3-1-1-21-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedA. L. karistati 7. oktoobril 2003. a Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 420 krooni suuruse rahatrahviga.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-21-04 · Riigikohus: nr 82, mille kohaselt tuleb rahatrahvi suurus märkida nii trahviühikutes kui summana, mida aga ei ole tehtud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-21-04
Otsuse kuupäev
8. aprill 2004
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja
Peeter Vaher
Kohtuasi
A. L. väärteoasi LS § 7435 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 26. novembri 2003. a otsus
väärteoasjas
nr 4-2029/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. L. kaitsja vandeadvokaat Linnar Liivamägi,
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
9. märts 2004. a
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 26. novembri 2003. a kohtuotsus A. L. väärteoasjas LS § 7435 lg 1
järgi ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. L. karistati 7. oktoobril 2003. a Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna kiirmenetluse
otsusega Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 420 krooni suuruse rahatrahviga.
Otsuse kohaselt rikkus A. L. Liikluseeskirja § 68 p 5, juhtides mootorsõidukit kinnitamata turvavööga.
2. A. L. esitas kiirmenetluse otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja
väärteoasjas menetluse lõpetamist.
Kaebuses leiti, et kiirmenetluse otsuse tegemisel on rikutud VTMS § 57 lg 1 p-des 3, 7, ja 9 sätestatud
nõudeid, sest loetamatu käekirja tõttu ei ole võimalik aru saada kõigist andmetest (ametniku ametikoht,
rikkumise kirjeldus, säte, mida rikuti, määratud karistus), mis kiirmenetluse otsuses peavad kajastuma. Need
rikkumised takistasid menetlusalusel isikul enda kaitsmist.
Veel rikuti VTMS § 57 lg-t 3, mis näeb ette kiirmenetluse otsuse koostamise kahes identses eksemplaris,
millest esimene antakse koheselt menetlusalusele isikule. Menetlusalusele isikule anti koopia, mitte
pastapliiatsiga täidetud esimene (originaal-) eksemplar.
Lõpuks leiab kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsust ei olnud võimalik täita, kuna ettenähtud lahtris ei olnud
märgitud otsuse numbrit, mis arve tasumisel on viitenumbriks.
3. Tallinna Linnakohtu 26. novembri 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus
muutmata.
Kohtuotsuses märgitakse, et väärteotoimiku materjalide kohaselt tehti menetlusalusele isikule teatavaks tema
õigused ja kohustused, ta oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega, väärteo kvalifikatsiooni ja määratava
karistuse liigi ning määraga. Seega sai ta aru rikkumise sisust ja kvalifikatsioonist ning oli nõus karistuse
määramisega. Seetõttu ei ole alust tema väitel, et ei saanud end kaitsta põhjusel, et kiirmenetluse otsus on
täidetud loetamatu käekirjaga.
Kohtule esitatud kaebusele on A. L. lisanud kiirmenetluse otsuse koopia, mille pöördel on politseiametniku
poolt alla joonitud Tallinna Politseiprefektuuri arve number ja kiirmenetluse otsuse esiküljel on tähistatud
otsuse number. Seega on menetlusalusele isikule selgitatud, kuidas trahv tuleb tasuda.
Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kiirmenetluse otsus vastab VTMS § 57 nõuetele ja alus selle
tühistamiseks puudub.
4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat
Linnar Liivamägi, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada asjas menetluse.
4.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus VTMS § 122 nõudeid, jättes kaebaja kohtuistungile
kutsumata. Asjaolu, et kaebuses oli märgitud, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta, omab
tähendust ainult asja läbivaatamisel kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 järgi. Kui siiski korraldatakse
kohtuistung, tuleb sinna kutsuda mõlemad kohtumenetluse pooled.
4.2 Samuti rikkus kohus väärteomenetluse õigust, jättes andmata hinnangu asjaolule, et kohtuväline
menetleja andis poolele otsuse koopia, mitte originaali. Kassaator leiab, et menetlusalusele isikule tuleb anda
otsuse esimene, vahetult täidetud eksemplar, mitte selle koopia. See nõue peab tagama võimaluse kontrollida
kogu otsuse teksti, ilma, et sealt midagi kaduma oleks läinud, mis koopia halvema kvaliteedi tõttu võib
juhtuda.
4.3 Kassaator vaidleb ühtlasi vastu kohtu seisukohale, et kiirmenetluse otsuse vormistamine loetamatu
käekirjaga ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kiirmenetluse otsuses peavad kajastuma kõik VTMS § 57
sätestatud andmed. Otsus on loetav, kui iga sõna on tuvastatav täht-tähelt. Loetamatu otsuse peale ei ole
võimalik esitada kohtule kaebust.
4.4 Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtu seisukohta, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli
kohaselt on isik nõustunud sellega, et ta on toime pannud väärteo, samuti selle kvalifikatsiooni ja määratud
karistusega. Ülekuulamise protokollis on vaid sõna "nõus", sellega on väljendatud üksnes nõusolekut sellega,
et on toime pannud väärteo.
4.5 Kassaator leiab ühtlasi, et karistuse määramisel on rikutud justiitsministri 16. detsembri 2002. a määrust
nr 82, mille kohaselt tuleb rahatrahvi suurus märkida nii trahviühikutes kui summana, mida aga ei ole tehtud.
4.6 Viimaks märgib kassaator, et kohus on valesti lahendanud karistuse täidetavuse küsimuse ja kordab, et
kuna otsuse numbrit ei ole märgitud selleks ette nähtud lahtrisse, ei olnud võimalik otsust täita.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb tühistada VTMS
menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
5.1 Väärteomenetluse seadustiku § 115 lg 3 p 1 kohaselt peab kaebuse esitaja märkima kaebuses, kas ta
soovib kohtuistungist osa võtta. Selline teave on vajalik kohtu jaoks otsustamaks, kas asja lahendatakse
suulises või kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib kohus lahendada asja kirjalikus
menetluses kui kohus on eelnevalt välja selgitanud, et pooled ei soovi avalikku istungit. Kui aga kohus leiab,
et asja arutamiseks on vajalik kohtuistung, peab ta tulenevalt VTMS §-st 122 kutsuma istungile mõlemad
pooled. Samas ei pea kohus tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja
arutada ka menetlusaluse isiku osavõtuta, juhul kui viimasele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud
(VTMS § 90 lg 1).
6. Kuna Tallinna Linnakohus jättis käsitletavas asjas menetlusalusele isikule kohtuistungi toimumise aja ja
koha teatavaks tegemata, siis rikkus ta oluliselt VTMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatut ja seetõttu tuleb linnakohtu
otsus tühistada.
7. Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited menetlusnormide rikkumise kohta on põhjendamatud.
7.1 Kassaatori väide, et menetlusalusele isikule tuleb anda otsuse esimene eksemplar, ei ole asjakohane.
Väärteomenetluse seadustiku § 57 lg-s 3 sätestatu tähendab, et mõlemal otsuse eksemplaril on võrdne
õiguslik tähendus ja sellest ei tulene nõuet, et menetlusalusele isikule antakse vahetult täidetud eksemplar.
Sisu kattuvuse nõue on praktikas lahendatud otsuse isekopeeruva teise eksemplariga.
7.2 Tõsiseltvõetav ei ole ka väide, et kiirmenetluse otsus käesolevas asjas ei ole loetav - kõik asjasse
puutuvad isikud, kaasa arvatud kassaator, on sellest üheselt aru saanud.
7.3 Alusetu on ka kassaarori seisukoht, et kiirmenetluse otsust ei olnud võimalik täita. Otsusel on trükitud
selle number, numbrile on ring ümber tõmmatud, mis näitab, et on selgitatud trahvi tasumise korda.
8. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna
Linnakohtu otsuse A. L. väärteoasjas ja saadab asja samale kohtule uueks arutamiseks.
Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher