3-1-1-27-04 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-27-04

Otsuse kuupäev

23. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

T. V.-i süüdistusasi KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. V.-i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

T. V., tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja riigiprokurör

Marge Püss

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a kohtuotsus jätta muutmata.

2. T. V.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Alusetult makstud kassatsioonkautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. V. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi.

Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 2002. a otsusega mõisteti T. V. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2

järgi õigeks.

2. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör Lavly Lepp apellatsioonprotesti, milles palus otsuse tühistada

AKKS § 31 p-des 1, 2 ja 4 toodud alustel ja tunnistada T. V. süüdi ning karistada teda narkootilise aine

salakaubaveo katsele kaasaaitamise eest KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 3 p 2 järgi.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus

muutmata, apellatsioonprotest ja -kaebus jäeti rahuldamata.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2003. a otsuse peale esitas riigiprokurör Andres

Ülviste kassatsioonprotesti, milles ta taotleb linna- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Protestis leitakse, et T. V. tuleb süüdi tunnistada KrK § 15

lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi, s.o kaasaaitamises salakaubaveo katsele.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsusega tühistati viimatinimetatud ringkonnakohtu

otsus T. V.-i süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks

samale kohtule. Kohtuotsus tühistati AKKS § 39 lg 3 p 7 ja lg 4 alusel.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 2002. a

otsus T. V.-i õigeksmõistmises KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi.

T. V. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 6

kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti T. V.-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 4 aastat vangistust.

Sellest karistusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 3 päeva vangistust. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonprotest rahuldati.

Kohus arutas 13. jaanuaril 2004. a kriminaalasja T. V.-i osavõtuta. Kohtualune oli istungist teadlik, kuid jättis

kohtusse ilmumata. Mitteilmumise põhjusi ta kohtule eelnevalt teatavaks ei teinud. Apellatsioonprotest oli

T. V.-il käes. Eelneva põhjal leidis kohus, et asja on võimalik arutada kohtualuse osavõtuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Süüdimõistetu T. V. esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a

kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

Kassaator leiab, et kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetluse seadust

AKKS § 39 lg 3 p 3 mõistes, millega kaasnes kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja

objektiivsuse nõude rikkumine.

T. V. selgitab, et ta oli istungipäeval haige ja tema haigus oli kohtule eelnevalt teada. Seetõttu leiabki, et asja

arutamine tema osavõtuta oli põhjendamatu ja vastuolus õiglase kohtupidamise põhimõtetega. Väidetavalt

rikkus ringkonnakohus tema põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust. Ta palus ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks T. V.-i kaitseõiguse rikkumise tõttu.

Kaitsja selgitas, et ringkonnakohtu istungil teatas ta kohtule, et T. V. on haige ja ei saa kohtusse tulla. Asja

arutamise edasilükkamist ta esialgu ei taotlenud. Prokurör andis esmalt arvamuse, et asja arutamine on

võimalik. Peale vaheaega selgus, et T. V. soovib istungist osa võtta ja seetõttu asus kaitsja seisukohale, et asja

arutamine ilma T. V.-ita rikuks viimase kaitseõigust. Kaitsja väitis sedagi, et prokuröri seisukoht asja

arutamise võimatuse kohta pärast vaheaega on jäänud kohtuistungi protokolli kandmata. Miks tema poolt

ringkonnakohtus esitatud asjaolud on jäänud kohtuistungi protokollis fikseerimata kaitsja vastata ei osanud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohus leiab, et T. V.-i kassatsioonkaebuses esitatud väited ning tema ja kaitsja selgitused Riigikohtus

ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a kohtuotsuse tühistamiseks. Kriminaalasja

materjalidest ei nähtu T. V.-i kaitseõiguse rikkumist ringkonnakohtu istungil 13. jaanuaril 2004. a

10. AKKS § 39 lg 3 p 3 kohaselt on kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena käsitatav kriminaalasja

arutamine kohtualuse puudumisel, välja arvatud ringkonnakohtus kõnesoleva seadustiku § 25 lg-s 1

sätestatud juhtudel.

AKKS § 25 lg 1 sätestab ammendava loetelu olukordadest, mil ringkonnakohtul on õigus arutada

kriminaalasja kohtualuse osavõtuta. AKKS § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus teha seda siis, kui

kohtukutse ja apellatsioonkaebuse või -protesti koopia kätte saanud kohtualune on jäänud kohtuistungile

ilmumata.

Asja materjalidest nähtub, et T. V. andis 3. veebruaril 2003. a Tallinna Linnakohtule allkirja

apellatsioonprotesti ärakirja kättesaamise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu istungil 11. novembril 2003. a

võeti temalt allkiri, et uus kohtuistung toimub 13. jaanuaril 2004. a. Nimetatud kuupäeval T. V. istungile ei

ilmunud. Usaldusväärseid tõendeid ilmumata jäämise põhjuste kohta ringkonnakohtul ei olnud ja seetõttu ei

saa ette heita kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist AKKS § 25 lg 1 p 2 ja § 39 lg 3 p 3 mõistes.

11. T. V.-i kaitsja väitis Riigikohtus, et ringkonnakohtu istungi protokollis (V kd, tl 105) ei kajastu vaheajal

väljaselgitatud ja kohtule edastatud T. V.-i soov istungist osa võtta. Kaitsja märgib, et protokolli pole kantud

ka prokuröri arvamust, et asja arutamine pärast asjaolude väljaselgitamist ei ole T. V.-i osavõtuta võimalik.

12. Võtmata seisukohta kaitsja eeltoodud väidete usaldusväärsuse kohta, nendib Riigikohus, et kaitsja poolt

väidetud asjaolusid ei ole ringkonnakohtu istungi protokollis fikseeritud.

Protokolli on kantud T. V.-i kaitsja esmane avaldus, et tema kaitsealune on haige, kuid sellest hoolimata on

asja arutamine võimalik. Sama meelt olid ka teise kohtualuse kaitsja ja prokurör. Protokollist nähtub, et

seejärel tegi kohus vaheaja. Protokoll jätkub kaitsjate seisukohaga, et asja arutamine kohtualuste osavõtuta ei

ole siiski võimalik.

Protokollis ei kajastu, et T. V.-i kaitsja oleks pärast vaheaega edastanud kohtule T. V.-i soovi istungist osa

võtta. Protokollist ei nähtu ka seda, et prokurör oleks oma varasemat seisukohta selles küsimuses muutnud.

13. Riigikohus märgib, et kohtuistungi protokolli koostamisel tuleb juhinduda KrMK §-st 81, mis näeb ette

selle dokumendi vormi- ja sisunõuded. Protokollis peavad muuhulgas olema fikseeritud ka kõik

menetlusosaliste avaldused ja taotlused kohtuistungil, samuti kõik kohtu toimingud nende ajalises järjestuses.

Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse

kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning

väljaselgitatud ja tähtsust omavate asjaolude alusel teha kohtul seaduslik kohtuotsus.

14. Kohtuistungi protokolli vormilise ja sisulise täpsuse tagamiseks näeb KrMK § 82 lg 1 ette

menetlusosalistele võimaluse esitada oma märkusi kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta.

Toimikust ei nähtu, et T. V., tema kaitsja ega teised menetlusosalised oleksid seda võimalust kasutanud ja

taotlenud kaitseõiguse tagamise seisukohalt tähtsust omavate märkuste sisseviimist.

Seetõttu omab õiguslikku tähendust ringkonnakohtu istungil 13. jaanuaril 2004. a koostatud ja 14. jaanuaril

2004. a allkirjastatud istungiprotokoll.

15. Eeltoodut arvesse võttes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassatsioonkaebuses toodud asjaolud ja

Riigikohtu istungil teatavaks saanud asjaolud ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a

otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab kriminaalkolleegium T. V.-i

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher