3-1-1-10-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-10-04

Otsuse kuupäev

1. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja

Lea Kivi

Kohtuasi

A. R. väärteoasi LS § 7436 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-1351/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. kaitsja vandeadvokaadi abi Liina Naaberi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

A. R. kaitsja vandeadvokaadi abi Liina Naaber

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2003. a otsus väärteoasjas A. R. karistamises LS

§ 7436 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viieteistkümneaastasele A. R.-le koostati 5. juunil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta sõitis

motorolleriga kõnni- ja jalgrattateel, tal puudus ohutu sõidu võtete tundmist tõendav dokument ja

kaassõitjal polnud kiivrit. Sellega rikuti Liikluseeskirja (LE) § 236 p-s 1, ning

§-des 230 ja 231 sätestatut, mille eest on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse (LS) § 7436 lg-s 1.

Tallinna politseiprefektuuri 26. juuni 2003. a otsuses leiti, et menetlusalune isik juhtis mopeedi

liiklusmärgiga "Jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teel. Sellisel teel tohib liigelda ainult jalgrattaga või jalgsi

(küll võib mopeediga liigelda liiklusmärgiga "Jalgrattatee" tähistatud teel). Väärteoprotokollis kirjeldatud

tegu on ekslikult käsitatud LE § 236 p 1 rikkumisena, tegelikult on rikutud LE §-s 234 sätestatut. Otsuses

märgiti samuti, et LS § 10 kohaselt võib mopeedi juhtida vähemalt 14-aastane isik, kellel peab olema

sõiduteel sõitmiseks vastav juhiluba.

Kirjeldatud rikkumiste eest karistati A. R.-t LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut - s.o 180

krooni.

Kaassõitja kaitsekiivrita sõidu osas menetlus lõpetati, kuna selle eest ei ole mopeedijuhile vastutust ette

nähtud.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku seaduslik esindaja, kes taotles

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebuses leiti, et menetlusalune isik juhtis mopeedi liiklusmärgiga "jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teel.

Järelikult ei sõitnud ta kõnniteel ega pannud rikkumist toime.

Liiklusseaduse § 10 lg 3 kohaselt peab 14-15-aastasel mopeedijuhil sõiduteel sõitmiseks olema vastav

juhiluba. Kuna A. R. ei sõitnud sõiduteel, ei olnud tal ka juhiloa omamise kohustust. Veel märgiti kaebuses,

et kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kasutatakse erinevaid termineid, siis ei saa väita,

et A. R.-d oleks karistatud väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest.

3. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

Kohus leidis, et kuna teel, millel A. R. mopeediga sõitis, puudus liiklusmärgiga "Jalgrattatee" tähistatud osa,

siis vastavalt LE §-le 234 oli menetlusalune isik kohustatud sõitma sõidutee äärmisel parempoolsel rajal ning

tulenevalt LE §-st 230 omama juhiluba.

4. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Liina

Naaber, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja vääteoasjas menetluse lõpetamist. Ühtlasi taotletakse LE § 230

kohaldamata jätmist seoses selle sätte põhiseadusevastasusega.

4.1 Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik ei rikkunud LE § 234, kuna ta sõitis "Jalgratta- ja jalgteel", mitte

aga kõnniteel. Samuti ei olnud tal kohustust sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, sest oli olemas

jalgrattatee kui vastava märgiga tähistatud teeosa.

4.2 Kassaator osutab sellele, et kui väärteoprotokollis on juttu A. R. poolt motorolleri juhtimisest, siis

karistatud on teda hoopis mopeedi juhtimise eest.

4.3. Edasiselt leitakse kaebuses, et kuigi väärteoprotokollis loeti A. R. õiguserikkumiseks muuhulgas ka

ohutu sõidu võtete tundmist tõendava dokumendi puudumist, karistati teda hoopis juhiloa puudumise eest.

Juhiluba nõutakse kuni 15-aastaselt mopeedijuhilt sõiduteel sõitmiseks. Antud juhul aga ei sõitnud A. R.

sõiduteel. Kassaator rõhutab, et Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide analüüsi pinnalt ei ole võimalik

tuvastada, mida kujutab endast LE §-s 230 sätestatud "liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav

tunnistus", kes seda välja annab ja kuidas seda taotleda. Kokkuvõtvalt leiab kassaator, et A. R. ei pidanud

mopeediga jalgrattateel sõitmiseks omama kumbagi kõnealust dokumenti: ei juhiluba ega ka mitte

liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendavat tunnistust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruarile 2004. a määratud istung lükati haigestunud kaitsja

taotlusel edasi 2. märtsini 2004. a, sest kaitsja osavõtt käesoleva väärteoasja läbivaatamisest on VTMS § 19

lg-st 3 tulenevalt kohustuslik.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Arvestades seda, et A. R. oli talle süüksarvatud väärtegude toimepanemise ajal viieteistkümne aastane,

oleks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 3 kohaselt pidanud tema süüasja kohtulikul menetlemisel

kohustuslikus korras osalema kaitsja. VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib kaitsjaks olla advokaat või menetleja

loal muu õigusteadmistega isik. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2003. a otsusest nähtuvalt on

kohtumenetluses osalenud küll A. R. seaduslik esindaja Heli Raidve-Kostenok, kuid teda pole alust lugeda

kaitsjaks VTMS § 20 lg 1 mõttes.

Kooskõlas VTMS § 150 lg 1 p-s 4 sätestatuga tuleb kaitsja puudumist kõnealuse väärteoasja kohtulikust

menetlemisest lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja väärteoasi tuleb VTMS § 174 p 7

alusel saata uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

7. Kuigi kassatsioonkaebuses osutatakse põhjendatult sellele, et väärteoprotokollis on ekslikult A. R. poolt

juhitud mopeedi nimetatud motorolleriks, on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu otsuses see viga

parandatud ja kassatsioonkaebuse põhistustest nähtuvalt on vea parandust aktsepteerinud ka kassaator.

8. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. R. sõitis mopeediga kohustava liiklusmärgi "Jalgratta- ja jalgtee"

mõjupiirkonnas. Liikluseeskirjas esitatud selgituste kohaselt võib selle liiklusmärgiga tähistatud teel liikuda

üksnes jalgrattaga või jalgsi. Seega pole kassaatori järeldus, et kuna liiklusmärgi "Jalgrattatee"

mõjupiirkonnas tohib lisaks jalgrattale sõita ka mopeediga, siis peaks mopeediga olema lubatud sõita ka

liiklusmärgiga "Jalgratta- ja jalgtee" mõjupiirkonnas, kooskõlas Liikluseeskirjaga.

9. Kuigi LE § 234 lauses 1 sätestatu kohaselt tuleb jalgrattatee puudumisel sõita mopeediga sõidutee

äärmisel parempoolsel rajal, ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates siiski A. R.-le süüks arvata seda,

et ta seda ei teinud. Kuna A. R.-l puudus juhiluba, siis ei olnud ta õigustatud ega ka mitte kohustatud sõitma

sõiduteel. Selle õigusliku kohustuse puudumisel ei saa A. R. ka vastutada tegevusetuse eest - sõidutee

äärmisel parempoolsel rajal mittesõitmise eest.

10. Arvestades seda, et A. R. ei sõitnud oma mopeediga sõiduteel, puudus alus karistada teda ka LE § 230

alusel vastava juhiloa puudumise eest.

11. Riigikohus nõustub, et LE §-s 230 nimetatud liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendava

tunnistuse õiguslik staatus ja ka selle tunnistuse väljaandmise kord on ebaselge. Siiski puudub alus kõnealuse

sätte kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks seetõttu, et see

säte ei ole otsuse punktides 9 ja 10 kirjeldatud põhjustel asjakohane.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi