3-3-1-19-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-19-04

Otsuse kuupäev

6. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ants Aasma kaebus Politseiameti toimingute vaidlustamiseks ja

Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3-18/04

Menetluse alus Riigikohtus

Ants Aasma kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. aprill 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Ants Aasma

Ants Aasma esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

Jätta Ants Aasma kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-18/04 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Politseiprefektuur väljastas 14. veebruaril 2002 Tartu Pensioniameti Valga osakonnale teatise

nr VG5-4.12.1/448, mille kohaselt soovib pensioni taotleja Ants Aasma võtta politseiametniku

pensioni arvestamisel aluseks "politseiteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud komissari

ametikoha, millele käesoleval ajal vastab komissari ametikoht, 5. palgaaste kuupalgamääraga 9420

krooni. Teenistus nimetatud ametikohal on alates 17.12.1997 kuni 19.12.1999".

Pensioniameti 3. aprilli 2002. a otsusega määrati A. Aasmale eelnimetatud teatise alusel

politseiametniku pension alates 1. jaanuarist 2002.

2. 7. märtsil 2003 ja 25. aprillil 2003 pöördus A. Aasma Politseiameti poole avaldustega, milles

väitis, et Valga Politseiprefektuuri teatises ei ole arvestatud palgamäära diferentseerimisega tema

poolt valitud perioodil. Politseiameti 9. aprilli 2003 ja 27. mai 2003. a vastustes leiti, et

politseiprefektuuri teatis on sisuliselt õige, ei riku isiku subjektiivseid õigusi ega võrdse kohtlemise

põhimõtet. Vastustes selgitati ka, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ei saa võtta kehtiva

palgaastmestiku järgi komissari ametikohale vastavat kuupalgamäära koos 1999. aastal kehtinud

palgajuhendi alusel toimunud astmepalga 45% ulatuses diferentseerimisega.

3. A. Aasma esitas 30. juunil 2003 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politseiameti vastuste

tühistamist ning Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemist uue teatise väljastamiseks, milles

oleks arvestatud ametipalga diferentseerimist. Kaebuse kohaselt on A. Aasma püüdnud vaidlust

kohtuväliselt lahendada, taotledes 17. mail 2002 politseiprefektuurilt uue teatise väljastamist, kuid

sellest keelduti 23. mai 2002. a kirjaga.

4. Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-254 2003 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et Valga Politseiprefektuuril puudus alus märkida teatisel komissari

2002. a astmepalga juures 1999. aastal kehtinud palga diferentseerimise määra. Kuna kaebuse esitaja

aktsepteeris 11. veebruaril 2002 teatise vastuvõtmisel selles märgitud pensioni arvestamise alust, ei

riku kaebuse esitaja õigusi Politseiameti teatamistoimingud (9. aprilli 2003. a ja 27. mai 2003. a

vastused). Kuna kaebuse esemeks olnud toimingud on õiguspärased, puudub alus

politseiprefektuurile uue teatise väljastamiseks ettekirjutuse tegemiseks.

5. A. Aasma apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus. Apellant rõhutas, et teatise väljastamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna

mitmele isikule on väljastatud teatis, milles on märgitud astmepalk ja selle diferentseerimine, millest

kokku moodustub pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk.

6. Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik

ja põhjendatud ning apellandi väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Asjasse

puutuv ei ole apellandi väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta, kuna tegemist ei ole

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Haldusorganil ei olnud vaidlusaluses küsimuses

diskretsiooniõigust, ta oli õiguse rakendamisel seotud seadusega ning õiguslik tagajärg oli üheselt

määratletud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kassatsioonkaebuses palub A. Aasma teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Kassaator leiab:

1) rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna talle teadaolevalt on mitmele isikule väljastatud

politseiametniku ametipalga kohta teatis, milles on näidatud astmepalk ja selle diferentseerimine, mis

kokku moodustab ametipalga. Kassaator on soovinud oma pensioni arvutamise aluseks võtta 1999. a

uurimistalituse komissari diferentseeritud ametipalga, kuid talle Valga Politseiprefektuurist

väljastatud teatises astmepalga diferentseerimine ei kajastu;

2) ringkonnakohus jättis võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise väljaselgitamiseks õigusvastaselt

rahuldamata apellandi taotluse nõuda välja ülevaade 1999. ja 2000. a ametipalkade kohta;

3) Tartu Halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud põhiliselt Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri

2002. a otsusele haldusasjas nr 2-3-296/2002, kuid nn kohtunikuõigus ei saa asendada tuginemist

õigusnormile. Nimetatud kohtuotsuses ja käesoleval juhul vaidlustatud kohtuotsuses on

ringkonnakohus asunud vastuolulistele seisukohtadele.

8. Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses palutakse kaebust menetlusse mitte võtta. Vastuses

leitakse, et kassatsioonkaebuse väide ringkonnakohtu otsuste vastuolulisuse kohta on põhjendamatu.

Kassaatori seisukoht, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on võimalik võtta ühest

perioodist politseiniku ametipalk ning teisest diferentseerimine, ei ole põhjendatud ega kooskõlas

seadusega.

9. Politseiameti kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebuse väited ning põhjendused ei anna

alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et politseiprefektuuri

poolt väljastatud teatis on juriidiliselt korrektne ning ei riku kassaatori subjektiivseid õigusi ega

võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka Politseiameti teatamistoimingud on õiguspärased ega riku

A. Aasma subjektiivseid õigusi.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. A. Aasma esitas kaebuse Politseiameti vastuste tühistamiseks. Haldusorgani poolt kaebuse

esitajale saadetud vastuste puhul on tegemist toimingutega, täpsemalt teatamistoimingutega, nagu

halduskohus oma otsuses õigesti märgib. Halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et toimingute

puhul saab kaebuse esitaja esitada mitte tühistamiskaebuse, vaid tuvastamis-, kohustamis- või kahju

hüvitamise kaebuse. Seetõttu on käesolevas kohtumenetluses võimalik hinnata vaid Politseiameti

vastuste õiguspärasust.

A. Aasma esitas ka kohustamiskaebuse, taotledes Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemist

tema ametipalga kohta uue teatise väljastamiseks politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks.

11. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) §-s 211 sätestatakse isiku õigus saada politseiametniku

pensioni. PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest

politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast

politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 on kinnitatud "Politseiametniku pensioni või

politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord"

(Kord). Korra § 4 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku pensioni taotlemise täiendavaks

dokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta.

Nimetatud määruse lisas nr 1 on kehtestatud selle teatise vorm.

12. PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tuleneb isiku õigus valida periood, mille ametipalgast lähtutakse tema

politseiametniku pensioni arvutamisel. Nimetatud sätetest ei tulene politseiasutuse kohustus ise sellist

politseiametnikule soodsamat perioodi välja selgitada ega ka politseiasutuse õigust keelduda isiku

poolt soovitud perioodi kohta teatise väljastamisest isegi juhul, kui isiku valik tundub olevat

ebasoodne.

Haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest. Politseiametniku pensioni

määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatav vormikohane teatis peab sisaldama tõest ja

seaduslikku informatsiooni. Tegemist on ühe dokumendiga kogumist, mille alusel Pensioniamet

määrab kindlaks politseiametniku pensioni suuruse. Seega ei ole haldusorganil (politseiasutusel)

õigust märkida teatises politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta isiku taotlusel

sellist perioodi või ametipalka, mis ei saa olla aluseks pensioni määramisel ja pensioni suuruse

arvutamisel.

Samas on endisel politseiametnikul õigus taotleda politseiasutuselt lisaks vormikohasele teatisele ka

tema teenistust puudutavat muud informatsiooni, mida ta peab vajalikuks oma õiguste

realiseerimiseks ja kaitseks. Sellise informatsiooni peab politseiasutus väljastama muus vormis, mitte

aga teatisena, mille vormi kehtestas siseminister 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6.

Tuleb märkida, et teatises politseiametniku ametipalga suuruse märkimine ei loo veel isikule õigust

saada politseiametniku pensioni sellest ametipalgast arvutatuna. Pensioniamet peab pensioni

määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist.

13. Käesoleva vaidluse puhul arvestas Valga Politseiprefektuur teatise väljastamisel küll A. Aasma

poolt valitud perioodiga (1999. aasta), kuid ei ole teatises märkinud sel ajal kehtestatud astmepalga

diferentseerimist. A. Aasma on seisukohal, et lisaks teatises märgitud astmepalgale oleks tulnud

märkida ka astmepalga diferentseerimine, kuna see mõjutab tema arvates pensioni arvutamise aluseks

oleva ametipalga suurust.

14. PolTS § 19 lg 1 sätestab, et politseiametnikele kehtestatakse diferentseeritud palgaastmestik 1.

kuni 10. palgaastmeni. Politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad kehtestatakse

PolTS § 19 lg-st 5 tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusega.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse punkti 1 esimese lõike kohaselt viidi 1. jaanuarist

1999 politseiametnike uutele palgamääradele üle Harju Politseiprefektuuri, Tallinna

Politseiprefektuuri, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, Julgestuspolitsei,

Keskkriminaalpolitsei, Sisekaitseakadeemia ja Politseiameti politseiametnikud. Selles sättes

nimetamata politseiprefektuuride ja Politseikooli politseiametnikud viidi määruse punkti 1 lõikest 2

tulenevalt politseiametnike uutele palgamääradele üle 1. jaanuarist 2000. Viimatinimetatud

politseiametnike, kelle hulka kuulusid ka Valga Politseiprefektuuri politseiametnikud ja sealhulgas

A. Aasma, töötasustamisel lähtuti kuni 1. jaanuarini 2000 riigiteenistujate palgaastmestikust.

15. 14. veebruaril 2002 väljastatud teatises nr VG5-4.12.1/448 märkis Valga Politseiprefektuur, et

Ants Aasma soovib võtta politseiametniku pensioni arvestamisel aluseks "politseiteenistuse viie

viimase aasta hulgast valitud komissari ametikoha, millele käesoleval ajal vastab komissari

ametikoht, 5. palgaaste kuupalgamääraga 9420 krooni. Teenistus nimetatud ametikohal on alates

17.12.1997 kuni 19.12.1999".

Teatisest nähtuvalt ei ole politseiprefektuur A. Aasmale pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga

märkimisel lähtunud mitte 1999. aasta ametipalga suurusest, vaid asjaolust, et valitud perioodil töötas

A. Aasma komissari ametikohal. Teatises on märgitud komissari ametikoha palgamäär vastavalt

teatise andmise ajal (2002. aastal) kehtinud palgamäärale. Vastavalt Politseiameti peadirektori

8. märtsi 1999. a käskkirja nr 444p punktidele 2 ja 3 oli A. Aasma kuutöötasu arvestamise aluseks

1999. aastal riigiteenistujate palgaastmestiku 26. palgaaste palgamääraga 4680 krooni ja tema

palgamäära diferentseeriti 45%. A. Aasma astmepalk koos diferentseerimisega moodustas seega

kokku 6786 krooni.

Eeltoodust nähtub, et teatises märgitud politseiametniku (komissari) palgamäär on suurem kui

1999. aastal riigiteenistujate palgaastmestiku 26. astme alusel makstud astmepalk koos

diferentseerimisega.

16. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole kohtud ega vastustajad pidanud võimalikuks kehtiva

politseiametnike palgaastmestiku järgi väljendatud ja politseiametniku pensioni arvutamise aluseks

olevale palgamäärale lisada astmepalga diferentseerimise määra, mille võrra oli 1999. aastal

suurendatud riigiteenistujate palgaastmestiku alusel politseiametnikele makstud astmepalka.

Vastustajad on käesoleva haldusasja menetlemise käigus järjekindlalt pidanud põhjendamatuks ning

seadusega kooskõlas mitteolevaks seisukohta, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on

võimalik võtta ühest perioodist politseiniku ametipalk ning teisest diferentseerimine.

Kohtud on leidnud, et politseiasutusel puudus alus näidata teatisel 1999. a palga diferentseerimise

protsenti 2002. a komissari palga suhtes, kuna tegemist on erinevatel alustel makstavate palkadega.

1999. a maksti palka riigiteenistujate palgaastmestiku alusel, teatisel on arvesse võetud aga komissari

ametikohale politseiametnike palgaastmestiku järgi vastav palk.

17. ATS §-st 81 tulenevalt on ametipalk palgaastmele vastav palgamäär, kaasa arvatud

diferentseeritud palgamäär. Politseiametnike palgamäärade diferentseerimise võimaluse sätestab ka

PolTS § 19 lg 3.

Ametipalk, mis on märgitud Valga Politseiprefektuuri poolt väljastatud teatisel, ei ole mitte

riigiteenistujate palgaastmestiku alusel makstud palk, mida diferentseeriti, vaid komissari

ametikohale vastav palgamäär politseiametnike palgaastmestiku järgi. Käesolevas haldusasjas ei ole

vaidlust selle üle, et A. Aasmale politseiametnike palgaastmestiku alusel makstavat astmepalka pole

kunagi diferentseeritud. Seetõttu on põhjendatud vastustajate seisukoht, et teatises ei ole lisaks

komissari ametikoha 2002. a palgamäärale võimalik märkida 1999. aasta astmepalga

diferentseerimise määra.

Kolleegium leiab, et Valga Politseiprefektuuri poolt 14. veebruaril 2002 väljastatud teatis nr VG5-

4.12.1/448 on õiguspärane ning sisaldas kehtivast õigusest tulenevat informatsiooni. Seetõttu puudus

kohtutel alus rahuldada kohustamiskaebus uue teatise väljaandmiseks.

18. Kassaator leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna talle teadaolevalt on mitmele

isikule väljastatud politseiametniku ametipalga kohta teatis, milles on näidatud astmepalk ja selle

diferentseerimine, mis kokku moodustab ametipalga. Vastuseks kassatsioonkaebuse sellele väitele

leiab halduskolleegium, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda

isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

19. Eeltoodule tuginedes leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebuse väited ei anna

alust kahelda halduskohtu ega ringkonnakohtu järelduste õigsuses. Kassatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann