3-3-1-18-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-18-04

Määruse kuupäev

3. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Sergei Seredenko kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2004. a määrus

haldusasjas nr 2-3/362/04

Menetluse alus Riigikohtus

Sihtasutuse Archimedes Akadeemilise Tunnustamise

Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta erikaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2004. a määruse motiive haldusasjas nr 2-

3/362/04 lähtudes käesoleva määruse motiividest.

Kanda kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Seredenko esitas Eesti Advokatuuri juhatusele avalduse lubada ta vandeadvokaadi

vanemabi eksamile ja võtta ta vastu advokatuuri liikmeks.

Eesti Advokatuuri juhatuse 24. jaanuari 2003. a otsusega keelduti S. Seredenkot eksamile

lubamast. Tuginedes Sihtasutuse Archimedes Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste

Koostöövõrgu Eesti Keskuse (edaspidi ENIC/NARIC Keskus) 23. jaanuari 2003. a kirjale leiti

otsuses, et avaldaja haridus ei vasta Advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele.

ENIC/NARIC Keskuse 23. jaanuari 2003. a kirjas selgitati, et S. Seredenko diplom on välja antud

Moskva Riikliku Tööstusülikooli (MGIU) poolt ning et seda tunnistatakse vastavalt Eesti Vabariigi ja

Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise haridust ja akadeemilisi kraade tõendavate dokumentide

tunnustamise ja ekvivalentsuse kokkuleppele kui ekvivalentset Eesti Vabariigi kõrgkoolide

bakalaureuse diplomiga. Kirjas märgiti aga, et on alust arvata, et S. Seredenko on õppinud MGIU

õppekavade alusel Eestis Rahvusvahelise Konjuktuuri- ja Konsultatsioonikeskuses EMONO-R, kellel

puudub koolitusluba. Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangul ei vasta EMONO-R õppetöö tase

MGSU õppetöö tasemele Moskvas.

2. Tallinna Halduskohtule 21. veebruaril 2003 esitatud kaebuses palus S. Seredenko tühistada Eesti

Advokatuuri juhatuse 24. jaanuari 2003. a otsus ja kohustada Eesti Advokatuuri juhatust lubama teda

advokaadieksamile.

3. 26. mail 2003 esitas S. Seredenko Tallinna Halduskohtule teise kaebuse, milles palus tühistada

ENIC/NARIC Keskuse 23. jaanuari 2003. a hinnang.

4. Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2003. a määrusega jäeti HKMS § 12 lg 3 alusel kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati asja menetlus ENIC/NARIC Keskuse

23. jaanuari 2003. a hinnangu tühistamise nõude osas.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2004. a määrusega rahuldati S. Seredenko erikaebus,

tühistati halduskohtu määrus ja saadeti kaebus ENIC/NARIC Keskuse hinnangu peale halduskohtule

menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ENIC/NARIC Keskuse 23. jaanuari 2003. a

hinnang ei ole haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebust. Eesti Vabariik on määranud

ENIC/NARIC Keskuse täitma konventsiooni art-st IX tulenevaid riikliku infokeskuse ülesandeid

mittesiduvate hinnangute ja teabe andmiseks. Keskuse poolt art-s IX sätestatud ülesandeid täites

antud hinnang on oma olemuselt informatiivne toiming. Ka keskus ise märgib, et tegemist ei ole

siduva otsusega ning lõpliku otsuse langetab Eesti Advokatuur. Hinnang ei vasta ka haldusakti

vorminõuetele, ta ei ole pealkirjastatud "hindamisotsusena" ega sisalda resolutiivosas otsustust

"täielikult tunnustatud", "osaliselt tunnustatud" või "tunnustamata".

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. ENIC/NARIC Keskuse erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja lõpetada

menetlus. Erikaebuse kohaselt ei esitanud S. Seredenko ringkonnakohtule erikaebust, lähtudes

asjaolust, et kaebuse objekti puhul ei ole tegemist haldusaktiga. Nii ENIC/NARIC Keskus kui ka

S. Seredenko on olnud kogu aeg seisukohal, et keskuse hinnang on haldusakt. Ringkonnakohus väljus

erikaebuse piiridest.

7. Eesti Advokatuuri vastuses erikaebusele nõustutakse erikaebusega. Pooltel puudus vaidlus

selles, kas tegemist on haldusakti või toiminguga. Järelikult tuvastas kohus vaidlustatud hinnangu

olemuse põhjendamatult ja ebaõigesti, vastuolus poolte enda käsitlusega. Pealkirja ja resolutiivosa

puudumine ei välista hinnangu käsitlemist haldusaktina. Ringkonnakohus on oma määruse tegemisel

tuginenud Välisministeeriumi 28. novembri 2003. a kirjale, mille saabumisest vastustajaid ei

informeeritud. Kuivõrd vastustajatel puudus igasugune alus arvata, et toimikusse on nende teadmata

lisandunud täiendavaid tõendeid, ei saanud nad kirjaga tutvuda enne kohtumääruse tegemist.

Protsessiosalisele peab olema tagatud kohtu initsiatiivil kogutud tõenditega tutvumise võimalus.

Kohus rikkus seda põhimõtet.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas vaidlustatud ENIC/NARIC Keskuse

hinnangu näol on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. Seetõttu ei saanud halduskohus kaebuse

tähtaegsuse kontrollimisel juhinduda HKMS § 9 lg-st 1.

Käesolevas asjas tuleb juhinduda Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate

tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (edaspidi Lissaboni konventsioon) ning

Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusest (VOKTS) ja selle

rakendusaktidest.

9. Lissaboni konventsiooni art I lg 6 sätestab, et pädev tunnustamisasutus on üksus, keda on

ametlikult volitatud otsustama välismaiste tunnistuste tunnustamise üle, ja et tunnustamisasutuse

otsused on siduvad. Sama artikli lg 12 sätestab, et tunnustamine on välismaisele tunnistusele pädeva

asutuse poolt antav ametlik tunnustus, mis võimaldab juurdepääsu haridusele ja/või kutsetööle.

VOKTS § 6 lg 3 esimese lause kohaselt on pädev organ asjaomane valitsusasutus, valitsusasutuse

hallatav riigiasutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, töötajate, tööandjate, kutse- või

erialaühendus või ENIC/NARIC Keskus. Sama lõike teise lause kohaselt kinnitab pädevate organite

nimekirja, ühtse töökorra ning finantseerimise alused ja korra Vabariigi Valitsus.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määruse nr 322 (Kutsekvalifikatsiooni

tunnustamiseks pädevate organite nimekiri, ühtne töökord ning finantseerimise alused ja kord -

edaspidi Kord) § 1 p-le 1 on advokaadi kutsealase tegevusega seotud kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel pädevaks organiks advokatuur.

VOKTS § 7 lg 1 kohaselt hindab välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust

Eesti õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele ENIC/NARIC

Keskus.

10. Antud juhul ei ole ENIC/NARIC Keskuse hinnangu näol tegemist pädeva tunnustamisasutuse

siduva otsusega Lissaboni konventsiooni ega VOKTS § 7 lg 2 tähenduses. Tunnustamismenetlust viis

pädeva organina läbi advokatuur. Siduvaks tunnustamisotsuseks on advokatuuri haldusakt.

ENIC/NARIC Keskus kaasati menetlusse üksnes kaebaja hariduse kohta arvamuse andmiseks (HMS

§ 11 lg 2 ja § 16 ning Korra § 8 p 5). Hinnangust ei nähtu ka ENIC/NARIC Keskuse tahet siduva

otsuse tegemiseks. ENIC/NARIC Keskuse hinnangut tuleb seega käsitada tunnustamismenetlusse

kaasatud haldusorgani menetlustoiminguna.

Riigikohus peab vajalikuks märkida, et ENIC/NARIC Keskuse seisukohtade õiguslik tähendus

sellistes olukordades tuleks õigusaktides sätestada selgemalt.

11. Reeglina ei ole isikul tarvidust ega ka võimalust eraldi vaidlustada haldusaktile eelnevat

menetlustoimingut, sest enamikul juhtudel ei saa sellised menetlustoimingud eraldivõetuna rikkuda

isiku õigusi. Kui õigusvastane menetlustoiming toob kaasa ebaõige haldusakti andmise, siis piisab

selle haldusakti vaidlustamisest. Haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel hindab kohus haldusakti ka

menetluslikust küljest.

Seega on väär ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu

võimalusele taotleda ENIC/NARIC Keskuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohus leiab,

et 26. mail 2003 on S. Seredenko oma esialgset kaebust täiendanud uue taotlusega, mitte esitanud uut

kaebust. Uus taotlus on aga juba hõlmatud varasema taotlusega (advokatuuri juhatuse otsuse

tühistamine). Seega on vaidlus uue taotluse tähtaegsuse üle ainetu.

12. Ringkonnakohus ei ole väljunud erikaebuse piiridest. Erikaebuse motiivid ei sea erikaebusele ega

asja läbivaatamisele apellatsiooniastmes piire. Apellatsioon- ja erikaebuse piirid määrab kindlaks

apellandi nõue, mitte selle õiguslik põhjendus. Ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, peab ringkonnakohus kontrollima selle seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest

materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsuse p 24 haldusasjas nr 3-3-1-8-04; 16. oktoobri 2002. a

otsuse p-d 14-15 haldusasjas nr 3-3-1-41-02). Seetõttu oli ringkonnakohus õigustatud käsitlema

halduskohtu määruse õiguspärasust ka sellest lähtudes, kas halduskohus kvalifitseeris haldusorgani

vaidlustatud tegevuse õigesti.

13. Riigikohus leiab, et Välisministeeriumi kirja, millega kõik protsessiosalised ei saanud tutvuda,

arvestamine ei saanud mõjutada kaevatava määruse õiguspärasust sisuliselt. Välisministeeriumi kirja

arvestamata jätmine ei tooks kaasa teistsuguse määruse tegemist.

14. Ringkonnakohtu määruse resolutiivosa tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu määruse motiive

tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse motiividele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld