3-3-4-2-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.
Legislator headnote
AI generated3-3-4-2-04 · Riigikohus: Kirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-4-2-04
Määruse kuupäev
25. märts 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg,
Indrek Koolmeister ja Harri Salmann
Kohtuasi
Jelena Žilina kaebus Kirde Tolliinspektuuri toimingute ja
väärteoasjas tehtud otsuse peale
Menetluse alus Riigikohtus
Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määrus haldusasjas nr 3-
287/2003
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määrus asjas nr 4-102/03 osas, millega
Jelena Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale saadeti lahendamiseks Jõhvi
Halduskohtule.
Saata Jelena Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale lahendamiseks Narva
Linnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati
Jelena Žilinale Tolliseadustiku § 2831 lg-s 1 sätestatud väärteo (deklareeritava kauba toimetamine üle
tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.
2. Narva Linnakohtule 2. mail 2003 esitatud kaebuse ja sellele 13. novembril 2003 esitatud
täienduse kohaselt soovis J. Žilina vaidlustada tema suhtes 17. aprillil 2003 Kirde Tolliinspektuuri
poolt väärteoasjas nr 5600/116A tehtud otsust ning ametiisikute toiminguid väärteoasja menetlemisel
ja tolliformaalsuste sooritamisel.
Kaebuses paluti tunnistada õigusvastaseks kauba deklareerimise takistamine; tunnistada
õigusvastaseks inspektor B. Saifudinova teod pagasi läbivaatusel, tema tegevus
deklaratsiooniblanketi mitteesitamisel ning tegevusetus õiguste ja kohustuste selgitamisel; tunnistada
õigusvastaseks isiku läbivaatuse kord; tunnistada andmeid sisestanud meessoost tolliametniku
tegevus kaebuse esitaja au ja väärikust alandavaks; tunnistada väärteo kvalifitseerimine tegelikele
asjaoludele mittevastavaks; tunnistada õigusvastaseks inspektor B. Saifudinova tegevusetus
väärteoprotokolli koostamisel, mis seisnes menetlustoimingute tähenduse ning õiguste ja kohustuste
selgitamata jätmises.
Kaebuse täienduses palus J. Žilina tühistada Kirde Tolliinspektuuri otsus väärteoasjas nr 5600/116A,
tunnustada tema tegudes õiguserikkumise tunnuste puudumist, lugeda kaup deklareerituks tema
tegudega kontrollpunktis, isiku läbivaatusel ja väärteoprotokolli vormistamisel ning tunnistada
õigusvastaseks ravimite kinnipidamine.
3. Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määruses asjas nr 4-102/03 leiti, et kaebus tuleb
HKMS § 8 alusel kohtualluvuse järgi üle anda Jõhvi Halduskohtule.
4. Jõhvi Halduskohtu 8. jaanuari 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 jäeti J. Žilina kaebus
käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 26. jaanuari 2004. a kaebuse täienduses täpsustas
kaebuse esitaja oma taotlusi.
5. Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 võeti kaebus
halduskohtu menetlusse Kirde Tolliinspektuuri toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude osas.
Muus osas saadeti kaebus Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. 11. märtsi 2004. a otsusega
haldusasjas nr 3-287/2003 otsustas Jõhvi Halduskohus jätta täies ulatuse rahuldamata J. Žilina
kaebuse tolliametnike toimingute peale.
6. Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määruses haldusasjas nr 3-287/2003 leiti, et
halduskohtu pädevusse kuulub kaebus üksnes osas, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks
tolliametnike tegevus tolliformaalsuste täitmisel, millega kaasnes au ja väärikuse alandamine ning
tekitati moraalset kahju.
Kõik teised nõuded, sealhulgas kaebajale tema õiguste ja kohustuste selgitamisest, väärteoprotokolli
koostamisest, tõendite kogumisest, väärteo kvalifitseerimisest ja karistuse valikust tulenevad nõuded
on halduskohtu arvates otseselt seotud väärteo menetlemise käigus tehtavate otsuste ja toimingutega.
HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu nende lahendamine halduskohtu pädevusse, vaid need tuleb
lahendada Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras maa- või linnakohtus.
Halduskohus leidis, et kuna Narva Linnakohtu kohtunik on menetlust lõpetamata andnud väärteoasja
tervikuna üle Jõhvi Halduskohtule, pole halduskohtul väärteomenetlust puudutavas osas võimalik
kaebust tagastada, vaid asi tuleb selles osas saata Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks.
RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
7. Narva Linnakohtule esitatud kaebuses soovis J. Žilina vaidlustada tolliinspektuuri otsust
väärteoasjas ning tolliinspektuuri ametiisikute toiminguid nii väärteoasja menetlemisel kui ka
tolliformaalsuste sooritamisel.
Saates J. Žilina kaebuse kogu ulatuses HKMS § 8 alusel menetlemiseks Jõhvi Halduskohtule, jättis
Narva Linnakohus tähelepanuta, et kaebus sisaldas nii üldkohtu kui ka halduskohtu pädevusse
kuuluvaid taotlusi.
8. Tulenevalt väärteoprotokolli koostamise ja karistusotsuse tegemise ajal kehtinud Tolliseadustikust,
Tolliameti põhimäärusest ja tolliinspektuuri põhimäärusest kuuluvad tolliametnike ülesannete hulka
nii toimingud, mis seonduvad tollieeskirjade rakendamise ning neist kinnipidamise tagamise ja
seadusliku kaubanduse hõlbustamisega kui ka tollieeskirjade rikkujate suhtes seadusega sätestatud
korras ja ulatuses sanktsioonide kohaldamisega.
Pädeva kohtu määratlemine väärteomenetluse toimingute ja tolliametnike tollikontrollist tuleneva
tegevuse vaidlustamiseks sõltub sellest, kas vaidlustada soovitakse väärteomenetluse käigus või enne
selle alustamist sooritatud toimingut.
9. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et J. Žilina ületas 21. märtsil 2003 Eesti Vabariigi tollipiiri
Narvas Narva maantee tollipunkti jalakäijate terminali kaudu. Suuliselt deklareeris J. Žilina
tollikontrollis kakssada sigaretti ja ühe liitri viina. Tolliseadustiku (TS) § 100 lg 1 alusel teostatud
pagasi tolliläbivaatuse käigus avastati tema pagasist deklareerimata ravimid, mille kogus ületas
sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a määruse nr 28 punktis 8 sätestatu. Reisija pagasi tolliläbivaatuse
kohta koostati pagasi tolliläbivaatuse akt nr 2972 ja lubatud kogust ületav osa kaubast peeti tolli poolt
kinni TS § 81 alusel.
Eeltoodud asjaoludele tuginedes koostas tolliametnik 21. märtsil 2003 väärteoprotokolli
nr 5600/116A, mille kohaselt pani J. Žilina toime TS § 2831 lg-s 1 sätestatud rikkumise. J. Žilina
kuulati protokolli koostamise käigus üle ja tema ütlused on kajastatud väärteoprotokollis.
17. aprilli 2003. a otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati J. Žilinale karistus. Karistusotsusega
konfiskeeriti ka kinni peetud kaup.
10. Tolliametnike tegevus, mis on hõlmatud TS § 100 lg 1 ning § 81 kohaldamisega, kujutab endast
tollikontrolli TS § 6 lg 17 tähenduses. Isikute kaebused tolliametnike sellisest tegevusest tulenevates
vaidlustes tuleb HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt lahendada halduskohtus.
11. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 1 p 7 järgi on menetlusalusel isikul õigus
vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoiming või lahend samas seadustikus sätestatud korras.
VTMS § 114 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja
kiirmenetluses või üldmenetluses tehtud otsuse peale maa- või linnakohtule.
Väärteomenetluse alustamine toimub VTMS § 58 lg 1 kohaselt esimese menetlustoiminguga.
Käesoleva asja materjalidest lähtuvalt oli väärteoasjas esimeseks menetlustoiminguks
väärteoprotokolli koostamine. Alates väärteomenetluse alustamisest lahendab kohtuvälise menetleja
toimingutele, määrustele ja otsustele esitatud kaebusi maa- või linnakohus.
12. Jõhvi Halduskohus on 3. veebruari 2004. a määruses haldusasjas nr 3-287/2003 õigesti leidnud, et
halduskohtu pädevusse ei kuulu J. Žilina kaebuse lahendamine nõuete osas, mis tulenevad
väärteoprotokolli koostamisest, talle õiguste ja kohustuste selgitamisest, tõendite kogumisest, väärteo
kvalifitseerimisest ja karistuse valikust.
Õige on ka Jõhvi Halduskohtu seisukoht, et kuigi osa kaebusest ei ole halduskohtu pädevuses, pole
võimalik kaebust selles osas tagastada, kuna Narva Linnakohus on juba leidnud, et kaebus ei kuulu
linnakohtu pädevusse ning saatnud asja HKMS § 8 alusel halduskohtule. Seega oli põhjendatud asja
saatmine selles osas pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule.
13. Eeltoodud põhjustel tuleb tühistada Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määrus asjas nr 4-
102/03 osas, millega J. Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale saadeti lahendamiseks Jõhvi
Halduskohtule. J. Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale tuleb saata lahendamiseks Narva
Linnakohtule.
Uno Lõhmus, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Harri Salmann