Legislator Case Law & Legislation
3-3-4-2-04 ECLI:EE:RK:2004:3.3.4.2.04.98 AI generated

3-3-4-2-04 · Riigikohus

Case Number 3-3-4-2-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Kirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.

Legislator headnote

AI generated

3-3-4-2-04 · Riigikohus: Kirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.

Keywords

AI generated
safety regulations violation inspection fee non-compliance with inspection regulations breach of disclosure duty protection against illicit commercial practices fee collection
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-2-04

Määruse kuupäev

25. märts 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg,

Indrek Koolmeister ja Harri Salmann

Kohtuasi

Jelena Žilina kaebus Kirde Tolliinspektuuri toimingute ja

väärteoasjas tehtud otsuse peale

Menetluse alus Riigikohtus

Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määrus haldusasjas nr 3-

287/2003

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määrus asjas nr 4-102/03 osas, millega

Jelena Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale saadeti lahendamiseks Jõhvi

Halduskohtule.

Saata Jelena Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale lahendamiseks Narva

Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirde Tolliinspektuuri 17. aprilli 2003. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati

Jelena Žilinale Tolliseadustiku § 2831 lg-s 1 sätestatud väärteo (deklareeritava kauba toimetamine üle

tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna) eest 600 krooni suurune rahatrahv.

2. Narva Linnakohtule 2. mail 2003 esitatud kaebuse ja sellele 13. novembril 2003 esitatud

täienduse kohaselt soovis J. Žilina vaidlustada tema suhtes 17. aprillil 2003 Kirde Tolliinspektuuri

poolt väärteoasjas nr 5600/116A tehtud otsust ning ametiisikute toiminguid väärteoasja menetlemisel

ja tolliformaalsuste sooritamisel.

Kaebuses paluti tunnistada õigusvastaseks kauba deklareerimise takistamine; tunnistada

õigusvastaseks inspektor B. Saifudinova teod pagasi läbivaatusel, tema tegevus

deklaratsiooniblanketi mitteesitamisel ning tegevusetus õiguste ja kohustuste selgitamisel; tunnistada

õigusvastaseks isiku läbivaatuse kord; tunnistada andmeid sisestanud meessoost tolliametniku

tegevus kaebuse esitaja au ja väärikust alandavaks; tunnistada väärteo kvalifitseerimine tegelikele

asjaoludele mittevastavaks; tunnistada õigusvastaseks inspektor B. Saifudinova tegevusetus

väärteoprotokolli koostamisel, mis seisnes menetlustoimingute tähenduse ning õiguste ja kohustuste

selgitamata jätmises.

Kaebuse täienduses palus J. Žilina tühistada Kirde Tolliinspektuuri otsus väärteoasjas nr 5600/116A,

tunnustada tema tegudes õiguserikkumise tunnuste puudumist, lugeda kaup deklareerituks tema

tegudega kontrollpunktis, isiku läbivaatusel ja väärteoprotokolli vormistamisel ning tunnistada

õigusvastaseks ravimite kinnipidamine.

3. Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määruses asjas nr 4-102/03 leiti, et kaebus tuleb

HKMS § 8 alusel kohtualluvuse järgi üle anda Jõhvi Halduskohtule.

4. Jõhvi Halduskohtu 8. jaanuari 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 jäeti J. Žilina kaebus

käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 26. jaanuari 2004. a kaebuse täienduses täpsustas

kaebuse esitaja oma taotlusi.

5. Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 võeti kaebus

halduskohtu menetlusse Kirde Tolliinspektuuri toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude osas.

Muus osas saadeti kaebus Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. 11. märtsi 2004. a otsusega

haldusasjas nr 3-287/2003 otsustas Jõhvi Halduskohus jätta täies ulatuse rahuldamata J. Žilina

kaebuse tolliametnike toimingute peale.

6. Jõhvi Halduskohtu 3. veebruari 2004. a määruses haldusasjas nr 3-287/2003 leiti, et

halduskohtu pädevusse kuulub kaebus üksnes osas, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks

tolliametnike tegevus tolliformaalsuste täitmisel, millega kaasnes au ja väärikuse alandamine ning

tekitati moraalset kahju.

Kõik teised nõuded, sealhulgas kaebajale tema õiguste ja kohustuste selgitamisest, väärteoprotokolli

koostamisest, tõendite kogumisest, väärteo kvalifitseerimisest ja karistuse valikust tulenevad nõuded

on halduskohtu arvates otseselt seotud väärteo menetlemise käigus tehtavate otsuste ja toimingutega.

HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu nende lahendamine halduskohtu pädevusse, vaid need tuleb

lahendada Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras maa- või linnakohtus.

Halduskohus leidis, et kuna Narva Linnakohtu kohtunik on menetlust lõpetamata andnud väärteoasja

tervikuna üle Jõhvi Halduskohtule, pole halduskohtul väärteomenetlust puudutavas osas võimalik

kaebust tagastada, vaid asi tuleb selles osas saata Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

7. Narva Linnakohtule esitatud kaebuses soovis J. Žilina vaidlustada tolliinspektuuri otsust

väärteoasjas ning tolliinspektuuri ametiisikute toiminguid nii väärteoasja menetlemisel kui ka

tolliformaalsuste sooritamisel.

Saates J. Žilina kaebuse kogu ulatuses HKMS § 8 alusel menetlemiseks Jõhvi Halduskohtule, jättis

Narva Linnakohus tähelepanuta, et kaebus sisaldas nii üldkohtu kui ka halduskohtu pädevusse

kuuluvaid taotlusi.

8. Tulenevalt väärteoprotokolli koostamise ja karistusotsuse tegemise ajal kehtinud Tolliseadustikust,

Tolliameti põhimäärusest ja tolliinspektuuri põhimäärusest kuuluvad tolliametnike ülesannete hulka

nii toimingud, mis seonduvad tollieeskirjade rakendamise ning neist kinnipidamise tagamise ja

seadusliku kaubanduse hõlbustamisega kui ka tollieeskirjade rikkujate suhtes seadusega sätestatud

korras ja ulatuses sanktsioonide kohaldamisega.

Pädeva kohtu määratlemine väärteomenetluse toimingute ja tolliametnike tollikontrollist tuleneva

tegevuse vaidlustamiseks sõltub sellest, kas vaidlustada soovitakse väärteomenetluse käigus või enne

selle alustamist sooritatud toimingut.

9. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et J. Žilina ületas 21. märtsil 2003 Eesti Vabariigi tollipiiri

Narvas Narva maantee tollipunkti jalakäijate terminali kaudu. Suuliselt deklareeris J. Žilina

tollikontrollis kakssada sigaretti ja ühe liitri viina. Tolliseadustiku (TS) § 100 lg 1 alusel teostatud

pagasi tolliläbivaatuse käigus avastati tema pagasist deklareerimata ravimid, mille kogus ületas

sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a määruse nr 28 punktis 8 sätestatu. Reisija pagasi tolliläbivaatuse

kohta koostati pagasi tolliläbivaatuse akt nr 2972 ja lubatud kogust ületav osa kaubast peeti tolli poolt

kinni TS § 81 alusel.

Eeltoodud asjaoludele tuginedes koostas tolliametnik 21. märtsil 2003 väärteoprotokolli

nr 5600/116A, mille kohaselt pani J. Žilina toime TS § 2831 lg-s 1 sätestatud rikkumise. J. Žilina

kuulati protokolli koostamise käigus üle ja tema ütlused on kajastatud väärteoprotokollis.

17. aprilli 2003. a otsusega väärteoasjas nr 5600/116A määrati J. Žilinale karistus. Karistusotsusega

konfiskeeriti ka kinni peetud kaup.

10. Tolliametnike tegevus, mis on hõlmatud TS § 100 lg 1 ning § 81 kohaldamisega, kujutab endast

tollikontrolli TS § 6 lg 17 tähenduses. Isikute kaebused tolliametnike sellisest tegevusest tulenevates

vaidlustes tuleb HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt lahendada halduskohtus.

11. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 1 p 7 järgi on menetlusalusel isikul õigus

vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoiming või lahend samas seadustikus sätestatud korras.

VTMS § 114 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja

kiirmenetluses või üldmenetluses tehtud otsuse peale maa- või linnakohtule.

Väärteomenetluse alustamine toimub VTMS § 58 lg 1 kohaselt esimese menetlustoiminguga.

Käesoleva asja materjalidest lähtuvalt oli väärteoasjas esimeseks menetlustoiminguks

väärteoprotokolli koostamine. Alates väärteomenetluse alustamisest lahendab kohtuvälise menetleja

toimingutele, määrustele ja otsustele esitatud kaebusi maa- või linnakohus.

12. Jõhvi Halduskohus on 3. veebruari 2004. a määruses haldusasjas nr 3-287/2003 õigesti leidnud, et

halduskohtu pädevusse ei kuulu J. Žilina kaebuse lahendamine nõuete osas, mis tulenevad

väärteoprotokolli koostamisest, talle õiguste ja kohustuste selgitamisest, tõendite kogumisest, väärteo

kvalifitseerimisest ja karistuse valikust.

Õige on ka Jõhvi Halduskohtu seisukoht, et kuigi osa kaebusest ei ole halduskohtu pädevuses, pole

võimalik kaebust selles osas tagastada, kuna Narva Linnakohus on juba leidnud, et kaebus ei kuulu

linnakohtu pädevusse ning saatnud asja HKMS § 8 alusel halduskohtule. Seega oli põhjendatud asja

saatmine selles osas pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule.

13. Eeltoodud põhjustel tuleb tühistada Narva Linnakohtu 20. novembri 2003. a määrus asjas nr 4-

102/03 osas, millega J. Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale saadeti lahendamiseks Jõhvi

Halduskohtule. J. Žilina kaebus väärteoasjas tehtud otsuse peale tuleb saata lahendamiseks Narva

Linnakohtule.

Uno Lõhmus, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Harri Salmann