3-2-1-40-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-40-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

OÜ Agio Ehitus hagi AS Akronto vastu tehingu tühisuse

tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1252/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Agio Ehitus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

11. novembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Eve Blumanile 11. detsembril 2003. a OÜ Agio

Ehitus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt andis OÜ Agio Ehitus (AS Agio õigusjärglane) 2. jaanuari 1996. a

rendilepinguga AS-le Akronto muu vara hulgas rendile kettsaag-traktori MTZ-82/ETZ-1607-1

registreerimismärgiga ES 1157 (edaspidi traktor). Rendilepingu kohaselt kohustus AS Akronto

lepingu lõppedes üleandmisaktiga tagastama renditud asjad tehniliselt korrasolevatena. 10. oktoobril

2000. a teatas AS Akronto rendilepingu lõpetamisest. Seadmete üleandmise-vastuvõtmise

vormistamisel ilmnes, et rendile antud traktor oli kadunud. Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni

23. aprilli 1996. a traktori omanikuvahetuse vormistamise akti nr 1-55/97 kohaselt on traktor OÜ

Agio Ehitus omandist üle läinud AS Akronto omandisse. Poolte nimel on aktile alla kirjutanud

Aleksei Rõndin (ka Alexei Ryndine). 19. aprillil 1996. a on vormistatud OÜ Agio Ehitus osanike

koosoleku protokoll, mille väljavõtte kohaselt otsustati müüa traktor AS-le Akronto. Protokollile on

alla kirjutatud Alexandre Nikonovitchi nimel. OÜ Agio Ehitus ei ole kunagi volitanud A. Rõndinit

traktorit võõrandama. Hageja palus kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-de 66, 96 ja § 103 lg 3 alusel tunnustada 23. aprilli 1996. a ostu-müügilepingu tühisust.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. TsÜS § 103 lg 2 järgi on tehing kehtiv algusest

peale, kui isik, kelle nimel TsÜS § 103 lg-s 1 nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.

A. Nikonovitch oli OÜ Agrio juhatuse esimees alates 1995. a ja oli aastatel 1995-1999 ka AS

Akronto juhatuse liige. Hageja oli teadlik traktori võõrandamisest. Kostja valdus on enam kui viie

aasta jooksul olnud katkematu ja heausklik. Seega omandas kostja traktori igamisega

asjaõigusseaduse (AÕS) § 110 lg 1 alusel. A. Rõndin andis allkirja OÜ Agio Ehitus osanike

19. aprilli 1996. a koosoleku protokolli hageja seadusliku esindaja korraldusel ja tema eest,

proovimata allkirja järgi teha.

3. Kolmanda isiku A. Rõndini seletuse kohaselt tegi ta poolte nimel tehinguid hageja seadusliku

esindaja A. Nikonovitchi korraldusel.

4. Tallinna Linnakohus tunnustas 7. juuli 2003. a otsusega ostu-müügilepingu tühisust. Kostjalt

mõisteti hageja kasuks välja kohtukulud 12 060 krooni ja kostja kohtukulud jäid tema enda kanda.

Kohtotsuse põhjenduste kohaselt on hageja seadusliku esindaja A. Nikonovitchi ja kolmanda isiku

A. Rõndini seletustega tõendatud, et A. Rõndin kirjutas 19. aprilli 1996. a protokollile

A. Nikonovitchi allkirja. Seega ei ole hageja avaldanud tahet traktori võõrandmiseks. 23. aprilli

1996. a toimunud traktori omaniku vahetamise aktile on samuti alla kirjutanud A. Rõndin volitust

tõendavat dokumenti lisamata. Seega puudus A. Rõndinil volitus hagejat esindada.

Kostja väited on vastuolulised. Ta väidab, et tehing tehti hageja korraldusel, kuid esindaja volituse

olemasolu on tõendamata. Kostja väidab ka seda, et hageja on tehingu hiljem heaks kiitnud. Juhul,

kui tehing tehti hageja korraldusel, puudus vajadus tehingu hilisemaks heakskiiduks. Samas pole

tõendatud kostja väide tehingu heakskiitmise kohta.

AÕS § 110 järgi tekib vallasomand igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult

viie aasta jooksul nagu omanik. Kostja ei olnud heauskne valdaja, kuna ta pidi teadma, et traktor on

tema kasutuses võlaõigusliku lepingu alusel. Kostja on dokumente võltsides püüdnud traktori

tagastamise kohustusest kõrvale hoida.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Linnakohus

rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. A. Rõndinil oli

tehingu tegemiseks volitus. Kuna hageja ei ole vaidlusalust traktorit enda omaks pidanud ja seda oma

raamatupidamisarvestuses kajastanud, siis kinnitab nimetatud asjaolu hageja nõustumist traktori

võõrandamisega. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmas

isik A. Rõndin toetas apellatsioonkaebust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse ja jättis hagi

rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 60 krooni ja 10 000

krooni õigusabikulude katteks.

7. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotles hageja OÜ Agio Ehitus ja AS Akronto

vahelise 23. aprilli 1996. a traktori ostu-müügilepingu (omanikuvahetuse) tühisuse tunnustamist.

Pooled on lähtunud sellest, et nende vahel oli ostu-müügileping, kuid neil on vaidlus tehingu

kehtivuse üle. Vaidluse lahendamisel peab kohus võtma seisukoha selles, kas pooled sõlmisid

23. aprilli 1996. a ostu-müügilepingu.

8. Vastavalt TsK § 242 lg-le 1 kohustub müüja ostu-müügilepingu järgi vara üle andma ostja

omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma.

Toimikus vaidlusalust ostu-müügilepingut pole ja poolte esindajate kinnitusel neil lepingut kohtule

esitada ei ole. Kolmas isik A. Rõndin kinnitas kohtuistungil, et ta oli 23. aprillil 1996. a hageja juures

mehhaanik, täitis talle antud korraldusi, tegeles hageja nimel traktori omanikuvahetuse

registreerimisega, kuid ei sõlminud ostu-müügilepingut. Kuna pooltel ja kolmandal isikul ei ole

esitada kirjalikku ostu-müügilepingut ning puuduvad andmed, et leping sõlmiti suuliselt, ei olnud

linnakohtul alust lepingu olemasolust lähtuda ja selle tühisust tunnustada. Kui leping oleks sõlmitud

suuliselt, oleks pidanud teada olema, kes äriühingute nimel selle lepingu sõlmisid ja millised olid

lepingu tingimused. Kui tegemist oleks olnud hageja ja kostja vahelise ostu-müügilepinguga, siis

oleks kostja pidanud hagejale tasuma ostuhinna. Asja materjalidest ostuhinna tasumist ei nähtu.

23. aprillil 1996. a ostu-müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Lepingu puudumisel puudus alus

ka lepingu tühisuse tunnustamiseks.

9. Vale on hageja ja linnakohtu seisukoht, et traktori omanikuvahetuse vormistamise 23. aprilli

1996. a akt nr 1-55/97 on tsiviilõiguslik ostu-müügileping, mille tühisust on võimalik

tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel tunnustada. Omanikuvahetuse vormistamise akt kajastab

muudatuste tegemist registris, mis akti koostamise ajal oli reguleeritud põllumajandusministri

10. märtsi 1995. a määrusega nr 11 kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste

registreerimise eeskirjaga. Kui akti koostamisega rikuti hageja huve, oli hagejal võimalus pöörduda

halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kui aga hageja leidis, et traktor kuulub temale ja tema

omandiõigust on rikutud, oli tal võimalus pöörduda linnakohtusse traktori omandiõiguse

tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et 23. aprillil 1996. a traktorit ei võõrandatud ning et poolte

vahel ei ole ostu-müügilepingut. Hageja leidis hagiavalduses, et 23. aprillil 1996. a müüdi hagejale

kuulunud traktor kostjale ja et ostu-müügilepingu sõlmis hageja nimel volituseta isik. Kostja on

hagiavalduse vastuses, apellatsioonkaebuses ja kohtuistungil omaks võtnud, et alates 23. aprillist

1996. a on traktor tema valduses ja et ta ostis selle hagejalt. Kostja kinnitas, et traktori omandamine

oli seaduslik. Kolmas isik toetas kostja seisukohti. Tegemist on poole omaksvõtuga TsMS § 116

mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta poole omaksvõttu ei aktsepteeri, rikkudes

sellega protsessiõiguse normi.

Ringkonnakohus ei ole õiguslikult kvalifitseerinud hagi aluseks olnud ja kostja omaksvõetud

asjaolusid. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks poolte esile toodud asjaolud ei tõenda ostu-

müügilepingu sõlmimist. Samuti ei märkinud ringkonnakohus, milline tehing tegelikult tehti ja kuidas

oli traktori omanikuvahetus võimalik. Hagiavalduses esitatud asjaolude kõrvalejätmisega rikkus

ringkonnakohus protsessiõiguse normi.

Hageja leiab, et 23. aprilli 1996. a traktori omanikuvahetuse vormistamise akt on käsitatav

tsiviilõigusliku ostu-müügilepinguna ja et selle tühisust on võimalik tunnustada. Ringkonnakohtu

vastupidine seisukoht on ebaõige. Põllumajandusministri 10. märtsi 1995. a määrusega nr 11

kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste registreerimise eeskirja p 1.3 kohaselt

on omanikuvahetuse akt Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni (PTI) maakonnainspektsioonis

masina omaniku (müüja) ja omandaja (ostja) vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe masina omandiõiguse

ülemineku kohta omanikult omandajale koos registriandmete muutmisega. Eeskirja p 3.3.3 kohaselt

tuleb masina registrisoleku ajal muudatused masina omaniku (valdaja) vahetumisel masina

võõrandamisel vormistada PTI maakonnainspektsioonis omaniku (müüja) ja omandaja (ostja)

juuresolekul sõlmitud omanikuvahetuse vormistamise akti alusel. Seega ei olnud 23. aprilli 1996. a

akt ainult registris kande muutmise dokument, vaid müüja ja ostja kirjalik kokkulepe traktori omandi

ülemineku kohta selle võõrandamise korral. Hageja leiab, et ostu-müügilepingut ei olnud vaja eraldi

vormistada, kuna akt sisaldas kõiki vajalikke tingimusi, sh müügihinda. Aktist nähtub, et ostu-

müügilepingule kirjutas mõlema äriühingu nimel alla A. Rõndin. Ringkonnakohus on jätnud

tähelepanuta, et A. Rõndin võltsis traktori võõrandamise eesmärgil OÜ Agio Ehitus koosoleku

protokolli. Selle asjaolu on kolmas isik omaks võtnud. Ostu-müügilepingu sõlmimiseks puudus

A. Rõndinil volitus. A. Rõndin leppis mõlema äriühingu nimel müügihinnaks kokku

kokkuleppehinna. Mida kokkuleppehinna all silmas peeti, A. Rõndin kohtus öelda ei osanud.

Ringkonnakohus pidas hinnaküsimust ebaoluliseks ega püüdnudki kokkuleppehinna olemust välja

selgitada.

11. Kassatsioonkaebuse vastuses vaidles kostja kaebuse väidetele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Hageja esitas kohtusse hagi traktori väidetavalt 23. aprillil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu

tühisuse tunnustamiseks selle tõttu, et A. Rõndinil polnud volitust hagejat esindada. Kostja vaidles

hagile vastu, väites, et hageja oli traktori võõrandamisest teadlik ja kiitis hiljem oma tegevusega ostu-

müügilepingu heaks. Mõlemad pooled on seega lähtunud vaidluses sellest, et traktori kohta oli

sõlmitud ostu-müügileping.

TsMS § 116 sätestab, et kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või

vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi

ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud

eksimusel. Ringkonnakohus, leides erinevalt linnakohtu tuvastatust, et traktori ostu-müügilepingut ei

ole sõlmitud, ei põhjendanud, miks ta ei aktsepteeri poolte omaksvõttu.

TsMS § 229 lg 2 järgi ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool

ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kuna kumbki pooltest ei tuginenud sellele, et nad ostu-

müügilepingut ei sõlminud, siis puudus ringkonnakohtul alus asuda seisukohale, et ostu-

müügilepingu sõlmimine on tõendamata.

14. Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 91 lg 1 järgi võisid pooled teha tehingu mis tahes vormis,

või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku

vormi. Tsiviilkoodeks ei näinud ette, et traktori ostu-müügileping peab olema sõlmitud kirjalikus

vormis. Seega võisid pooled kõnealuse traktori ostu-müügilepingu sõlmida suulises vormis.

Tulenevalt TsÜS § 98 lg-st 2 võis esindatav anda volituse mis tahes vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud volituse kohustuslikku vormi. Seadus ei näinud kõnealusel ajal ette volituse kohustuslikku

vormi traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks.

15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kes osalesid traktori võõrandmise lepingu

sõlmimisel ning kas hageja esindajal oli volitus.

Juhul, kui hageja nimel sõlmis ostu-müügilepingu volituseta isik, tuleb anda hinnang kostja väitele, et

hageja kiitis oma faktilise tegevusega volituseta sõlmitud ostu-müügilepingu vastavalt TsÜS § 103

lg 2 esimesele lausele heaks.

16. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et traktori omaniku vahetuse vormistamise akt ei ole ostu-

müügileping. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei kinnita sellise akti vormistamine

sellele eelnenud suulise ostu-müügilepingu sõlmimist. Sellest, et kostja pole tasunud ostuhinda, ei saa

iseenesest järeldada, et ostu-müügilepingut ei sõlmitud.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu