3-3-1-77-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-77-03

Otsuse kuupäev

30. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Henn

Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia

Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Peeter Ludvigi kaebus Kuressaare Haigla Sihtasutuse 2. augusti

2003. a joobeekspertiisi akti nr 59 ja Liiklusmeditsiini

Keskkomisjoni 1. septembri 2003. a otsustuse nr 1-10/449

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. oktoobri 2003. a

määrus haldusasjas nr 2-3/768/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Ludvigi erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Peeter Ludvigi erikaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare Politseiprefektuuri politseiametnik toimetas 2. augustil 2003 P. Ludvigi Kuressaare haiglasse

joobeseisundi tuvastamiseks. Haigla arst koostas samal päeval joobeekspertiisi akti nr 59, millest

nähtub, et P. Ludvigil tuvastati keskmine alkoholijoove.

2. P. Ludvig esitas vaide Liiklusmeditsiini Keskkomisjonile, mille 1. septembri 2003. a otsusega nr 1-

10/449 jäeti P. Ludvigi vaie rahuldamata ning arsti otsustus muutmata.

3. 12. septembril 2003 esitas P. Ludvig kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles 2. augusti

2003. a joobeekspertiisi akti nr 59 ja Liiklusmeditsiini Keskkomisjoni 1. septembri 2003. a otsuse

nr 1-10/449 tühistamist.

4. Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-164/03 leiti, et kaebus ei

kuulu läbivaatamisele halduskohtus ning kaebus tagastati selle esitajale. Kohus leidis, et arst ei ole

hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel avaliku võimu kandja, vaid eriteadmisi omav isik. Samas rollis

on ka Liiklusmeditsiini Keskkomisjon. Kohus leidis, et nimetatud akt on tõendiks

kriminaalmenetluses, mida saab vaidlustada ja mille kõlblikkuse saab kahtluse alla seada

kriminaalasja raames.

5. Tallinna Halduskohtu määruse peale esitas P. Ludvig 19. septembril 2003 erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtusse, milles taotles Tallinna Halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist

läbivaatamiseks samale kohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjas nr 2-

3/768/2003 jäeti Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2003. a määrus muutmata ja P. Ludvigi

erikaebus rahuldamata.

Kohus leidis, et joobetunnustega juhi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine, joobeseisundi tuvastamiseks

läbivaatusele suunamine ja joobeseisundi tuvastamine on avalik-õiguslikud suhted, täpsemalt

karistusõiguse valdkonda kuuluvad suhted. Õigussuhe tekib riigi ja joobeseisundit tuvastava

tervishoiuasutuse vahel, kuid uuritava ja joobeseisundit tuvastava tervishoiuasutuse või arsti vahel

õigussuhe puudub. Eriteadmisi omava isiku poolt arvamuse andmise ja selle joobeseisundi

tuvastamise aktis fikseerimisega loob arst dokumentaalse tõendi, mille hindajaks on kohtuväline

menetleja või kohus süüteomenetluses. Halduskohus ei hinda süüteomenetluse käigus kogutud

tõendeid. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et joobeseisund tuvastati väljaspool väärteomenetlust.

7. Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas P. Ludvig omakorda erikaebuse Riigikohtule, milles

taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist

uueks läbivaatamiseks.

8. Riigikohtu halduskolleegiumi 22. detsembri 2003. a määrusega anti P. Ludvigi erikaebuse

läbivaatamine Riigikohtu üldkogule, sest kolleegiumi arvates võis regulatsioon joobeseisundi

tuvastamiseks teostatavast isiku läbivaatusest olla vastuolus Põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

9. Õiguskantsler leiab, et Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 6, Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2002. a

määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme

määramise otsuse vaidlustamise kord (edaspidi Kord) ja sotsiaalministri 2. oktoobri 2001. a käskkiri

nr 321 ei ole antud asjas asjassepuutuvad õigusaktid. Nende Põhiseadusele mittevastavuse korral ei

peaks kohus otsustama P. Ludvigi kaebuse menetlusse võtmise küsimust teisiti kui Põhiseadusele

vastavuse korral. P. Ludvigi erikaebust läbi vaadates on halduskolleegium oma määruses jõudnud

sisulisele järeldusele, P. Ludvigi kaebus tuleb võtta esimese astme halduskohtu menetlusse. Sellele

järeldusele jõudes ehk erikaebust sisuliselt lahendades ei tekkinud halduskolleegiumil kahtlust ühegi

kohaldamisele kuuluva õigusakti Põhiseadusele vastavuses.

Riigikohus ei ole erikaebekorras esitatud kaebuse läbivaatamisel pädev võtma seisukohta

lahendamisele kuuluvate materiaalõiguslike küsimuste osas. Selleks puuduvad

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 52 lg-st 1 tulenevad menetluslikud eeldused,

milleks on ringkonnakohtu otsus, kus kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või

oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, ja selle peale esitatud kassatsioonkaebus.

10. Vabariigi Valitsuse nimel arvamuse esitanud peaminister leiab, et Vabariigi Valitsuse 2. aprilli

2001. a määrus ei ole vastuolus Põhiseadusega. Määrusega kehtestatud kord üksnes täpsustab seadust

ning ei kehtesta iseseisvaid aluseid isiku õiguste piiramiseks.

Isiku toimetamine tervishoiu- või ametiasutusse tema joobeseisundi tuvastamiseks on oma olemuselt

vähemoluline haldussunnitoiming, joobeseisundi tuvastamise akt ja liiklusmeditsiini komisjoni otsus

aga ekspertiisiotsused Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 39 mõttes. Avaliku võimu kandja

ja haldusülesannete täitja on riiklikku järelevalvet teostav politseiametnik, arst on aga eriteadmisi

omav asjatundja, kes teostab ekspertiisi.

11. Siseminister justiitsministri ülesannetes on seisukohal, et isiku läbivaatus joobeseisundi

tuvastamise eesmärgil on haldussunnivahend, mis kuulub PS § 20 kaitsealasse. Joobeseisundi

tuvastamine on riiklikus järelevalves tähtsust omav toiming, mis nõuab eriteadmisi. Seega võib

järeldada, et joobeseisundi tuvastamise akt on oma sisult ekspertiis HMS § 39 mõttes. Ekspertiisi

võib haldusorgan kaasata omal algatusel eksperte, sätestades vajadusel enesekorraldusõiguse alusel

määrusega ekspertiisiasutuse kaasamise üksikasjalikuma korra, samuti vajadusel ekspertiisiotsuses

tehtud mitteõiguslike järelduste vaidlustamise erikorra.

12. Sotsiaalminister leiab, et Riigikohtu kahtlus asjassepuutuvate sätete põhiseaduslikkuse osas on

põhjendatud. Seda põhjendusel, et joobeseisundi tuvastamise reguleerimine seadusega on vajalik

tulenevalt PS §-st 3. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause keelab jätta täitevvõimu otsustada seda, mis

on Põhiseaduse seisukohalt oluline. Põhiseaduse §-ga 3 on vastuolus ka joobeseisundi tuvastamise

delegeerimine eraõiguslikele isikuile Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna Liiklusseadus ei sisalda

selleks volitust.

Ühtlasi leitakse vastuses, et Korra § 22, mis sätestab vaidemenetluse, on vastuolus HMS §-ga 73 ning

Liiklusmeditsiini Keskkomisjoni moodustamine sotsiaalministri käskkirjaga ei ole lubatav.

Sotsiaalministri käskkirjaga on pandud komisjonile kohustus vaadata läbi ja teha otsuseid juhi

joobeastmega seotud vaide kohta, seega ei ole käskkiri ministeeriumi enesekorralduslikes küsimustes

tehtud otsustus.

13. Peeter Ludvig on seisukohal, et LS § 20 lg 6 volitusnorm on liialt üldine ega võimalda Vabariigi

Valitsusel reguleerida mitmeid joobeseisundi tuvastamiseks vajalikke valdkondi. Lisaks on Vabariigi

Valitsus oma volitusi ületanud, kuna Korra joobeseisundi mõiste ei ole kooskõlas LS § 20

joobeseisundi mõistega ning Vabariigi Valitsus on volitusnormi piire ületades nimetanud isikud,

kellel on pädevus joobeseisundit tuvastada.

14. Riigikogu nimel vastanud Riigikogu majanduskomisjon ei esitanud oma seisukohta, kuid saatis

materjalid majanduskomisjonis menetletud liiklusseaduse kohta.

VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID

15. 1. veebruaril 2001 jõustunud Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6)

"§20. Sõiduki juhtimise keeld

[...]

(6) Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse

vaidlustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

[...]"

16. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja

joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (RT I 2001, 35, 196).

17. Sotsiaalministri 2. oktoobri 2001. a käskkiri nr 321.

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT

18. Riigikohtu halduskolleegiumi 22. detsembri 2003. a määrusega anti P. Ludvigi erikaebuse

läbivaatamine Riigikohtu üldkogule HKMS § 70 lg 11 alusel kontrollimaks, kas LS § 20 lg 6,

Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja

joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord, samuti sotsiaalministri

2. oktoobri 2001. a käskkiri nr 321 on kooskõlas Põhiseadusega.

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus on tehtud erikaebemenetluses, mille esemeks on kohtu

pädevuse küsimus: vaidlus selle üle, kas halduskohus on pädev lahendama P. Ludvigi kaebust.

Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et enne pädevuse küsimuse otsustamist ei saa hakata vaagima

tõstatatud põhiseaduslikkuse problemaatikat, sest puudub võimalus öelda, kas õigusnormid, mille

põhiseadusepärasus on kahtluse all, on asjassepuutuvad.

19. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium asus 2. oktoobri 2003. a määruses seisukohale, et

kuigi P. Ludvigi joove tuvastati avalik-õigusliku suhte raames, ei saa joobe tuvastamise toimingut

vaidlustada halduskohtus HKMS § 3 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu määruses osutatakse sellele, et

vastavalt HKMS § 3 lg-le 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse nende avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Ringkonnakohus leidis, et tegemist

on süüteomenetluse valdkonda kuuluva suhtega. Joobe tuvastamine on käsitatav eriteadmistele

tugineva arvamuse andmisena ja seega toiminguna, mille tulemiks on süüteomenetluses kasutatav

tõend.

Üldkogu peab esmalt vajalikuks lahendada küsimuse, kas P. Ludvigil on joobe tuvastamise

õiguspärasust võimalik vaidlustada haldus- või süüteomenetluses.

20. Halduskohtule esitatud kaebuses palus P. Ludvig joobeekspertiisi akti ja Liiklusmeditsiini

Keskkomisjoni otsuse tühistamist ning väitis, et oli 2. augustil 2003 Kuressaares viibides kaine.

Seega soovis P. Ludvig, et halduskohus hindaks tema joobe tuvastamise õiguspärasust.

21. Mootorsõiduki joobes juhtimine on sõltuvalt asjaoludest karistatav kas LS §-s 7419 ettenähtud

väärteona või Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 424 ettenähtud kuriteona. Kriminaalmenetluse

koodeksi § 3 lg 1 järgi peab menetleja kuriteo tunnustele viitavate küllaldaste andmete olemasolul

alustama kriminaalmenetlust. Sama põhimõte kehtib Väärteomenetluse seadustiku § 2 järgi ka

väärteomenetluses.

22. P. Ludvigi asjas käib kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi, mis näeb ette vastutuse joobes

juhtimise eest. Selle menetluse käigus peab kohus andma hinnangu, kas P. Ludvig oli 2. augustil 2003

Kuressaares joobes või mitte, milleks tuleb hinnata ka seda, kas tõend(id) on saadud õiguspäraselt.

Seetõttu ei kuulu P. Ludvigi kaebus halduskohtu pädevusse ja erikaebus tuleb jätta rahuldamata.

23. Põhiõiguste rikkumise korral peab isikul olema õigus pöörduda nende kaitseks kohtusse.

Halduskohus vaatab HKMS § 3 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult

siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda (vt ka Riigikohtu üldkogu 22. detsembri

2000. aasta määrus asjas nr 3-3-1-38-00 - RT III 2001, 2, 14). Üldkogu märgib, et selline

menetluskord on sätestatud näiteks Väärteomenetluse seadustiku §-des 76-80 ja 1. juulist 2004

jõustuvas Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 228-232.

24. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib

Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti

vastavust Põhiseadusele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. detsembri

2000. a otsus nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 10; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308, p 15).

25. Erikaebuse lahendamisel peab üldkogu andma hinnangu, millise kohtu pädevuses on P. Ludvigi

kaebuse läbivaatamine. Otsustava tähtsusega on pädevusvaidluses normid, mis määratlevad, millises

kohtus vastavat vaidlust lahendatakse. Üldkogu on seisukohal, et P. Ludvigi joobe tuvastamine

toimus süüteomenetluse raames ja seda toimingut saab vaidlustada süüteomenetluse käigus. Seega ei

ole asjassepuutuvad normid, mis reguleerivad joobe tuvastamise vaidlustamise üldist korda ning

üldkogul ei ole alust nende sätete põhiseaduspärasust kontrollida.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris,

Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri

Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher