3-1-1-28-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-04

Otsuse kuupäev

30. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

L. K. süüdistusasi KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus

nr 21-/13/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Alar Kirsi kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Alar Kirs, L. K. kaitsja vandeadvokaat

Aino-Eevi Lukas

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus L. K. KarS § 424 järgi õigeksmõistmises

tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonprotest rahuldada.

3. Välja mõista L. K.-lt 1416 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati L. K. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati

rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 12 000 krooni, mis määrati KarS § 66 lg 1 alusel

tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti L. K.-le lisakaristuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks.

2. L. K. tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema olles 7. jaanuaril 2003. a karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis LS § 7419 alusel, juhtis 1. juunil 2003. a uuesti mootorsõidukit joobeseisundis.

3. Linnakohtu süüdimõistva kohtuotsuse peale esitas L. K. kaitsja R. Bergson apellatsioonkaebuse. Kaebuses

taotleti linnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsusega L. K. õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et

L. K. ei olnud 1. juunil 2003. a KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiks, kuna karistusregistris puudusid

andmed tema varasema karistuse kohta.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a

otsus ja L. K. mõisteti KarS § 424 järgi õigeks.

4.1. Ringkonnakohus märkis, et KarS §-s 424 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning varasem karistatus analoogilise teo eest. Isikul varasema

karistatuse olemasolu tuvastamiseks ei piisa üksnes tema poolt sarnaste tunnustega teo faktilise

toimepanemise tuvastamisest, vaid varasema teo osas peab olema kohtuvälise menetleja või kohtu otsus.

Lisaks on nõutav, et varasema teo kohta tehtud otsuse alusel on isiku karistusandmed kantud

karistusregistrisse, sest Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 31 kohaselt lähtutakse

karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel. KarRegS § 31 seob karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed otseselt

süüteokoosseisudega, andes karistusregistri andmetele karistatuse ja korduvuse arvestamisel õigusliku

tähenduse. Seadusandja tahe on olnud karistusregistri kandele juriidilise tähenduse andmine just selle

küsimuse lahendamisel, kas lugeda isikut varem karistatuks või tegu korduvaks.

4.2. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kohtualune pani mõlemad joobes juhtimised toime

KarRegS § 31 kehtivusajal. Kriminaalasjas olevast karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt ei olnud

veel seisuga 4. juuni 2003. a kohtualuse suhtes varem, so 7. jaanuari 2003. a kohtuvälise menetleja poolt

tehtud väärteootsust karistusregistrisse kantud. Seega puudus 1. juunil 2003. a L. K. käitumises KarS §-s 424

sätestatud kuriteokoosseis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar

Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks

saatmist. Kassaator leiab, et L. K. poolt on täidetud süüteokoosseis KarS § 424 järgi, sest tema käitumises

puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et

kuna isiku karistusandmed polnud uue teo ajaks veel karistusregistrisse kantud, siis ei täitnud ta

süüteokoosseisu. Kassaatori hinnangul ei oma andmete hilinenud registrisse kandmine süüteokoosseisu

välistavat tähendust. Karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv.

6. Riigikohtu istungil toetas prokurör protesti ja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja vaidles

protestile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus tuleb

tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu, mis seisnes kohaldamisele kuulunud seaduse

mittekohaldamises.

8. Tõlgendades KarRegS § 31 jättis ringkonnakohus tähelepanuta karistusregistri eesmärgi. Karistusregistri

seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis

tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras

käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku

karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama

lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi

otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui

puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või

väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras,

kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad

registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel.

Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud

tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal

koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud

karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku

karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu.

Samuti on ringkonnakohtu poolt KarRegS §-le 31 antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist

kustutamist reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse

kandmisega.

9. Käesoleva asja materjalides on olemas kohtuvälise menetleja 7. jaanuari 2003. a otsuse kinnitatud koopia

L. K. karistamise kohta mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl 7). Politseiameti tehnikaosakonna

andmekogude talituse komissari T. N. selgituse kohaselt olid need karistusandmed karistusregistrist

kättesaadavad alates 8. juunist 2003. a. Karistusandmete hilisem registrisse kandmine oli tingitud

karistusõiguse reformidega seotud tarkvara arendustöödest nii karistusregistris kui ka politseiinfosüsteemis

POLIS. Andmete ülekandmine POLIS-st peatati 6. septembril 2002. a ja uuesti alustati andmete ülekandmist

24. mail 2003. a. Kõik selle ajavahemiku jooksul tekkinud andmed olid üle kantud ja ühekorraga kasutajatele

kättesaadavaks tehtud alates 8. juunist 2003. a.

Samas nähtub nii T. N. selgitusest kui ka L. K. karistusandmete kohta 18. augustil 2003. a tehtud päringule

vastuseks saadud karistusregistri teatest (tl 27-29), et "Otsuse või määruse tegi: Pärnu PP, 06.01.2003

Jõustumise kuupäev: 22.01.2003". Toimiku 7. lehel asuvast L. K. karistamisotsuse koopiast nähtub, et otsus

on tehtud 7. jaanuaril 2003. a. Seega ei ühti karistusregistrisse kantud L. K. karistusandmed karistusotsusega.

Seega on käesoleval juhul hädavajalik kontrollida L. K. karistusandmeid karistusotsuse originaalist.

10. Ringkonnakohtu käsitlusega karistusregistri andmete tähendusest ei saa nõustuda ka seetõttu, et

karistusandmeid ei kanta seaduse kohaselt registrisse vahetult peale karistamisotsuse jõustumist, vaid

vastavalt KarRegS § 12 lg-le 1 viiepäevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt tekiks seega

iga süüdimõistva otsuse korral õiguslik tühimik, kus isiku suhtes on küll jõustunud kohtuotsus ja see võib-

olla isegi täidetud, kuid teda ei loeta siiski karistatuks.

11. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale

kohtule uueks arutamiseks.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher