3-3-1-23-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-23-04

Määruse kuupäev

10. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Venteks kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti

31. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01.1/1695 ja

Maksuameti 11. aprilli 2002. a otsuse nr 132 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari

2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/435/04

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 2004. a määrus

haldusasjas nr 2-3/435/04 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2003. a määrus

haldusasjas nr 3-112/2003.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Venteks esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti

31. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01.1/1695 ja Maksuameti 11. aprilli 2002. a otsuse nr 132

tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus jättis 28. oktoobri 2003. a otsusega OÜ Venteks kaebuse

rahuldamata. Otsus tehti avalikult teatavaks halduskohtu kantselei kaudu 28. oktoobril 2003 kell

16.00 ning selles sisaldus otsene viide kohtuotsuse edasikaebamise korra kohta. Halduskohtu toimiku

teadete lehe kohaselt sai OÜ Venteks esindaja Stanislav Buldakov kohtuotsuse kätte 29. oktoobril

2003 ning samal kuupäeval saadeti kohtuotsuse ärakiri posti teel ka OÜ-le Venteks.

2. 25. novembril 2003 esitas OÜ Venteks teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja taotluse teate

esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotlust põhjendati asjaoluga, et OÜ Venteks esindaja S. Buldakov

oli 4. novembrist 2003 kuni 21. novembrini 2003 haige ega saanud seetõttu teavitada asjast oma

esindatavat. Haabersti Perearstikeskuse 24. novembri 2003. a tõendi järgi oli S. Buldakov eeltoodud

ajavahemikul ambulatoorsel ravil. 27. novembril 2003 esitas OÜ Venteks Tallinna Halduskohtu

28. oktoobri 2003. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 17. detsembri 2003. a määrusega apellatsioonkaebuse selle

esitajale, kuna ei pidanud kaebuse esitaja esindaja põhjendusi teate esitamise tähtaja ennistamiseks

mõjuvateks. Kohus leidis, et S. Buldakovi viibimine ambulatoorsel ravil 4.-21. novembrini 2003 ei

saanud iseenesest takistada S. Buldakovil kohtule apellatsioonkaebuse esitamise teadet esitamast või

teatamast sellest oma esindatavale. Taotleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema haigus või

selle ravi oleks teate esitamist takistanud. Teate esitamise kui lihtsa menetlustoiminguga oleks

hakkama saanud ka OÜ Venteks juhatuse liige, kuna see toiming ei nõua juriidilisi eriteadmisi.

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtajad olid kohtuotsuse resolutsioonis märgitud.

4. OÜ Venteks esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Erikaebuse esitaja leidis, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg lõppes 7. novembril 2003.

S. Buldakov haigestus 4. novembril 2003 ja haigus kulges kõrge palavikuga ning voodirežiimil kuni

21. novembrini 2003, mis oli reedene päev. Esmaspäeval, 24. novembril 2003 läks ta arsti juurde,

kust sai tõendi haiguse kohta. Kohe järgmisel päeval esitas ta apellatsiooniteate. Apellatsioonkaebus

esitati tähtaegselt 27. novembril 2003. Haiguse kestel ei suutnud S. Buldakov tööasjadega tegeleda,

nii ise teadet esitada kui ka selle esitamise vajadusest esindatavale teatada. OÜ Venteks juhatuse liige

Georgi Zarri tegi kõigi kohtuasjaga seotud menetlusküsimuste lahendamise ülesandeks

S. Buldakovile, mistõttu ta ei pidanudki kontrollima apellatsiooniteate esitamist. Haigust tuleb lugeda

mõjuvaks põhjuseks ja apellatsioonitähtaeg ennistada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas 12. veebruari 2004. a määrusega OÜ

Venteks erikaebuse. Kohus leidis, et mõjuva põhjusega võib olla tegemist, kui protsessitoimingu

õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise.

Protsessiosalise või tema esindaja haigestumist on kohtupraktikas üldiselt loetud mõjuvaks

põhjuseks. Kohus märkis, et arstitõendi kohaselt viibis S. Buldakov ambulatoorsel ravil ägeda

bronhiidi ja neelupõletikuga, mis võib kulgeda kõrge palavikuga ja seetõttu on usutav S. Buldakovi

selgitus, et ta oli sel perioodil voodihaige. Tõsise haiguse korral on raske isikule süüks panna, et ta ei

võtnud midagi ette apellatsiooniteate esitamiseks ega informeerinud esindatavat enda võimetusest

teatis kohtule esitada. Kuna OÜ Venteks seadusjärgne esindaja viimasel kohtuistungil ei osalenud ja

ka apellatsioonkaebuse esitas lõpuks esindaja, siis on usutav S. Buldakovi väide, et tema pidi

iseseisvalt apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvaga tegelema ja OÜ Venteks juhatuse liige ei

pidanudki teate esitamise vastu aktiivset huvi tundma ega näitama ära omapoolset mõjuvat põhjust,

mis tingis teate esitamisega hilinemise. S. Buldakov astus piisavalt kiiresti pärast protsessitoimingu

tegemist takistanud asjaolu äralangemist (tervenemist) samme apellatsioonkaebuse esitamiseks ja

sellest kohtu teavitamiseks. Kokkuvõtteks leidis ringkonnakohus, et kaebuse esitaja esindaja haigust

tuleb käesoleval juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks protsessitoimingu tähtaja rikkumiseks ning

ennistas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Maksu- ja Tolliamet erikaebuse Riigikohtule, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja menetluse lõpetamist. Erikaebuse esitaja leiab, et

apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjus ei ole mõjuv, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud

või ebamugav, kuid siiski võimalik. S. Buldakovi haigus võis küll takistada apellatsioonkaebuse

koostamist, kuid ei teinud võimatuks apellatsiooniteate esitamist kohtule enne haigestumist (s.o

ajavahemikul 29. oktoober - 3. november). Kuna apellatsiooniteate esitamine on lihtne

menetlustoiming, mis ei nõua õiguslikke eriteadmisi, siis oleks selle kohtule esitamisega hakkama

saanud ka OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad. OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri esitas kaevatava

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ettekirjutuse peale vaide ja hiljem samas asjas kaebuse

halduskohtule ning on olnud halduskohtus OÜ Venteks esindajaks. Seetõttu on ebaõige Tallinna

Ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma asjaolu, et G. Zarri ei ole näidanud ära mõjuvaid

põhjuseid, mis takistasid temal apellatsioonkaebuse esitamise kohta teadet õigeaegselt esitada.

Otsustuse kohtuotsuse vaidlustamise kohta võtab vastu kaebuse esitaja, mitte tema volitatud esindaja.

Kommunikatsiooniprobleemid esindaja ja esindatava vahel ei saa kaaluda üles teiste protsessiosaliste

huve ja kahjustada õiguskindlust.

Erikaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohus ei ole piisavalt uurinud S. Buldakovi haiguse

tegelikku kulgu, tuginedes üksnes S. Buldakovi enda ütlustele ja arstitõendist ilmnevale diagnoosile.

Oluline ei ole, kas diagnoositud haigus võib kulgeda kõrge palavikuga, vaid kuidas see on

konkreetsel juhul kulgenud. Ringkonnakohus ei ole selgitanud välja, kas haigus tegelikult takistas

S. Buldakovil OÜ Venteks seaduslike esindajatega ühendust võtta või mitte.

Erikaebuse esitaja viitab, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse resolutsioon on arusaamatu, kuna

kohus selle kohaselt ennistas OÜ Venteks erikaebuse esitamise tähtaja, mida OÜ Venteks ei ole

taotlenud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6

ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium 1. jaanuarist 2004 Tallinna Juriidiliste Isikute

Maksuameti ja Maksuameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast

läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti

haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.

8. Riigikohtu halduskolleegium märgib esmalt, et õige on erikaebuse esitaja märkus, et Tallinna

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ennistas kohus OÜ Venteks erikaebuse esitamise tähtaja, kuigi OÜ

Venteks taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohtu selline eksimus ei too aga

iseenesest kaasa määruse tühistamist, sest määruse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub piisavalt

selgelt, et OÜ Venteks taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja kohus selle

taotluse ka rahuldas.

9. Esimese astme halduskohtu otsuse peale edasikaebamise korda reguleerib Halduskohtumenetluse

seadustiku § 31, mille 4. lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud kohtule

kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest

arvates. Teatada ei ole vaja, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. HKMS

§ 31 lg 5 näeb ette, et apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik ning see tuleb

esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse

teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonitähtaja möödalaskmise korral on halduskohtul HKMS § 33

lg 4 kohaselt õigus apellatsioonitähtaeg ennistada, kui kohus loeb selle mõjuval põhjusel

möödalastuks.

10. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja OÜ Venteks lepingulise esindaja

S. Buldakovi haigus on käsitatav mõjuva põhjusena OÜ Venteks poolt apellatsioonkaebuse esitamise

kohta teate esitamisega hilinemiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 19. jaanuari 2001. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-59-00 leidnud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli

küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul,

mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu

inimese tervise.

Riigikohtu halduskolleegium märkis 22. novembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-01, et

avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus

vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus

oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on

üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks

leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leidis Riigikohtu halduskolleegium, et

rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on

avaliku võimu kandja.

11. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse

võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse. Äriühingul on

selleks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev

äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist

halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Seda

eeldusel, et menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt on objektiivselt võimalik.

12. Käesolevas asjas esitas kaebuse halduskohtusse OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri. Tallinna

Halduskohtu 7. oktoobri 2002. a istungil esindas osaühingut Venteks 5. juunil 2002 välja antud

volikirja alusel lepinguline esindaja Dragan Perovic. 16. detsembril 2002 teatas G. Zarri

halduskohtule, et D. Perovici volitused OÜ Venteks esindamiseks on lõppenud ning palus kaebuse

läbivaatamine lükata edasi enda haigestumise ja OÜ-l Venteks lepingulise esindaja puudumise tõttu.

Samasisulised taotlused esitas G. Zarri kohtule ka 13. märtsil 2003 ja 30. mail 2003. 12. augustil

2003. a volitas G. Zarri osaühingut Venteks esindama S. Buldakovi. Volikirja kohaselt kehtib antud

volitus 31. detsembrini 2006. Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2003. a istungil esindasid

osaühingut Venteks G. Zarri ja S. Buldakov. Viimasel halduskohtu istungil 3. oktoobril 2003 osales

OÜ Venteks esindajana üksnes S. Buldakov. Tallinna Halduskohus tegi otsuse OÜ Venteks kaebuse

suhtes halduskohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks 28. oktoobril 2003. Halduskohtu toimiku

teadete lehe kohaselt sai S. Buldakov kohtuotsuse kätte 29. oktoobril 2003. Tallinna Halduskohus

edastas 29. oktoobri 2003. a kirjaga nr 3-112/2003 kohtuotsuse ärakirja OÜ-le Venteks.

13. Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2003. a otsuse kohaselt võis otsusele esitada

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuli Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul,

arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. OÜ Venteks esindaja S. Buldakov esitas teate

apellatsioonkaebuse esitamise kohta 25. novembril 2003 ning palus ennistada teate esitamise tähtaeg

seoses tema haigusega, mis takistas tal seaduslikku esindajat teavitamast.

14. Tallinna Halduskohtu otsuse ärakiri saadeti nii S. Buldakovile kui ka OÜ-le Venteks. Asjas ei ole

vaidlust selle üle, et OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad olid kohtuotsusest ja selle edasikaebamise

korrast teadlikud. OÜ Venteks viitas apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödalaskmise põhjusena

üksnes lepingulise esindaja S. Buldakovi haigusele ja asjaolule, et OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri

oli teinud kõigi selle kohtuasja protsessuaalsete küsimuste lahendamise ülesandeks S. Buldakovile,

mistõttu ta ei pidanudki teate esitamist kontrollima. Ringkonnakohus nõustus toodud põhjendustega

ning luges apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaks.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad ei vabanenud lepingulise

esindaja palkamisega kohustusest hoolitseda asjas menetlustoimingute tegemise tähtaegadest

kinnipidamise eest.

Esindaja ja esindatav ei saa läbi omavahelise suhtlemiseta. Tallinna Halduskohtule esitatud tähtaja

ennistamise taotluses märkis S. Buldakov, et ta ei saanud teate esitamise vajadusest oma haiguse tõttu

esindatavat teavitada. Asjas ei ole tõstatatud küsimust, kas OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad olid

teadlikud S. Buldakovi haigusest. Käsundi iseloomust tulenevalt tuleb seda eeldada, kuna

Võlaõigusseaduse § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi

täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist

muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kui OÜ Venteks

seadusjärgsed esindajad teadsid S. Buldakovi haigusest, pidid nad aru saama, et see võib takistada

esindajal määramata aja jooksul oma ülesandeid täita. Seetõttu oleksid OÜ Venteks pidanud ise

näitama üles piisavat hoolikust apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule õigeaegseks teatamiseks ja

esitama teate ise või volitama selleks isikut, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks.

15. OÜ Venteks juhatus ei ole näidanud ära mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid apellatsioonkaebuse

esitamise kohta kohtule teadet esitada või volitada kedagi teist teadet esitama. Seetõttu tuleb Maksu-

ja Tolliameti erikaebus rahuldada ning OÜ Venteks taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks jätta rahuldamata.

16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu erikaebuses väljendatud seisukohaga, et S. Buldakovile

saab ette heita asjaolu, et ta ei esitanud teadet apellatsioonkaebuse esitamise kohta enne oma

haigestumist, s.o ajavahemikul 29. oktoober - 3. november. Protsessitähtaegu ja nende arvutamise

korda reguleerivad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 40 ja 41. TsMS § 40 lg 1 kohaselt on

protsessitähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitagajärjed. TsMS § 40 lg 3

kohaselt tehakse protsessitoiming seaduses või kohtu poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul. TsMS

§ 41 lg 1 teise lause kohaselt lõpeb päevadega määratud tähtaeg tähtaja viimasel päeval. TsMS § 41

lg 4 näeb ette, et protsessitoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui protsessitoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks

kohtu tööpäeva lõpp.

S. Buldakovile ei saa ette heita, et ta ei esitanud apellatsiooniteadet esimesel võimalusel pärast

kohtuotsuse ärakirja saamist ja sellega tutvumist, sest tal oli õigus teade esitada kogu seaduses

ettenähtud kümnepäevase tähtaja jooksul. Haigestumist ei ole enamasti võimalik ette näha ning

seetõttu ei pidanud S. Buldakov selle võimaliku takistusega ka arvestama.

17. Ülaltoodut arvestades tuleb Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 2004. a

määrus tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2003. a määrus.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann