3-1-1-16-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-04

Otsuse kuupäev

1. aprill 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Peeter Vaher ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Erkki Rikmann'i süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p-

de 2 ja 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-935

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2004

Istungil osalenud isikud

Erkki Rikmann, tema kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2003. a otsus Erkki Rikmanni

õigeksmõistmises ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonprotest rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 1. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati Erkki Rikmann süüdi KrK § 2102 lg 2

punktide 2 ja 4 järgi ning teda karistati neljaaastase vangistusega. Mõistetud karistusest arvas kohus

maha eelvangistuses viibitud aja - ühe kuu ja ühe päeva - ning luges E. Rikmanni poolt kandmisele

kuuluva karistuse pikkuseks kolm aastat kümme kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust.

E. Rikmann tunnistati süüdi selles, et tema valmistas ajavahemikul 14. aprillist 2000. a kell 22.00

kuni 15. aprillini 2000. a kell 02.37 Kaiu vallas Vana-Kaiu külas Loosalu talu juures ehitussoojakus

isikute grupis koos Imre Perliga edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet. Seejuures

oli valmistatavaks narkootiliseks aineks 8405,7 grammi amfetamiinsulfaati, milles oli puhast

amfetamiini 5163,9 grammi.

2. Maakohus asus seisukohale, et E. Rikmanni poolt KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud.

Kohus luges tõendatuks, et I. Perli sisustas Loosalu talu aidaboksi narkootikumide valmistamiseks

vajalike seadmetega. Seda ruumi aidas kasutas I. Perli seni, kuni ta tõi 2000. a veebruari keskel

Loosalu 2 maatükile ehitussoojaku, kuhu paigutas narkootikumide valmistamiseks vajalikud

seadmed. Kohus leidis, et narkootikumide valmistamisse kaasas I. Perli ka oma tuttava E. Rikmanni.

Mobiiltelefoni kõneeristustele ja J. Truia ütlustele tuginedes tegi maakohus kindlaks, et erinevalt

kohtualuse enese ütlustest, viibis E. Rikmann ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 15. aprillini 2000. a

Loosalu talus kokku kümnel korral. Samuti tuvastas kohus, et tõele ei vasta E. Rikmanni ütlused selle

kohta, et ta saabus 14. aprillil 2000. a Loosalu tallu alles pärast lõunat. Tegelikult saabusid I. Perli ja

E. Rikmann Loosalu tallu juba 14. aprilli varahommikul. I. Perlil ja E. Rikmannil oli plaan

valmistada järjekordne kogus amfetamiini. Amfetamiinsulfaadi (pulbrilise amfetamiini)

valmistamisega alustasid I. Perli ja E. Rikmann juba varahommikul, kuna kogu protsess võtab

üldjuhul aega kuni 24 tundi. Jälitustegevuse tulemusena saadud helisalvestistega luges maakohus

tõendatuks, et 14. aprillil kell 21.05 vestlesid I. Perli ja E. Rikmann Loosalu talumajas keemilisest

protsessist ning kell 22.25 rääkis I. Perli talumajas telefoniga suurtest summadest ja lojaalsetest

inimestest. Tunnistajate V. Jääratsi, A. Gutmanni, M. Palo ja U. Karpenderi ütlustega ning

kahtlustatava kinnipidamise protokolli ja surmaaktiga luges kohus tuvastatuks, et 15. aprilli 2000. a

öösel kella 02.30 paiku peeti Loosalu 2 maatükil asetsenud ehitussoojakus Keskkriminaalpolitsei

töötajate poolt kinni E. Rikmann ja I. Perli.

Kohus leidis, et kriminaalasjas olemasolevate tõenditega on ümber lükatud kohtualuse E. Rikmanni

ütlused selle kohta, et tema ei ole süüdistuses nimetatud ajal ja kohas koos I. Perliga narkootilist ainet

valmistanud. Maakohus ei lugenud usaldusväärseteks E. Rikmanni ütlusi selle kohta, et soojakus

olles ei saanud ta aru, et I. Perli valmistab narkootikume, vaid arvas, et tegemist on elektrimootori

parandamisega. Kohtu arvates on tõendatud, et E. Rikmann tegeles ka ise kinnipidamise hetkel

amfetamiini valmistamisega. Tema ees laual oli juba müügiks kõlblik amfetamiin. Asjaolu, et

E. Rikmann valmistas 14. aprillil ehitussoojakus koos I. Perliga amfetamiini, kinnitavad kohtu

arvates ka 24.-25. märtsini 2000. a helisalvestatud I. Perli ja E. Rikmanni vahelised dialoogid, mille

kohaselt tegelesid I. Perli ja E. Rikmann ka tookord narkootilise aine valmistamisega. Kohus märkis,

et seetõttu ei olnud 14. aprillil 2000. a Loosalu talus toimunu E. Rikmannile esimene kord sellise

protsessiga tegeleda. Asjaolu, et I. Perli ja E. Rikmann valmistasid amfetamiini edasiandmise

eesmärgil, luges kohus tuvastatuks valmistatud narkootilise aine suure kogusega. Samuti viitas kohus

E. Rikmanni poolt kohtuistungil antud ütlustele, et tema ise amfetamiini ei tarvita.

3. Rapla Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse E. Rikmann, kes palus maakohtu otsuse

tühistada ja end õigeks mõista.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2003. a otsusega tühistati maakohtu otsus E. Rikmanni

süüditunnistamises ja ta mõisteti KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas leiduvad tõendid kinnitavad küll veenvalt, et ehitussoojakus

viibides E. Rikmann nägi ja sai aru, et seal leiab aset narkootilise aine ebaseaduslik sünteesimine,

kuid selle asjaoluga ei ole veel tõendatud E. Rikmanni osalemine narkootilise aine valmistamises.

Kohus märkis, et E. Rikmannile on esitatud süüdistus üksnes tegude eest, mis leidsid aset 14. aprillist

kella 22.00-st 15. aprillini

kella 02.37-ni 2000. a. Ringkonnakohus leidis, et see ajavahemik seab ühtlasi piirid E. Rikmanni

süüdistusasjas tõenduslikus esemes kindlakstegemisele kuuluvate ja kriminaalasja õigeks

otsustamiseks tähtsust omavate asjaolude hulgale. Kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole

süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada ega oma süüdistuse tõendatuse hindamise

seisukohalt tähendust.

Kohtukolleegium nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et E. Rikmanni süüdistusest ega maakohtu

otsusest pole võimalik aru saada, milliste tegude toimepanemisega kohtualune KrK § 2102 lg 2 p-

des 2 ja 4 kirjeldatud kuriteo objektiivse koosseisu täitis. Kohus märkis, et pelgalt kuriteo

toimepanemise koha vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kuriteost osavõtuna.

Ringkonnakohus leidis, et E. Rikmanni sõrmejälje leidmine ehitussoojakus asunud külmiku kaanelt ja

riiulil paiknenud ajakirjalt pole vastuolus kohtulause ütlusega, et ta ootas ehitussoojakus I. Perlit ja

luges ajakirju. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse

E. Rikmanni ütlused, et amfetamiini ebaseadusliku valmistamisega tegeles üksnes I. Perli.

Kriminaalasja uurimisel pole E. Rikmanni juurest ega tema töö või elamisega seotud paikadest leitud

tõendeid, mis viitaksid tema osavõtule amfetamiini ebaseaduslikust valmistamisest süüdistuses

märgitud ajal ja kohas. Kohus märkis, et tunnistajate J. Truia, M. Palo, V. Jääratsi, A. Gutmanni,

U. Karpenderi ütlustes puudub igasugune teave E. Rikmanni ja I. Perli käitumisaktidest amfetamiini

ebaseaduslikul valmistamisel ehitussoojakus. Samuti pole maakohtu otsuses kirjeldatud kohtualuse

tegusid ehitussoojakus, mida hinnati narkootilise aine valmistamisena suures koguses edasiandmise

eesmärgil.

Veel asus ringkonnakohus seisukohale, et süüdistus, milles pole kirjeldatud kuriteona käsitletud tegu,

rikub süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigust. Teadmata milliseid konkreetseid tegusid süüdistus

kuriteoks loeb, puudub isikul võimalus end süüdistuse vastu kaitsta. Kohtukolleegium väljendas

samas veendumust, et kuriteosündmusest pika aja möödumuse tõttu ei ole kriminaalasjas uute või

täiendavate tõendite kogumine enam võimalik. Kohtualuse süü tõendatuse suhtes tekkinud kahtlused,

mida tõendite kohtulikul uurimisel ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb aga tõlgendada kohtualuse

kasuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes palub

ringkonnakohtu otsuse E. Rikmanni õigeksmõistmises tühistada ja saata kriminaalasi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et E. Rikmannile esitatud süüdistus on

ebakonkreetne. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et süüdistus lähtus sellest, et E. Rikmann võttis osa

amfetamiini valmistamise protsessist, ükskõik milline ka tema panus selles ei olnud. Viidates

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 1997. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-98-97 märgib

kassaator, et funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviimisega tegemist juhul, kui

isikud tegutsevad üheskoos sel viisil, et neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et koosseisu

realiseerimine peab sõltuma igast toimepanijast. Prokurör nendib, et narkootikumide valmistamine on

tehnoloogiliselt väga spetsiifiline tegevus. Küsimus, kas E. Rikmanni tegevus on käsitletav teo

valitsemisena või mitte, on fakti küsimus ja hinnatav kogutud tõendite põhjal. Eeltoodud põhjusel

leiab prokurör, et narkootikumide valmistamise täpse kirjelduse puudumine süüdistuse tekstis ei riku

E. Rikmanni kaitseõigust.

Kassaator märgib, et tühistades Rapla Maakohtu süüdimõistva otsuse ning mõistes E. Rikmanni

õigeks, on ringkonnakohus jätnud motiveerimata, miks ta ei arvestanud kõigi nende tõenditega,

millest lähtudes oli maakohtu otsus tehtud. Prokurör ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et

E. Rikmanni süüditunnistamisel ei saa arvestada 24.-25. märtsini 2000. a toimunud salajase

pealtkuulamise käigus tehtud helisalvestust I. Perli ja E. Rikmanni vestlusest, mille alusel maakohus

järeldas, et ka märtsis tegelesid I. Perli ja E. Rikmann narkootilise aine sünteesiga. Kassaator juhib

tähelepanu ka sellele, et maakohus tuvastas mitmes küsimuses E. Rikmanni ütluste vastuolu

kriminaalasjas olemasolevate tõenditega. Prokuröri arvates on ringkonnakohus vastuolus Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1998. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-98 märgituga

tähtsustanud üle kohtualuse vastuolulisi ütlusi. Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu

seisukohaga, et kriminaalasjas puuduvad tõendid E. Rikmanni käitumise kohta narkootilise aine

valmistamisel. Muuhulgas osutab kassaator sellele, et ringkonnakohtu otsuses on jäänud kajastamata

14. aprillil 2000. a kella 21.05 ajal Loosalu vallas salvestatud I. Perli ja E.Rikmanni omavaheline

vestlus keemilisest protsessist.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti. E. Rikmann ja tema

kaitsja aga leidsid, et protest tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolevas kriminaalasjas on nii maakohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et E. Rikmanni

ütlused, mille kohaselt ei saanud ta koos I. Perliga Loosalu talus ehitussoojakus viibides aru, et

toimub narkootikumide valmistamine, pole tõesed. Mõlema astme kohtud on sellisele järeldusele

jõudmist ka piisava põhjalikkusega motiveerinud.

8. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et ei ole vaieldamatult tõendatud, et E. Rikmann

osales narkootikumide valmistamise protsessis. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas

igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse E. Rikmanni ütlused, et amfetamiini

ebaseadusliku valmistamisega tegeles üksnes I. Perli. Sellise järelduse tegemisel lähtus

ringkonnakohus seisukohast, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi

piire, ei saa süüdistust sisustada ega oma süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt tähendust.

Samuti leidis ringkonnakohus, et süüdistus, milles pole kirjeldatud kuriteona käsitletud tegu, rikub

süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigust.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus on kooskõlas KrMK § 215 lg-

ga 1 ja § 46 p-ga 1 õigesti leidnud, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse

ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuses

väljendatuga, et süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel ei saa olla tähendust

süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt.

KrMK § 48 lg 1 kohaselt on tõendid kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija

ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või

puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust

omavad asjaolud. KrMK § 50 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kõiki tõendeid hinnata seadusest juhindudes

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja

objektiivsel läbivaatamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kuriteo toimepanemine on

ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast

kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib

anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal.

Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatu ei keela tugineda kõrvuti teiste tõenditega ka tõenditele, mis

annavad teavet isiku sellise käitumise kohta, mis jääb küll väljapoole süüdistuse ajalisi piire, kuid

millel võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisega. Seega võib ka süüdistuse

piiridest väljapoole jääv käitumine kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on

võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas

seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise

versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele

eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava

süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on narkootikumide

käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase,

süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine.

11. Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna E. Rikmannile esitatud

süüdistuse ajalisteks piirideks on 14. aprill 2000 kell 22.00 kuni 15. aprill 2000 kell 02.37, seab see

ajavahemik ka piirid E. Rikmanni süüdistusasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavate asjaolude

hulgale. Ringkonnakohus on alusetult kitsendanud kriminaalasja õigeks otsustamiseks lubatavate

tõendite ringi ja jätnud seetõttu arvestamata osa tõendeid, millele rajas oma süüdimõistva otsuse

Rapla Maakohus. Muuhulgas on ringkonnakohus jätnud sisuliselt analüüsimata jälitustegevuse käigus

salajase pealtkuulamise teel saadud salvestuse I. Perli ja E. Rikmanni omavahelistest vestlustest,

mille alusel maakohus tuvastas, et I. Perli ja E. Rikmann valmistasid 24.-25. märtsini 2000 Loosalu

talus narkootilist ainet ja et 14. aprillil 2000. a enne kella 21.05 vestlesid I. Perli ja E. Rikmann

Loosalu talumajas keemilistest protsessidest.

Kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalasja lahendamisel lubatavate tõendite ringi alusetu

kitsendamine on kriminaalmenetluse seaduse rikkumine, ja tunnistab selle AKKS § 39 lg 4 alusel

oluliseks rikkumiseks, sest see takistas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

12. Ringkonnakohus on jätnud omapoolse hinnanguta maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et

E. Rikmanni kaitseversioon on mitmes olulises küsimuses vastuolus kriminaalasjas kogutud teiste

tõenditega. Siinkohal meenutab kriminaalkolleegium, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii

erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos

õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma

kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellisel juhul peab

ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt

tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Otsuses motiivide puudumisega on tegemist ka siis, kui esimese astme kohtu tõendite hindamisel

tehtud vead on jäetud näitamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03 - RT III 2003, 17, 159, p 10.) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates

ringkonnakohus käesoleval juhul neid nõudeid järginud ei ole.

13. Kriminaalkolleegium ei nõustu ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et isiku süüdistamisel

narkootilise aine valmistamises isikute grupis, tuleb süüdistuses kõikidel juhtudel näidata konkreetsed

käitumisaktid, millega isik narkootilise aine valmistamise protsessis osales.

Arvestades seda, et isegi ühte liiki kuritegusid on võimalik toime panna väga erineval viisil, samuti

seda, et erinevat liiki tõendite puhul on võimalik erinev tõendamiskäik, ei ole Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates võimalik esitada ammendavat kataloogi asjaoludest, mis peavad olema

süüdistuses ära näidatud. Süüdistuses sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus peab tulenevalt

kaitseõiguse tagamise nõudest olema sedavõrd konkreetne, et isik saaks aru, millise kuriteo

toimepanemises teda süüdistatakse, ja et süüdistusversiooni ning seda kinnitavate tõendite

kummutamine ei oleks - arvestades konkreetse kriminaalasja eripära - isiku jaoks ülemääraselt

koormav.

14. E. Rikmannile on esitatud süüdistus narkootilise aine valmistamises isikute grupis koos I. Perliga,

kusjuures süüdistuses on täpselt määratletud valmistatud narkootiline aine ja selle kogus, samuti selle

aine valmistamise aeg (kellaajalise täpsusega) ja koht. Kriminaalkolleegiumi arvates ei muuda

asjaolu, et süüdistus ei kirjelda E. Rikmanni konkreetseid tegusid, millega ta narkootilise aine

valmistamise protsessis osales, sedavõrd ebakonkreetseks, et oleks võimalik rääkida E. Rikmanni

kaitseõiguse rikkumisest. Süüdistus oli piisavalt kindlapiiriline, et tagada E. Rikmannile võimalus

kaitseversiooni esitamiseks ja süüdistusversiooni kummutamiseks. Sõltuvalt kriminaalasjas leiduvate

tõendite eripärast on põhimõtteliselt võimalik tuvastada, et isik pani toime narkootilise aine

valmistamise isikute grupis, isegi siis, kui ei ole võimalik täpselt kindlaks teha neid tehnilisi

toiminguid, mida isik narkootilise aine valmistamiseks tegi. Narkootilise aine valmistamine on

tavapäraselt tunde või päevi kestev kompleksne keemiline protsess, mille läbiviimiseks tuleb teha

hulgaliselt tehnilist laadi toiminguid. Kõik sellised toimingud on nii KrK §-s 2102 kui ka KarS §-s

184 sätestatud kuriteokoosseisu puhul hõlmatud üldnimetusega "valmistamine".

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2003. a otsuse E. Rikmanni

õigeksmõistmises ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Jüri Ilvest, Peeter Vaher, Lea Kivi