3-2-1-58-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-58-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

OÜ Kohtla Elamu hagi Sergei Mäkkineni vastu 12 928 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 2003. a

otsus asjas nr 2-2-292/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Mäkkineni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. aprill 2004. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Külliki Namm

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

22. detsembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Sergei Mäkkinenile (Myakinen) 16. jaanuaril

2004. a tasutud kassatsioonkautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Kohtla Elamu (8. oktoobrist 2001. a ümberkujundatud OÜ-ks Kohtla Elamu) esitas 19. aprillil

2001. a hagi Sergei Mäkkineni vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hooldus- ja

halduskulu summas 12 928 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja haldab ja hooldab

Kohtla-Järve linnaosas asuvaid elamuid. Kostja omab Sakala tänav nr 6 asuvas majas kortereid nr 16,

20, 21 ja 24, mis moodustab kogu elumajast 14,1% suuruse osa. Selle elumaja korteriomanikud ei ole

moodustanud korteriühistut. Hageja haldab elamut eluruumide erastamise kohustatud subjektina.

Kostja ei ole sõlminud hagejaga elamu haldamise lepingut ega tasunud osutatud ja ostetud teenuste

eest.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuseks hagile teatas kostja, et ta on nõus maksma maamaksu ja

prügiveo eest ning võib-olla veel millegi eest. Veel väitis ta, et pole hagejalt teenuseid ostnud. Samuti

pole hageja maja remontinud. Kostja teostas püstaku torude vahetuse ise ja kulutas selleks 5201

krooni. Hagi osalise rahuldamise korral taotleb kostja TsK § 234 järgi tasaarvestamise kohaldamist.

3. Ida-Viru Maakohus rahuldas 25. juuni 2003. a otsusega hagi. Kohus tuvastas, et korterite

omanikuna ei ole kostja maksnud talle osutatud teenuste eest, mis on vastuolus kuni 1. juulini 2001. a

kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 lg-ga 1. Vastavalt EES § 151 lg-le 2 on

halduskulud selle seaduse tähenduses elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooldamiseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt

elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vastavalt AÕS §-le 26 kannab asja omanik

asjaga seotud kulutused ja kohustused. Kostja ei ole maksnud korterite omandamise ajal korteritel

lasunud võlgnevusi, millise kohustuse kostja võttis endale ostu-müügilepingute p 5 ja p 5.1.2 järgi.

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole saanud või kasutanud teenuseid. Kostja seletuse järgi on ta

teenuseid saanud osaliselt. Ta on nõus maksma prügiveo, ühise elektri ja koristamise eest ning

maamaksu. Seega on kostja osaliselt võlgnevust tunnistanud, kuid ei ole nimetanud võlasummat.

Kuna kostja ei ole vastuhagi TsMS § 151 järgi esitanud, siis jättis kohus TsK § 234 alusel

tasaarvestuse kohaldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus jättis 22. detsembril 2003. a maakohtu otsuse muutmata ja kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis otsuses, et eluruumide erastamise seadus

pani eluruumide erastamise kohustatud subjektile elamute haldamise kohustuse ja kohustatud subjekt

ei saanud haldamist ühepoolselt omal algatusel lõpetada. Hageja nõuab kostjalt haldustasu samadel

alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Hageja kehtestatud tasu võib pidada mõistlikuks ja

vastavaks kohaliku keskmise elamuhaldusteenuse maksumusele. Maakohtu otsuses olev ebatäpsus, et

kostja pole märkinud summat, millises osas ta nõustub hagiga, ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Kostja on vastuses hagile (maakohtu tlk 81) esitanud kulude kohta arvestuse.

TsK § 220 lg 1 sätestas küll võla ülekandmise kreeditori nõusolekul, kuid asjas ei nähtu, et hagejal

oleks olnud vastuväiteid võla kostjale ülekandmise osas. Lähtudes hageja esitatud nõudest kostja

vastu, on hageja sellega nõustunud. TsK § 221 järgi ei pidanud nõusolek olema alati kirjalik.

Maakohus jättis õigesti TsK § 234 kohaldamata. Kostja ei ole esitanud TsK § 234 kohast vastunõuet

hagejale enne viimase pöördumist kohtusse. Tasaarvestamise nõue kerkis üles kohtumenetluse ajal

kostja vastuväitena. Kostja pidanuks oma nõude hageja vastu vormistama vastuhagiavaldusena.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega

jätta OÜ Kohtla Elamu hagi tema vastu rahuldamata.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 kui ta tegi, viitamata tõenditele, järelduse, et hageja

kehtestatud tariifid olid mõistlikud. Kuna poolte vahel ei olnud lepingulisi suhteid, oleks kostja

pidanud tasuma reaalsete kulutuste eest. Hageja ei tõendanud, et halduskulud olid vastavuses

kehtestatud tariifidele. Kostja esitas maakohtule arvestused tegelike halduskulude kohta, hageja neile

vastu ei vaielnud, kuid kohtud jätsid need väited põhjendamatult tähelepanuta.

Kostja ei ole tunnistanud, et ta võttis eluruumide omandamisel üle võlgnevuse. See ei tulene ka

otseselt lepingutest. Kui lähtuda sellest, et eluruumide omandamisega võttis kostja üle ka võlad

hageja ees, siis oli see TsK § 221 järgi ebaseaduslik, kuna selleks puudus hageja kirjalik nõusolek.

Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsK § 234. Seadus ei sätesta nõuet, et

kohtumenetluses esitatud tasaarvestamise nõue tuleb vormistada vastuhagiavaldusena.

6. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja

ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõudeid. Kostja võttis eluruumide ostu-

müügilepingutes kohustuse tasuda eelmise omaniku võlg. Hageja on selle võla ülekandmise heaks

kiitnud ja esitanud sellest tulenevalt nõude kostja vastu. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et

pärast nõude esitamist kohtumenetluses ei ole võimalik kostja suulise avalduse alusel tasaarvestust

teostada ja kostja oleks saanud oma väidetavaid õigusi kaitsta üksnes vastuhagi esitamisega. Vastavalt

TsMS §-le 153 võtab kohus vastuhagi menetlusse kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või

osaliselt põhihagi rahuldamise või vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Need sätted

kinnitavad, et kohtumenetluses oleva nõude tasaarvestamine on võimalik üksnes vastuhagi

esitamisega.

7. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja vastuses esitatud väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtumenetluses esitatud tasaarvestusavaldus tuleb esitada

vastuhagiavaldusena. Selline nõue ei tulenenud TsK §-st 234 ega tulene ka võlaõigusseaduse (VÕS)

§-st 197 jj. See, et TsMS § 153 sätestab ühe vastuhagi vastuvõtmise tingimusena selle, et vastuhagi

on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, ei tähenda, et kohtumenetluses ei saa tasaarvestusavaldust

esitada.

10. OÜ Kohtla Elamu esitas Sergei Mäkkineni vastu hagi, milles palus viimaselt välja mõista

hooldus- ja halduskulud summas 12 928 krooni 35 senti. Kostja väitis 5. märtsil 2003. a kohtule

esitatud vastuses, et ta vahetas majaelanike soovil oma vahenditega püstaku torud, kulutas selleks

5201 krooni ja palub hagi kas või osalisel rahuldamisel kohaldada TsK 234 järgi tasaarvestust

(maakohtu tlk 80-81).

TsK § 234 lg 1 järgi lõppes kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus

või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga. Sama paragrahvi lõike

2 järgi tasaarvestamiseks oli küllaldane ühe poole avaldus.

11. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt avaldanud oma seisukoha TsK § 234 kohaldamise osas.

Nii leidis kolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-144-02 (RT III 2003, 1, 8), et kohus saab otsuses

taasarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustatakse sama otsusega, ning et

tasaarvestuseks piisab TsK § 234 lg 2 kohaselt ühe poole avaldusest. Kolleegium selgitas, et kui

nõuet vastuhagina ei ole esitatud, siis kohus saab kontrollida, kas pool, kes väidab, et ta tegi

tasaarvestuse, on seda teinud, ja seejärel kontrollida, kas tasaarvestuse teinud poolel oli nõue, mida

tasa arvestada. Tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 (RT III 2000, 16, 178) leidis kolleegium, et hagi

lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust TsK § 234 lg-s 1

kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole TsK §-s 235 sätestatud alustel

lubamatu. Tsiviilasjas nr 3-2-1-139-01 (RT III 2001, 33, 352) asus kolleegium seisukohale, et

vastuväiteid hagile ei pea esitama vastuhagina. Samas pole vastuhagi vastuvõtmisest keeldumise

aluseks see, et selles palutakse tuvastada, et kohustis on lõppenud täitmisega.

12. Võlaõigusseaduses on tasaarvestuse mõiste sätestatud §-s 197. Selle paragrahvi 1. lõike järgi, kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti.

Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Nii TsK § 234 lg 2

järgi piisas kui ka VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest. Tasaarvestuse

avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam

rahalist nõuet tema vastu.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 23. aprillil 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04 seisukohale, et

juhul kui kostja esitab hageja nõude tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab

tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kui

kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal sõnaselge tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus

seda otsuse tegemisel arvestama, sest tasaarvestamise korral tugineb kostja sellele, et rahalist nõuet

tasaarvestatavas summas ei ole enam olemas. Kolleegium on samal seisukohal.

14. Ringkonnakohus ei andnud kostja tasaarvestuse avaldusele hinnangut. Seetõttu tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas

kostjal oli nõue hageja vastu, mida ta sai hageja nõudega tasa arvestada. Kui kostjal oli hageja vastu

nõue, siis millises osas on hageja nõue kostja vastu tasaarvestuse tõttu lõppenud. Kui nõuded olid

tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa

sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata.

15. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg 4. Jättes maakohtu otsuse muutmata,

ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti kuni 1. juulini 2002. a kehtinud EES § 151 lg 1

ja § 15. Vastavalt EES § 151 lg-le 1 korraldab elamu haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni

korteriühistule või eluruumide omanikele, eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele

eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele

kirjalikule kokkuleppele. Sama lõike teise lause kohaselt maksab eluruumi omanik halduskulude eest

kuni kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või

vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Seega oli ringkonnakohus

õigustatud kontrollima, kas hageja nõuab kostjalt halduskulu samadel alustel kui teistelt sama elamu

korteriomanikelt. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja on kehtestanud halduskulude tariifid vastavalt

kohalikule keskmisele elamuhaldusteenuste maksumusele ja nõuab haldustasu maksmist samadel

alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega.

16. Tsiviilkoodeksi § 220 lg 1 järgi võis võlgnik oma nõude teisele isikule üle kanda ainult kreeditori

nõusolekul. Ringkonnakohus leidis, et asjas puuduvad hageja vastuväited võla ülekandmise

nõusoleku puudumise osas. Kuna hageja võla ülekandmise nõusoleku puudumisele ei tuginenud ja

kohtud on tuvastanud, et 4. augusti 1999. a korterite nr 20, 21 ja 24 ostu-müügilepingu p 5.1.2 ja

24. detsembri 1999. a korteri nr 16 ostu-müügilepingu p 5 järgi võttis kostja enda kanda nende

korterite osas võlgnevuse tasumise kohustuse, siis on kohus õigesti lugenud võla suhtes kohustatud

isikuks kostja. Kostja sai oma õigusi kaitsta TsK § 220 lg 2 alusel, sest uuel võlgnikul oli õigus

esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis põhinesid kreeditori ja esialgse võlgniku

vahelistel suhetel.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu