3-1-1-20-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-20-04

Otsuse kuupäev

5. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Peeter Vaher ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Vladimir Hitrovi süüdistusasi KarS § 22 lg 3 ja § 268 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsus nr

2-1/23/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Hitrovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, süüdimõistetu Vladimir Hitrov,

V. Hitrovi kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a kohtuotsus Vladimir Hitrovi

süüditunnistamises KarS § 22 lg 3 ja § 268 lg 1 järgi jätta muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista Vladimir Hitrovilt 1150 (tuhat ükssada viiskümmend) kr ja 50 senti kohtukulu

kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Hitrov oli kohtu alla antud KarS § 268 lg 1 järgi süüdistatuna selles, et ta ajavahemikul 2002. a

algusest kuni septembrini, töötades autojuhina intiimteenuseid osutavas asutuses Valge Leedi, tegeles

prostitutsiooni vahendamisega. Süüdistuse kohaselt sõidutas ta prostituute Valge Leedi dispet"eri või

selle asutuse perenaise poolt nimetatud aadressidel, kontrollis neid, sai klientidelt raha neile

prostituutide poolt osutatud teenuste eest, viis tüdrukud pärast makstud aja möödumist ära, sai oma

töö eest tasu prostituutide poolt teenitud rahast arvestusega 50 krooni väljakutse eest ja täitis Valge

Leedi perenaise erikorraldusi asutuse stabiilse töö tagamiseks.

2. Tallinna Linnakohtu 11. novembri 2003. a otsusega mõisteti V. Hitrov tõendamatuse tõttu õigeks.

3. Tallinna Linnakohtu 11. novembri 2003. a otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles

taotles linnakohtu otsuse tühistamist, V. Hitrovi süüditunnistamist KarS § 268 lg 1 järgi ja tema

karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära s.o 5000 krooni.

Prokurör leidis, et kõiki tõendeid kogumis hinnates tuleks lugeda V. Hitrovi süü tõendatuks. Prokuröri

arvates leidis linnakohus ekslikult, et kohtualuse aimdus ja kahtlus, et tütarlapsed, keda ta sõidutas,

tegelevad intiimteenuste osutamisega, ei oma asjas tähtsust. Just selline aimdus ja kahtlus osutab

prokuröri arvates sellele, et V. Hitrov pidas võimalikuks ja möönis, et Jahu tänava firma tegeleb

intiimteenuste osutamisega ja et ta sõidutas prostituute vastavalt väljakutsetele ning osutas

intiimteenuseid pakkuvale firmale selle perenaise korraldusel muid teenuseid. See tähendab prokuröri

arvates, et V. Hitrov tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. V. Hitrovi ütlused selle kohta, et tema

osutas vaid taksoteenust, ei välista prokuröri arvates tema vastutust, kuna just selle osutamisega ta

oligi KarS § 268 lg 1 mõttes prostitutsiooni vahendaja.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 11. novembri

2003. a otsus V. Hitrovi õigeksmõistmises KarS § 268 lg 1 järgi ning tunnistati ta KarS § 22 lg 3 ja

§ 268 lg 1 järgi süüdi. V. Hitrovi karistati rahalise karistusega 90 päevamäära, s.o 4500 krooni.

4.1 Ringkonnakohus leidis, et tunnistajate ütlustesse kohtuistungil tuleb suhtuda kriitiliselt, sest need

on vastuolus nii nende endi poolt kohtueelsel uurimisel, kui ka kohtualuse poolt kohtus antud

ütlustega selle kohta, et V. Hitrovil oli nn taksoteenuse osutamisel kahtlus, et firma Valge Leedi

tegeleb intiimteenuste pakkumisega ja et tütarlapsed, keda ta sõidutas, osutavad intiimteenust.

KarS § 268 lg 1 ettenähtud prostitutsiooni vahendamine tähendab kupeldamist, seega seksuaalsuhete

vahendamist prostituudi ja tema partneri vahel - märgitakse ringkonnakohtu otsuses. Vahendamine

seisneb kliendile prostituudi või prostituudile kliendi leidmises, kuid vahendamine võib seisneda ka

poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 268 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ringkonnakohtu arvates

tahtlust, kusjuures koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Linnakohtu otsuse vastuolu on ringkonnakohtu arvates selles, et esmalt on linnakohus leidnud, et

käsitletava kuriteo subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust, kuid seejärel nenditakse, et koosseis

on täidetud ka siis, kui tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus märkis, et

lõppkokkuvõttes on ka linnakohus siiski leidnud, et prostitutsiooni vahendamist on võimalik toime

panna ka kaudse tahtlusega, siis aga teinud ebaõige järelduse, et V. Hitrovi käitumises puudus kaudne

tahtlus.

4.2 Ringkonnakohus ei nõustunud siiski täiel määral prokuröri protestis V. Hitrovi käitumisele antud

juriidilise hinnanguga ja leidis, et tema tegu tuleb kvalifitseerida prostitutsiooni vahendamisele

kaasaitamisena KarS § 22 lg 3 ja § 268 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märkis, et V. Hitrov polnud mitte

teovalitseja, vaid toimis üksnes täideviijale allutatud rollis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu

V. Hitrov, taotledes selle otsuse tühistamist ja enese õigeksmõistmist. Kassatsioonkaebuse

põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja sellest tulenevalt vääralt

kohaldanud kriminaalseadust.

6. Riigikohtu istungil toetas V. Hitrov oma kassatsioonkaebust. Ka kaitsja toetas kassatsioonkaebust

ning leidis, et pole tõendatud V. Hitrovil kaudse tahtluse olemasolu prostitutsiooni vahendamiseks.

Prokurör taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vladimir Hitrovi kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu poolset tõendite hindamist,

kuid kassatsioonkaebusest ei nähtu, milles on konkreetselt seisnenud ringkonnakohtu

õiguserikkumine tõendite hindamisel. Kassatsioonkaebuses taotletakse sisuliselt, et Riigikohus asuks

ise tuvastama uusi faktilisi asjaolusid, kuid selline tegevus on AKKS § 65 lg 4 kohaselt Riigikohtul

keelatud.

8. Arvestades seda, et käsitletava kohtuasja keskseks materiaalõiguslikuks küsimuseks on olnud

küsimus kaudse tahtluse sisust KarS § 268 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel, selgitab

Riigikohtu kriminaalkolleegium täiendavalt järgnevat.

Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis

kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses veenvalt loetud

tuvastatuks, et V. Hitrov pidas võimalikuks, et ta aitab oma tegevusega kaasa prostitutsiooni

vahendamisele ja ta ka möönis, et tema töötasu saamine nn taksoteenuse osutamise ja muude

ülesannete täitmise eest Valge Leedi perenaise korraldusel võib endast kujutada prostitutsiooni

vahendamist.

Sellise järelduse õigsust ei kummuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ka V. Hitrovi poolt

kassatsioonkaebuses märgitu, et "mul tekkis hetkeks mõte, et tütarlapsed, kellele osutasin

taksoteenust, võivad olla prostituudid. Samas kinnitasin kohtule, et ma ei oska eristada tavalist klienti

tütarlast prostituudist intiimteenuse osutajast. Järelikult ei olnud mul võimalik aimata ja kahtlustada,

et tegemist võib olla intiimteenust osutavate tütarlastega, mistõttu ei saanud ma tegutseda kaudse

tahtlusega." (tl 209).

Tunnistades kõnealusel juhul mõtet, et tütarlapsed kellele ta osutas taksoteenust võivad olla

prostituudid, on V. Hitrov tunnistanud ka kaudse tahtluse olemasolu. Juhul, mil V. Hitrov oleks

osanud täpselt öelda, et osutas taksoteenust prostituudile, oleks olnud alust kaaluda otsese tahtluse

olemasolu.

Ka asjaolu, et V. Hitrov osutas Valge Leedi perenaisele alkohoolsete jookide ja sigarettide ostmise

ning Jahu 10-2 korterisse toomise, samuti korteri kommunaalmaksete maksmisega täiendavaid

teenuseid, kuigi ta kahtlustas Jahu 10-2 korteris elavaid tütarlapsi prostitutsioonis, viitab V. Hitrovil

kaudse tahtluse olemasolule.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Hannes Kiris, Peeter Vaher, Eerik Kergandberg