3-1-1-24-04 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-24-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 6. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi O. A. süüdistusasi KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 1611 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 2004. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O. A. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. märts 2004. a Istungil osalenud isikud O. A. kaitsja vandeadvokaat Mefodi Malõ"ev ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 2004. a määrus jätta muutmata ja O. A. erikaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 6. mai 2002. a määrusega anti O. A. kohtu alla süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 1611 järgi. Kriminaalasi määrati kuulamisele 13. ja 14. juunil 2002. a. Istungi toimumise aeg tehti O. A.-le allkirja vastu teatavaks. 10. juunil 2002. a tegi O. A. kohtule taotluse, milles palus istungi tervislikel põhjustel edasi lükata. 13. juunil 2002. a lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras uueks istungipäevaks 26. septembri 2002. a. 15. augustil 2002. a lahkus O. A. Eesti Vabariigist. 26. septembril ja 18. detsembril 2002. a ning 18. veebruaril ja 26. märtsil 2003. a toimunud istungitel arutas kohus kriminaalasja kohtualuse osavõtuta. 2. 28. märtsil 2003. a tegi Tallinna Linnakohus O. A. suhtes tagaseljaotsuse. Kohus mõistis O. A. süüdi ja karistas teda KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 4-aastase ja § 1611 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 3. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse O. A. kaitsja Kadi Mägi, kes palus kohtualuse õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. 4. 1. septembri 2003. a kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata ja O. A. kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 5. 15. oktoobril 2003. a edastas Tallinna Linnakohtu täitekohtunik Kaitsepolitseiametile korralduse Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 2003. a kohtuotsuse täitmiseks ja O. A. vahi alla võtmiseks. 23. detsembril 2003. a peeti O. A. Eesti Vabariiki saabumisel kinni ja paigutati Tallinna Politseiprefektuuri Arestimajja. 8. jaanuaril 2004. a sai Tallinna Vanglas viibiv O. A. kätte Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 2003. a kohtuotsuse tõlke. 12. jaanuaril 2004. a esitas süüdimõistetu ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik, olles tutvunud O. A. apellatsioonkaebusega, jättis 22. jaanuari 2004. a määrusega selle läbi vaatamata. Kohtunik sedastas, et kaebus on esitatud AKKS § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaja rikkumisega. Tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid kohus ei tuvastanud.

Kohtunik märkis, et O. A. ei ilmunud 13. juunil 2002. a linnakohtu istungile, teavitades kohut oma haigestumisest. Enda edaspidist asukohta ja Eestist lahkumisega seotud asjaolusid ta kohtule ei avaldanud. Kohtukutsetele ta ei reageerinud ja kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtunik leidis, et sellise käitumisega väljendas O. A. huvi puudumist kriminaalasja lahendamiseks mõistliku aja jooksul. Seetõttu ei ole kohtu arvates alust kaebetähtaja ennistamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 7. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub O. A. ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kriminaalasi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule tema apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuniku väited apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta on alusetud ja ei tulene seadusest. 8. O. A. märgib, et tema suhtes tehti 28. märtsil 2003. a tagaseljaotsus, mille koopia edastati kinnipidamiskohta alles 8. jaanuaril 2004. a. O. A. leiab, et vastavalt AKKS § 5 lg-le 1 ja § 6 lg-le 2 hakkas tema suhtes apellatsioonkaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg kulgema kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast, s.o 9. jaanuarist 2004. a. O. A. esitas apellatsioonkaebuse 12. jaanuaril 2004. a, seega tähtaegselt. 9. Riigikohtu istungil toetas kaitsja M. Malõ"ev erikaebust ja palus O. A. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Prokurör vaidles sellele vastu ja palus erikaebuse jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et O. A. esitas apellatsioonkaebuse tähtaja rikkumisega. Samuti ei anna erikaebuse asjaolud alust muuta kohtuniku hinnangut tähtaja möödalaskmise põhjustele. 11. Kriminaalkolleegium ei ole nõus O. A. seisukohaga, et AKKS § 6 lg 2 järgi oli tal õigus esitada Tallinna Linnakohtu 28. märtsil 2003. a otsuse peale apellatsioonkaebus 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast, s.o 9. jaanuarist 2004. a. 12. O. A. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 2003. a kohtuotsusega tagaselja. Asjaolu, et kriminaalasja arutamine esimese astme kohtus toimus kohtualuse osavõtuta ja otsus tehti tagaselja, ei too endaga kaasa erisusi edasikaebamise korra osas ning kohtuotsuse vaidlustamine toimub Apellatsioonija kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 6 sätestatud tähtaegade jooksul. 13. AKKS § 6 lg 1 p 2 sätestab, et juhul kui kohus vormistab kohtuotsuse eraldi menetlusdokumendina, saab esitada apellatsioonkaebuse otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kättesaadav kohtukantseleis. Toimiku materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 28. märtsi 2003. a otsuse terviktekst oli menetlusosalistele kättesaadav alates 15. aprillist 2003. a. Vahi all viibivaid kohtualuseid asjas ei olnud. Arvestades eeltoodut, lõppes O. A. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 24. aprillil 2003. a. O. A. väide, et ta sai esmakordselt tutvuda linnakohtu otsusega alles 8. jaanuaril 2004. a (saabus Eestisse 23. detsembril 2003. a ja samal päeval ta vahistati), ei oma õiguslikku tähendust, sest selleks ajaks oli seadusega sätestatud kaebetähtaeg möödunud. 14. Ringkonnakohtu määruses leiti põhjendatult, et kuigi O. A. oli teadlik kriminaalmenetlusest, ei reageerinud ta ankeetandmetes märgitud aadressile saadetud kohtukutsetele ega tundnud mõistliku aja jooksul huvi menetluse tulemuse vastu. 15. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrMK § 351 sätestab lisaks kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse õigustele ka nende kohustused. Selle paragrahvi viienda lõike sätete kohaselt peab kohtualune ilmuma kohtu kutsel ja alluma seaduslikule menetluskorraldusele. Süüdistuse esitamise ajal tehti O. A.-le need kohustused teatavaks ja võeti ka sellekohane allkiri (III kd, tl 40). Seega, lahkudes Eestist, pani O. A. end teadlikult olukorda, mis ei võimaldanud tal ilmumiskohustust täita ja tema suhtes tehtud kohtuotsust tähtaegselt edasi kaevata.

16. Eeltoodut arvesse võttes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et erikaebuses esitatud põhjendused ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, jätab kriminaalkolleegium O. A. erikaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi