassatsioonprotesti väited väärivad tõsist tähelepanu ning on vastavalt
AKKS § 39 lg 3 p-le 7 ja § 64 p-le 1 ja 2 aluseks kohtuotsuse tühistamisel G. V. karistusest KarS §-de 74 ja
75 alusel tingimisi vabastamise osas ning asja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtus.
Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar