3-4-1-2-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-2-04

Määruse kuupäev

1. aprill 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Ants Kull, Villu

Kõve ja Jüri Põld

Kohtuasi

Harju Maakohtu taotlus kontrollida 1969. a Rahvusvahelise

konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju

korral vastavust Põhiseadusele

Menetluse alus

Harju Maakohtu 9. detsembri 2003. aasta määrus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. märts 2004

Istungil osalenud isikud

Vabariigi Valitsuse esindaja Eerik Siigur, õiguskantsleri esindajad

Lauri Mälksoo ja Mihkel Allik, justiitsministri esindaja Anno

Aedma, AS Termoil esindajad vandeadvokaadid Raivo Laus ja

Madis Kiisa, Capri Marine Ltd esindaja vandeadvokaat Ene Soop,

Rahvusvahelise Naftareostuse Hüvitamise Fondi esindajad

vandeadvokaadid Indrek Teder ja Kenno Vilippus, The London

Steam-Ship Owners' Mutual Insurance Company Ltd esindajad

vandeadvokaadid Toomas Taube ja Hannes Vallikivi

Resolutsioon

Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. septembril 2000 avastati välismaa äriühingule Capri Marine Ltd kuuluva tankeri Alambra

lossimisel masuudi leke, millega seoses peatati Muuga sadama korraldusel tankeri lossimine ja

keelati tankeri lahkumine Muuga sadama 7. kai äärest. Tankeril lubati kai äärest lahkuda

28. septembril 2000. AS Termoil tegutses 7. kail naftasaaduste laadimisega.

2. 6. novembril 2003 esitas AS Termoil hagi Capri Marine Ltd vastu, nõudes 9 716 848 krooni

suuruses summas saamata jäänud tulu hüvitamist. 22. detsembril 2003 esitas hageja oma nõude ka

Capri Marine Ltd kindlustusandja The London Steam-Ship Owners` Mutual Insurance Company Ltd

(edaspidi Londoni klubi) vastu. 8. novembril 2001 kaasas kohus kolmanda isikuna kostjate poolel

Rahvusvahelise Naftareostuse Hüvitamise Fondi.

3. Oma nõudes tugines hageja 1969. aasta Rahvusvahelisele konventsioonile tsiviilvastutusest

naftareostusest põhjustatud kahjustuse korral (edaspidi Konventsioon).

4. Harju Maakohus jättis 9. detsembri 2003. aasta määrusega Konventsiooni art III lg 1 koosmõjus art

I lõigetega 6 ja 7 kohaldamata ning tunnistas need Põhiseadusega vastuolus olevaks.

KOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu põhjendused

5. Harju Maakohus leidis, et kui poolte esitatud asjaolud on kogutud sellise põhjalikkusega, mis

võimaldab kohtul lugeda eelmenetlus lõppenuks, siis on kohus saavutanud selguse kohaldatavas

seaduses. Seejärel peab kohus hindama, kas kohaldamisele kuuluv õigusakt on Põhiseadusega

vastuolus, ja vajadusel algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 9 lg 1 järgi. Kohus jättis Konventsiooni art

III lg 1 koosmõjus art I lg-tega 6 ja 7 kohaldamata ning viidates PSJKS § 9 lg-le 1 ja

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 213 lg 2 p-le 4 algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Kohus leidis, et väidetava kahju tekkimise ajal septembris 2000 tunnustas kehtinud õigus kahjuna

muuhulgas ka saamata jäänud tulu. Erinormina reguleerib merereostusest tekitatud kahju ulatust ja

selle hüvitamise korda Kaubandusliku meresõidu koodeks (edaspidi KMK), mis ei näe ette saamata

jäänud tulu hüvitamist. Samu suhteid reguleerib kohtu hinnangul ka Konventsioon, mis ennetavate

abinõudena käsitleb kohtu tõlgenduse järgi ka saamata jäänud tulu. Seega leidis kohus, et hageja

nõude lahendamisel tuli kohaldada Konventsiooni.

6. Vabariigi Valitsus otsustas ühinemise Konventsiooniga 13. oktoobri 1992. aasta protokollilise

otsusega nr 66. Ühinemiskirja deponeeris Välisministeerium 1. detsembril 1992 ning Konventsioon

jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. märtsil 1993. aastal.

Harju Maakohus leidis, et Konventsiooniga ühinemise pidi Põhiseaduse § 121 p 2 alusel otsustama

Riigikogu. Kuna Konventsiooniga ühinemise otsustas Vabariigi Valitsus, siis on see

põhiseadusevastane ja tuleb jätta kohaldamata.

7. Kohus leidis veel, et kuna kostjad on välismaa äriühingud, siis ei saa Konventsiooni Riigi Teatajas

avaldamata jätmine nende õigusi rikkuda.

Menetlusosaliste põhjendused

8. AS Termoil leiab, et asja lahendamisel on Konventsioon otsustava tähtsusega. Vabariigi Valitsuse

protokolliline otsus on inkorporatsiooniakt, mille põhiseaduslikkuse hindamine ei ole käesolevas

asjas asjakohane. Teiseks leiab hageja, et Konventsioon on Eestis kehtiv, kuna KMK § 30 likvideerib

vastuolu Konventsiooni ja Kaubandusliku meresõidu koodeksi sätete vahel ning annab eelistuse

Konventsioonile, mistõttu sellega ühinemine ei nõudnud olemasoleva seaduse muutmist. Selline

lahend oleks kooskõlas ka õigluse ja õiguskindluse printsiipidega.

Hageja analüüsis ka Konventsiooni Riigi Teatajas avaldamata jätmise mõju ning leidis, et kuigi

tulenevalt õigusriigi põhimõttest saab täitmiseks olla kohustuslik vaid avaldatud õigusakt, siis

ennekõike kehtib see nõue olukorras, kus õigusakt paneb siseriiklikele subjektidele kohustusi. Norm,

mis annab siseriiklikule subjektile õiguse, ei pea otsekohaldamiseks olema avaldatud. Arvesse tuleb

võtta ka seda, et kostjad tegelevad naftatankerite opereerimise ja kindlustamisega ning järgivad

seejuures pidevalt Konventsiooni sätteid.

9. Kostjad, sh Capri Marine Ltd, Londoni klubi ja kolmas isik Rahvusvaheline Naftareostuse

Hüvitamise Fond leiavad, et kohtumäärus on õige ja põhjendatud, kuid peavad oluliseks ka seda, et

Konventsioon on Riigi Teatajas avaldamata.

10. Vabariigi Valitsus ei nõustu Harju Maakohtu seisukohtadega ning leiab, et Konventsioon ei

laiendanud vastutust võrreldes KMK §-ga 291. Kummagi õigusakti sätted ei välista saamatajäänud

tulu kuulumist hüvitatava kahju hulka. Kuna Konventsiooniga ühinemiseks ei olnud vaja muuta

siseriiklikku õigust, puudus vajadus lepingu ratifitseerimiseks Riigikogu poolt. Vabariigi Valitsus

tegutses pädevuse piires ja õiguslikult korrektselt.

Vabariigi Valitsus märkis ka, et Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art 46 kohaselt

kehtib Konventsioon kui rahvusvaheline leping Eesti Vabariigi suhtes sõltumata asjaolust, kas sellega

ühinemise otsustamisel rikuti mõnda lepingute sõlmimise pädevust puudutavat sätet, välja arvatud

juhul, kui selline rikkumine oli ilmne ja puudutas siseriikliku õiguse eriti tähtsat normi.

11. Õiguskantsler leidis, et PSJKS § 9 lg 1 lubab kohtul määrusega algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlust. Sama tuleneb ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 213 lg 2 p-dest 3 ja 4

koostoimes PSJKS § 9 lg-ga 1 ja § 4 lg-ga 3.

Õiguskantsler on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse protokolliline määrus nr 66 on vastuolus

Põhiseadusega ning Konventsioon on põhiseadusevastaselt inkorporeeritud Eesti Vabariigi

õigussüsteemi. Samas leiab õiguskantsler, et Konventsioon on rahvusvahelis-õiguslikult Eesti

Vabariigi suhtes kehtiv ning Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 2 kohaselt tuleb seda kui rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud normistikku siseriiklikult kohaldada.

Oluline on, et Konventsioon ei ole Põhiseadusega materiaalses vastuolus ning sarnased kahju

hüvitamise normid kehtivad Eesti Vabariigis rahvusvahelise tavaõigusena. Õiguskantsler on

seisukohal, et reostuskahju võimalikult täielik hüvitamine - nii nagu seda näeb ette Konventsioon - on

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norm.

12. Justiitsminister on seisukohal, et Harju Maakohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ega ka teised menetlusseadused ei

sätesta kohtu pädevust anda määrust õigustloova akti või selle sätte põhiseadusevastaseks

tunnistamiseks ja asjas kohaldamata jätmiseks. Määrusi saab anda menetlusseadustes ettenähtud

juhtudel menetlusküsimuste lahendamiseks. Käesolevas asjas on kohus määrusega aga teinud

sisuliselt eelotsuse, millega ei lahendata menetlusküsimust, vaid lahendatakse osa hageja ja kostja

vahelisest vaidlusest. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse saab kohus algatada alles pärast asja

lahendamist.

Justiitsminister leidis, et probleemne on välislepinguga ühinemine Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsusega. Vaidlusalune rahvusvaheline leping ei näe ette laiemat vastutust kui Kaubandusliku

meresõidu koodeks koostoimes Tsiviilkoodeksiga. Seetõttu puudus vajadus Konventsiooni

ratifitseerimiseks Riigikogus ning Konventsiooniga ühinemine oli kooskõlas Põhiseadusega. Lepingu

avaldamata jätmise kohta märgib justiitsminister, et tulenevalt Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini

konventsiooni art 24 lg-st 1 ei ole välislepingu avaldamine tema jõustumise tingimus ning leping

kehtib sõltumata selle Riigi Teatajas avaldamisest.

Täiendavalt märkis justiitsminister, et isegi juhul, kui siseriiklik õigus oleks näinud ette kitsama

vastutuse võrreldes Konventsiooniga, ei oleks õige tunnistada Konventsioon Põhiseadusega vastuolus

olevaks. Selline otsus peaks kaasnema vaid sisulise vastuolu korral Põhiseadusega, seda aga kohus

tuvastanud ei ole.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Harju Maakohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse asja sisuliselt otsustamata.

Kolleegium peab esmalt vajalikuks vaagida, kas selline menetluse algatamine on Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) järgi võimalik.

14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 reguleerib põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamist kohtuotsuse või -määruse alusel. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja

lahendamisel jätnud kohaldamata mistahes asjassepuutuva õigusloova akti või välislepingu,

tunnistades selle Põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse

Riigikohtule.

15. Harju Maakohus leiab, et PSJKS § 9 lg 1 lubab kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlust algatada ka enne asja lõplikku otsustamist, kui kohus loeb eelmenetluse lõppenuks ja

tal on selge, milline seadus kuulub asjas kohaldamisele.

16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu Harju Maakohtu sellise

tõlgendusega. Kolleegium on oma varasemas praktikas järjepidevalt rõhutanud, et kontrollib seaduse

kohaldamata jätnud kohtu taotluse läbivaatamisel kõigepealt, kas kohtu poolt põhiseadusevastaseks

tunnistatud säte on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Selline kontroll on õigustatud ja vajalik,

sest PSJKS § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus tunnistada põhiseadusevastaseks või kehtetuks üksnes

asjassepuutuva sätte. Asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas põhiseadusevastaseks tunnistatud

säte oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus

peaks sätte Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte Põhiseadusele vastavuse

korral (Vt mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-11-02 - RT III 2002, 35, 376, p 13-14;

Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308, p 15.)

Kolleegium on märkinud, et sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle

hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud

põhiseadusevastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusevastaseks

tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud

kohus on õigusnormi tunnistanud põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata väära tõlgenduse

tõttu, tekiks olukord, kus põhiseaduslikkuse järelevalve kohus peab kontrollima asjasse mittepuutuva

normi Põhiseadusele vastavust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 järgi

ei lahenda Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust

ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03 - RT

III 2003, 35, 368, p 12.)

17. Eeltoodust tulenevalt on sätte asjassepuutumise hindamiseks vajalik, et asja lahendav kohus oleks

välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi.

Asja materjalidest tuleneb, et Harju Maakohus menetleb käesolevas asjas tsiviilõiguslikku

kahjunõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 järgi hindab kohus just otsuse tegemisel tõendeid

ja otsustab, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada.

18. Harju Maakohus lahendas õigusnormi asjassepuutuvuse küsimuse määrusega, tuvastamata asjas

tähtsust omavaid asjaolusid, sh kas, kellele ja kelle poolt kahju tekitati. Seega ei saanud kohus

määruse tegemise ajal olla veendunud, milline on vaidluses kohaldatav, otsustava tähtsusega

regulatsioon. Seetõttu ei saa Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hinnata, milline

õigusnorm oli vaidluse lahendamisel asjassepuutuv ning kas see norm on Põhiseadusega kooskõlas.

19. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 213 lg 2 p 4 alusel

peatab kohus menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise

ajaks, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldatava õigustloova akti kehtivust. Selle sätte

rakendamine eeldab, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on Riigikohtus juba alanud.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld