3-1-1-19-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-19-04

Otsuse kuupäev

6. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

M. T. väärteoasi MKS § 154 lg 1 ja OÜ B. D.

väärteoasi MKS § 154 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a kohtuotsus

väärteoasjas nr 4-1840/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja

vande-advokaat Helina Luksepp, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja

vande-advokaat Helina Luksepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a kohtuotsus M. T. väärteoasjas

Maksukorralduse seaduse § 154 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna

Linnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 10. septembri 2003. a kiirmenetluse otsustega karistati OÜ-d B.

D. ja selle juhatuse liiget M. T. selle eest, et osaühing ei olnud maksuametile tähtaegselt esitanud

maksudeklaratsioone. Sellega pani M. T. toime Maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 ja OÜ B. D.

MKS § 154 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

M. T. karistati 480 krooni ja OÜ-d B. D. 1500 krooni suuruse rahatrahviga.

2. Kiirmenetluse otsuse peale esitas M. T. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles osaühingu tegevuse

takistamist ja enda vabastamist rahatrahvidest, väites, et teda on sunnitud olema variisikuks, tegelikult ta

osaühingu juhtimisega ei tegele ja tal ei ole võimalik trahve maksta.

3. Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega rahuldati M. T. kaebus osaliselt ja tühistati kohtuvälise

menetleja otsus, millega M. T.-le määrati 480 kroonine rahatrahv.

Kohus leidis otsuse motiveerivas osas, et kõnealusel juhul on üks kiirmenetluse otsus tehtud M. T. suhtes,

teine aga M. T. kui OÜ B. D. esindaja suhtes. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses

sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema juhtivtöötaja või organi poolt juriidilise isiku huvides.

Kohus ei tuvastanud, et M. T. tegevusetust saaks käsitleda tegevusena juriidilise isiku huvides ja leidis, et

seega ei saa M. T. võtta vastutusele kui füüsilist isikut.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtuvälise menetleja esindaja vandeadvokaat

Helina Luksepp, kes palub tühistada linnakohtu otsuse M. T.-le kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuse

tühistamise osas ja saata väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks.

4.1 Kassaator leiab, et kohtuotsusest ei tulene, mida M. T. on taotlenud - kas on vaidlustatud mõistetud

karistuse suurust või süüdmõistmist tervikuna. Samuti ei kajasta kohtuotsus VTMS §-s 133 sätestatud

küsimusi, mille kohus peab otsust tehes lahendama.

4.2 Kaebuses märgitakse, et juhul, kui kohus on asunud seisukohale, et M. T. ei tegutsenud juriidilise isiku

huvides, ei anna see alust mitte füüsilisele, vaid juriidilisele isikule mõistetud karistuse tühistamiseks.

4.3 Lisaks leitakse kassatsioonkaebuses, et äriühingu raamatupidamist korraldab ÄS § 183 kohaselt juhatus,

seega kõnealusel juhul M. T. Väärteoasjas ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, seega tuleb

M. T. karistada. Ka leiab kassaator, et M. T. on kiirmenetluse otsusega nõustudes rikkumise omaks võtnud.

5. Riigikohtu istungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonkaebust. Menetlusalune isik esitas

kassatsioonkaebusele kirjalikud vastuväited, milles kordas Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses

väljendatud seisukohti ja taotlusi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassaatori seisukoht, nagu tähendaks menetlusaluse

isiku nõustumine väärteoasja kiirmenetlusega rikkumise omaksvõttu, ei tulene seadusest.

VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise

asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, talle on selgitatud, et

kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, on võimaldatud anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta ning

kui ta nõustub kiirmenetlusega.

Tulenevalt VTMS § 31 lg-st 1 ja KrMK §-st 48 on väärteomenetluses üheks tõendiks menetlusaluse isiku

ütlused, mitte aga tema nõustumine või mittenõustumine menetluse mõne liigiga. Vastupidine seisukoht

võiks viia järelduseni, et kiirmenetluse otsus ei peaks üldse olema vaidlustatav. Ometi annab VTMS § 114

lg 1 p 1 menetlusosalisele õiguse kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja poolt ka kiirmenetluses tehtud

otsuse peale. Samuti tuleb VTMS § 57 lg 1 p 15 kohaselt kiirmenetluse otsuses märkida, et menetlusalusel

isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates

otsuse kättesaamisest.

Kiirmenetluse kohaldamise otsustab kohtuväline menetleja. Menetlusalune isik ei pruugi seejuures nõustuda

rikkumisega, kuid ta peab andma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks.

7. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele on sätestatud VTMS §-s 115. Selle

paragrahvi 1. lõike punktide 7-9 kohaselt tuleb kaebuses märkida ka seda, millises osas kohtuvälise

menetleja otsust vaidlustatakse, mis on kaebuse esitaja taotluse sisu ja põhjendus, samuti isikud, kelle

kutsumist istungile taotletakse ja tõendid, mida kaebuse esitaja taotlusel on kohtus vaja uurida.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et kõnealusel juhul ei vasta M. T. poolt Tallinna

Linnakohtule esitatud kaebus nendele nõuetele. Samas leiab kriminaalkolleegium, et see rikkumine ei ole

VTMS § 150 mõttes oluline.

Kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu

tuleb VTMS §-de 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus.

Puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid

ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib samuti, et juhul kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele,

lasub kohtul VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui

õiguslikke asjaolusid. Ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest.

9. Kassatsioonkaebuses on põhjendatult märgitud, et linnakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi VTMS §-

s 133 nimetatud küsimuste suhtes. Selles paragrahvis on sätestatud, millised küsimused peab kohus selgitama

kaebuse lahendamiseks.

Tallinna Linnakohus ei ole sisuliselt kontrollinud, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse ja kas menetlusalune isik on selle teo toime pannud. Nii ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks

kontrollinud deliktistruktuuri ühegi elemendi esinemist. Samuti ei ole otsuses märgitud ega analüüsitud

ühtegi tõendit. Selle asemel on kohus asunud tegema järeldust selle kohta, kas tegu on toime pandud

juriidilise isiku huvides või mitte.

Nagu käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud, arutab kohus väärteoasja täies ulatuses. Vastamine VTMS

§-s 133 loetletud küsimustele peabki tagama kinnipidamise väärteoasja täies ulatuses arutamise nõudest.

Kõnealusel juhul tunnistab kriminaalkolleegium VTMS § 123 lg 2 ja § 133 rikkumise väärteoasjas oluliseks

VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest need on toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et samuti on linnakohus rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust sellega, et kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme

asjaoludele. Samuti on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Kriminaalkolleegium kordab seisukohta, mille kohaselt teatud süüteokoosseisude puhul ette nähtud

juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus mitte ei asenda vaid täiendab füüsilise isiku vastutust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-04).

Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse motiveerivas osas leiti, et füüsiline isik M. T. ei tegutsenud juriidilise isiku

OÜ B. D. huvides. Kriminaalkolleegium märgib, et tegemist on asjaoluga, mis KarS § 14 lg 1 kohaselt

välistab juriidilise isiku vastutuse. Linnakohus lõpetas sellel alusel aga menetluse füüsilise isiku väärteoasjas.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Lea Kivi,

Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris