3-1-3-3-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-3-04 Otsuse kuupäev 12. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi I.T. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2003. a kohtuotsused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud I.T. kaitsja Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Tatjana Tamm Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2003. a ja Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a kohtuotsused osas, millega I.T. vabastati talle KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistuse - kaheksa kuud vangistust - kandmisest KarS §-de 74 ja 75 lg 1 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viljandi Maakohtule. 2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 4. Välja mõista I.T-lt riigieelarve tuludesse 885 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viljandi Maakohtu 24. oktoobri 2002. a kohtuotsusega tunnistati I.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastas kohus I.T. karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. 2. Viljandi Maakohtu 15. jaanuari 2003. a kohtuotsusega tunnistati I.T. lihtmenetluse kokkuleppe alusel süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 186 päevamäära ulatuses. KarS § 68 alusel arvestas kohus I.T-le mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud kaks päeva ( 26. ja 27. september 2002) ja mõistis lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 180 päevamäära, s.o 9000 krooni. 3. Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a kohtuotsusega tunnistati I.T. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastas kohus I.T. karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga ja ta allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus märkis, et I.T. on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neist viimasel rahalise karistusega. Võttes arvesse karistuse eesmärki ja kohtualuse süüd, pidas kohus vajalikuks kohaldada vangistust keskmisest madalamas määras. Kuid kuriteo toimepanemise asjaolud ja I.T. isik andsid kohtule põhjust järeldada, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. 4. Tartu Ringkonnakohus vaatas kriminaalasja läbi kaaskohtualuste apellatsioonkaebuste alusel ja jättis oma 9. detsembri 2003. a otsusega maakohtu otsuse I.T. osas muutmata. Kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Riigiprokurör Tatjana Tamm esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2003. a kohtuotsustes. Prokurör palub mõlemad otsused tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Avaldaja selgitab, et I.T. karistati Viljandi Maakohtu 24. oktoobri 2002. a kohtuotsusega 8-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo pani I.T. toime 23.- 24. novembril 2002. a, seega katseajal. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 alusel. Maakohus, karistades I.T.t vangistusega, jättis täitmata KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 sätted. Ringkonnakohus aga jättis maakohtu ebaõige otsuse muutmata. Prokurör palub saata kriminaalasja Viljandi Maakohtule I.T-le liitkaristuse moodustamiseks KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel. 6. Riigikohtu istungil jäi prokurör oma avalduse juurde. I.T. kaitsja A.-E. Lukas palus tühistada kohtuotsused I.T-le mõistetud karistuse osas, teha AKKS § 63 p 3 alusel uus otsus ja mõista I.T-le rahaline karistus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2003. a ja Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a kohtuotsused tuleb osaliselt tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 24. oktoobri 2002. a kohtuotsusega vabastati I.T. 8-kuulise vangistuse kandmisest KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Kohtuotsus jõustus 5. novembril 2002. a. Juba 23. ja 24. novembril 2002. a pani I.T. toime uue tahtliku kuriteo. Selles kuriteos tunnistati ta Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastas kohus I.T. taas karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga ja allutas ta KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. 9. Riigikohus märgib, et I.T. teistkordne karistusest tingimisi vabastamine on vastuolus KarS § 74 lg-ga 5, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. 10. I.T. rikkus Viljandi Maaakohtu 24. oktoobri 2002. a otsusega kindlaksmääratud karistusest vabastamise tingimusi ja pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest karistati teda taas vangistusega. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 5 pidanuks Viljandi Maakohus 15. oktoobri 2003. a otsusega pöörama täitmisele I.T-le sama kohtu 24. oktoobri 2002. a otsusega mõistetud karistuse ja mõistma talle liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel (vaata ka Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-49-96 (RT III 1996, 16, 226) ja nr 3-1-1- 84-03 (RT III 2003, 25, 248)). 11. Ringkonnakohtu otsuses on jäänud viidatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine tähelepanuta. Prokurör ega kannatanud ei ole apellatsiooniega kassatsiooniastmes osundatud vea parandamist taotlenud. 12. Kuna viga karistusest vabastamisel on tehtud juba maakohtus, tuleb mõlemad kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi selles osas Viljandi Maakohtule uueks arutamiseks. 13. I.T-le KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks ja teiseliigilisele karistusele üleminekuks alust ei ole. 14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2003. a ja Viljandi Maakohtu 15. oktoobri 2003. a kohtuotsused I.T. suhtes KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 kohaldamise osas ning saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Viljandi Maakohtule. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg