3-2-1-48-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-48-04

Määruse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Arvo Lauri hagi Ervin Veimani vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes ja Ervin Veimani vastuhagi Arvo Lauri vastu

ostueesõiguse teostamise tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-274/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ervin Veimani erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

E. Veimani esindaja vandeadvokaat M. Lemetti.

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Lauri ja E. Veimani kaasomandisse kuulus Tartus Lootuse tn 20 asuv kinnistu. 8. oktoobri 2002.

a ostu-müügilepinguga müüs Kamlesh Kumari Meos E. Veimanile " mõttelise osa Lootuse tn 20

asuvast kinnistust. 6. jaanuaril 2003. a esitas A. Laur notar Mati Alliku kaudu avalduse, et soovib

kaasomanikuna kasutada ostueesõigust. 6. veebruaril 2003. a esitas A. Laur notariaalselt tõestatud

avalduse, milles teatas, et tühistab 6. jaanuaril 2003. a tehtud avalduse. Hageja palus hagiavalduses

lõpetada kinnistu kaasomand. Kostja palus vastuhagis tunnustada hageja poolt ostueesõiguse

teostamist Lootuse tn 20 kinnistu suhtes.

2. Tartu Maakohtu määrusega kohaldati kinnistu suhtes hagi tagamise abinõuna käsutamise

keelumärget. Käsutamise keelumärge kanti kinnistusraamatusse 19. detsembril 2002. a.

3. Tartu Maakohtu 27. mai 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning vastuhagi jäeti rahuldamata.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui kostja.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Ringkonnakohtu menetluses esitas A. Laur 12. detsembril 2003. a taotluse, paludes tagada Tartu

Ringkonnakohtu kuulutatava kohtuotsuse täitmise võimalikkus. A. Laur põhjendas oma taotlust

sellega, et 3. detsembri 2003. a Tartu Maakohtu määrusega kinnitati E. Veimani ja K. K. Meose vahel

kokkulepe, millega loeti E. Veiman taganenuks 8. oktoobril 2002. a tema ja K. K. Meose vahel

sõlmitud " mõttelise osa Tartus Lootuse tn 20 asuva kinnistu ostu-müügilepingust. Tartu

Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a määruse järgi tehti eelmärge Tartus Lootuse tn 20 E.

Veimanile kuuluva " mõttelise osa omandi ülekandmise tagamiseks A. Lauri kasuks. Eelmärge kanti

kinnistusraamatusse 30. detsembril 2003. a.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. detsembri 2003. a otsusega rahuldati A. Lauri apellatsioonkaebus ning

uue otsusega lõpetati Tartus Lootuse 20 asuva kinnistu kaasomand, kinnistu ainuomanikuks tunnistati

A. Laur ning kohustati A. Lauri välja maksma 400 000 krooni E. Veimanile. E. Veimani

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

6. Riigikohtu 18. veebruari 2004. a määrusega otsustati mitte võtta menetlusse E. Veimani

kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2003. a määruse peale leidis E. Veiman, et kuna

Tartu Maakohtu määrusega oli tehtud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge E. Veimani " osale

Lootuse 20 kinnistust, on vaidlustatava määrusega teostatud hagi tagamise abinõu asendamine TsMS

§ 157 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et juba eelnevalt kohaldatud

hagi tagamise abinõu ei olnud hagi tagamiseks piisav.

TsMS § 156 lg 1 sätestab, milliseid hagi tagamise abinõusid võib kohus rakendada. Kohtumäärusest

ei selgu, millist abinõu kohus käesoleval juhul silmas peab.

Kohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine vajalik, st miks oleks jõustunud kohtuotsuse

täitmine võimatu.

8. Vastuses erikaebusele leidis A. Laur, et ringkonnakohus ei asendanud hagi tagamise abinõud, vaid

kohaldas apellatsioonimenetluses tehtava otsuse täitmise tagamist. Asjaõigusseaduse § 631 lg 2 järgi

ei ole eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik kohustatud tõendama eelmärkega tagatava

nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.

9. Riigikohtu istungil jäi E. Veimani esindaja erikaebuses toodud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks alus puudub.

11. Esmalt käsitleb kolleegium märkeid kinnistusraamatus kui hagi tagamise abinõusid.

Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse.

Samas ei või hagi tagamine olla kostjale põhjendamatult koormav. Kostja jaoks on hagi tagamine

põhjendamatult koormav ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on

vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.

Millise märkega millist nõuet tagada, seda reguleerib AÕS § 63. Selle paragrahvi esimese lõike

esimese punkti kohaselt tagab eelmärge asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu

või järjekoha muutmise nõuet, sealhulgas tulevast või tingimuslikku nõuet. Vastuväide tagab

kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet (AÕS § 63 lg 1 p 2). Keelumärge

keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (AÕS §

63 lg 1 p 3). Seega ei ole keelumärge ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll on see aga

kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab ta kannete

tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge

kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) 1. juulini 2003. a

kehtinud § 27 lg 2 sätestas, et eelmärge ja vastuväide kantakse kinnistusregistrisse ka hagi tagamise

määruse alusel. Alates 1. juulist 2003. a on sama sätestatud AÕS § 631 lg-tes 2 ja 5. Keelumärke

kandmise kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõuna sätestavad praegu TsMS § 156 lg 1 p 2 ja AÕS

§ 631 lg 6. Enne 1. juulit 2003. a sätestas keelumärke kui hagi tagamise vahendi lisaks

tsiviilkohtumenetluse seadustikule ka KRS § 27 lg 3. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab

TsMS § 156 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses.

Eelnevat tuleb kohtutel hagi tagamise liigi valikul arvestada.

12. Hageja nõude lõpetada kaasomand ja jätta Lootuse tn 20 asuv kinnistu tema ainuomandisse

tagamise adekvaatseks abinõuks on eelmärge. Eelmärke puhul on hageja huvid kaitstud sellega, et

pärast eelmärke sissekandmist on asjaõiguse käsutamine AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 kohaselt tühine osas,

milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Samas on tagatud ka kostja õigused, sest

eelmärge ei takista kinnistusraamatusse kannete tegemist. Käesolevas vaidluses tegi Tartu

Ringkonnakohus määruse A. Lauri hagi tagamiseks eelmärkega 15. detsembril 2003. a, s.o ajal, mil

kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge A. Lauri hagi tagamiseks. Apellatsioonikohtu määrus on

tehtud enne 27. detsembrit 2003. a, mil jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 muudatus, mille

kohaselt on tühine ka hagi tagamiseks tehtud kohtu käsutus, mis rikub kohtu või muu seadusega

selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu.

13. Apellatsioonikohtu määruse tegemisel 15. detsembril 2003. a ja selle alusel kinnistusraamatuse

eelmärke sissekandmise ajal 30. detsembril 2003. a sätestas AÕS § 63 lg 2, et keelumärge keelab

vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Seega ei

tulenenud seadusest kohtule keeldu otsustada hagi tagamine eelmärkega. Samuti ei sätestanud seadus

sellise otsustuse tühisust. Järelikult puudub alus kasseeritud apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks

põhjusel, et keelumärge keelas kohtul teha määrust hagi tagamiseks eelmärkega. Küsimus sellest, kas

kinnistusraamatusse A. Lauri kasuks kantud keelumärge takistas tema kasuks ka eelmärke

sissekandmist, tuli lahendada kinnistamismenetluses arvestades KRS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Tulenevalt AÕS § 63 lg-st 2 keelab keelumärge kinnistusraamatus üldjuhul kannete tegemise

kinnistusraamatusse ka kohtulahendi alusel. Kinnistamismenetluses leiti, et A. Lauri kasuks seatud

käsutamise keelumärge ei takista tema nõude tagamist ka eelmärkega kinnistusraamatus. Kuna

käesolevas asjas pole vaidluse all eelmärke kandmine kinnistusraamatusse, siis ei käsitle kolleegium

seda, kas keelumärge A. Lauri kasuks keelas tema kasuks eelmärke sissekandmise sama nõude

tagamiseks. Kolleegium märgib vaid, et kui hagi tagamisel järgida määruse p-s 11 märgitut, siis on

reeglina välditud ka kirjeldatud olukord.

14. Alates 27. detsembrist 2003. a sätestab TsÜS § 88 lg 1, et kohtu või muu seadusega selleks

õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine.

Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub

eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Eelnevast järeldub, et kohtu poolt hagi tagamise abinõu

valik eeldab kinnistusraamatu seisu teadmist, et vältida sellise hagi tagamise määruse tegemist, mis

küll formaalselt kehtib, kuid millel pole materiaalõiguslikku tagajärge, sest selle alusel ei saa kannet

teha kinnistusraamatusse. Samas ka jõustunud hagi tagamise määrus, milles sisalduv käsutus on

TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine, ei võimalda kinnistusraamatusse vastavat kannet teha. Vastav otsus

võetakse vastu kinnistamismenetluses KRS § 46 lg-te 1 ja 2 alusel.

15. Kinnistusraamatusse hagi tagamiseks kantud märke, sh keelumärke saab kustutada kohtulahendi

alusel hagi tagamise asendamisel või tühistamisel TsMS §-de 157 ja 160 järgi. Lisaks sellele saab

hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud märke, sh keelumärke kustutada ka ilma hagi tagamise

asendamise või tühistamiseta KRS § 34 ja § 341 lg 2 p 6 sätestatud korras.

16. Kassaator eksib, väites, et ringkonnakohus on asendanud ühe hagi tagamise abinõu teisega TsMS

§ 157 lg 1 järgi asendamist põhjendamata. Hagi tagamise abinõu asendamisel seab kohus varasema

tagamise abinõu asemele uue. Seda pole apellatsioonikohus kasseeritud määruses teinud. Kehtima on

jäänud ka varasem tagamise abinõu, keelumärge. Seega on apellatsioonikohus eelmärkega taganud

hagi täiendavalt ja käesoleva määruse punktides 11 ja 12 toodud põhjustel on eelmärge M. Lauri hagi

tagamise õige abinõu.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve