3-1-1-33-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-33-04 Otsuse kuupäev 30. aprill 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi S. V. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning K. M. süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-530-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Rita Hlebnikova, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev 6. aprill 2004 Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Rita Hlebnikova, K. M. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja S. V. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Resolutsioon

1. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a ja Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsused osas, millega K. M. mõisteti KarS § 215 lg 2 p 3 järgi õigeks ja S. V. käitumine kvalifitseeriti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, ning saata kriminaalasi selles osas Lääne-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 3. Kassatsioonprotest rahuldada. 4. Mõista kohtukuluna K. M.-lt välja 1504 krooni ja 50 senti ning S. V.-lt 1504 krooni ja 50 senti kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a otsusega tunnistati S. V. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati kuuekuulise vangistusega. Veel tunnistati S. V. süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati KarS § 61 lg-le 1 tuginedes üheaastase vangistusega.KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks ja mõistis S. V.-le liitkaristuseks üheaastase vangistuse. KarS § 74 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi üheks aastaks ja kuueks kuuks täitmisele pööramata. K. M., kes oli antud kohtu alla süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 3 järgi, mõistis kohus õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi veel T. E., R. M., J. L. ja R. L., kuid nende isikute osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. 2. S. V. oli KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning K. M. KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nad kasutasid 6. augustil 2003. a Tamsalu vallas X külas AS A. veiselauda juures lapseealise M. K. kaasaaitamisel omavoliliselt AS A. ratastraktorit MTZ-82. Süüdistuse kohaselt sõitsid S. V. ja K. M. S. V. juhitud traktoriga lauda ümbruses kuni nad sõitsid vastu elektriposti. Lääne-Viru Maakohus asus seisukohale, et K. M. osalemine traktori omavolilises kasutamises ei ole tõendatud. Kohus märkis, et K. M. ei olnud kordagi traktori roolis. Ta lihtsalt istus passiivselt S. V. poolt juhitud traktori kabiinis. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, nagu oleks K. M. kedagi traktori omavolilisele kasutamisele kihutanud või sellele kaasa aidanud. Kohus märkis, et ärandamise eest ei vastuta isik, kes lihtsalt sõidab ärandatud sõidukiga kaasa. Toodud põhjustel kvalifitseeris maakohus S. V.le esitatud süüdistuse KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 asemel KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, kuna tegemist ei olnud grupilise kuriteoga.

3. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör Ain Tali, kes palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada, tunnistada K. M. KarS § 215 lg 2 p 3 järgi süüdi ja kvalifitseerida S. V. käitumine KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. 4. Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et K. M. ronimine traktorisse sooviga sõita, ei ole kausaalses seoses traktori kasutamisega. K. M. käitumises ei olnud ühtegi aktiivset momenti, ilma milleta ei oleks saanud traktorit kasutada. Tema passiivne viibimine traktoris ei olnud ringkonnakohtu arvates põhjuslikus seoses traktori omavolilise kasutamisega S. V. ja M. K. poolt. Samuti leidis ringkonnakohus, et K. M. ei võtnud traktori omavolilisest kasutamisest osa kihutaja ega kaasaaitajana. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör R. Hlebnikova, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti muutmata Lääne-Viru Maakohtu otsus K. M. õigeksmõistmises ja S. V. käitumise kvalifitseerimises KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kassaator palub saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Prokurör märgib, et asja kasutamine on selle omaduste tarbimine. Traktori kasutamise üks omadustest on sellega sõitmine ühest punktist teise, mida aga ei saa teha ilma traktorit juhtimata. Traktorit juhib rooli taga istuv isik. Mootorsõiduki kaassõitja tarbib selle sõiduomadusi aga passiivses vormis. Kassaator märgib, et mõlemad kohtualused on korduvalt kinnitanud, et neil mõlemal oli soov lauda juures traktoriga sõita. K. M. teadis, et traktor on võõras vara, kuid sellele vaatamata sisenes ta traktori kabiini ja istus juhi kõrval olevale istmele, millega ta soodustas ja julgustas S. V.-d traktorit juhtima. Kohtualustel oli ühine kuritegelik eesmärk ja mõlemad tegutsesid selle nimel. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule. Kaitsjad leidsid, et kassatsioonprotest tuleb jätta rahuldamata ja eelnevad kohtulahendid muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Lääne-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 8. Kohtud on alusetult kitsendanud asja omavolilise kasutamise mõistet KarS § 215 tähenduses. Maakohus ja ringkonnakohus on asunud ekslikult seisukohale, et kaassõitjana mootorsõidukis sõitmine ei ole käsitatav mootorsõiduki kasutamisena KarS § 215 tähenduses. Erinevalt KrK §-s 197 sätestatud kuriteokoosseisust (mootorsõiduki ärandamine), mille puhul oli karistatav üksnes aktiivne tegevus, mis oli suunatud mootorsõiduki hõivamisele ajutise kasutamise eesmärgil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 1994. a otsus nr III-1/3-92/94), näeb KarS § 215 ette vastutuse võõra vallasasja (sealhulgas mootorsõiduki) omavolilise kasutamise eest. Seejuures tuleb asja kasutamise all mõista selle kasutamist Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb asja omaduste tarbimises või asjalt vilja saamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena. 9. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt teadis K. M., et tegemist on võõra traktoriga, kuid sellele vaatamata asus ta isikute grupis võõra asja omadusi tarbima " istus traktorisse ja kasutas seda kõrvalistujana lauda ümbruses ringisõitmiseks. Seega vastab K. M. käitumine KarS § 215 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteokoosseisule. Lähtudes kohtute poolt tuvastatud kriminaalasja asjaoludest, tuleb eeltoodut arvestada ka S. V. käitumise kvalifitseerimisel. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a ja Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsused osas, millega K. M. mõisteti KarS § 215 lg 2 p 3 järgi õigeks ja S. V. käitumine kvalifitseeriti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Lääne- Viru Maakohtule, kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine sai alguse esimese astme kohtust.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et K. M. süüdimõistmise korral tuleb kohtul " arvestades kohtualuse vanust " lahendada küsimus, kas teda toimepandud teo eest karistada või vabastada ta karistusest, kohaldades KarS §-s 87 sätestatut. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi