3-2-3-1-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-3-1-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. märts 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Eha Suija kaebus kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse

peatamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-

1160/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Neeme Neevitsa kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. märts 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada K. Holtsile N. Neevitsa eest 21. jaanuaril 2004. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eha Suija esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini 10. juuli 2003. a otsuse

tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 29. novembri 2002. a

otsusega E. Suija hagi Neeme Neevitsa vastu 60 000 krooni saamiseks. E. Suija esitas kohtutäitur

O. Sirotinile avalduse kohtuotsuse täitmiseks. 10. juuli 2003. a otsusega peatas kohtutäitur osaliselt

täitemenetluse TMS § 34 lg 2 p 5 alusel, sest N. Neevits esitas täituri tegevuse peale kaebuse, milles

taotles täiturilt tasaarvestuse kohaldamist. Kuna täitur ei saa N. Neevitsa kaebust rahuldada ja

tasaarvestust kohaldada, ei olnud täituril põhjust täitemenetlust peatada. TMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt

täidab kohtutäitur jõustunud kohtuotsuseid.

2. Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrusega kaebus rahuldati. Määruse põhjenduste kohaselt

kuuluvad TMS § 1 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kohtuotsused ja -

määrused tsiviilasjades. Sissenõudja E. Suija esitas kohtutäitur O. Sirotinile täitmiseks Tartu

Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse, mille alusel algatas kohtutäitur 7. mail 2003. a täitemenetluse

N. Neevitsa suhtes. Kuna võlgnik ei täitnud nõuet vabatahtlikult, saatis kohtutäitur 12. juunil 2003. a

N. Neevitsa töökohta AS Maag töötasu arestimise teate. Arestimise teatest nähtub, et nõude suurus on

kokku 67 662 krooni 50 senti: võlg 60 000 krooni, riigilõiv 3500 krooni ja kohtutäituri tasu koos

käibemaksuga 4130 krooni.

30. juunil 2003. a esitas N. Neevits kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse põhjenduste

kohaselt tasaarvestas N. Neevits E. Suija nõude 50 000 krooni ulatuses oma nõudega E. Suija vastu,

mille tulemusena vähenes E. Suija nõue N. Neevitsa vastu 50 000 krooni võrra. 10. juuli 2003. a

otsusega peatas kohtutäitur O. Sirotin täitemenetluse 50 000 krooni nõude osas.

Täitemenetluse peatamise alused on toodud TMS §-s 34. Selle paragrahvi 1. lõige sätestab

ammendavalt juhud, mil kohtutäituril on kohustus peatada täitemenetlus. Sama paragrahvi lõige 2

loetleb alused, millal täituril on õigus otsustada, kas menetluse peatamine on vajalik või mitte.

Tulenevalt TMS § 34 lg 2 p-st 5 võib kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel kohtutäitur ise

otsustada, kas peatada kaebuse lahendamise ajaks täitemenetlus või mitte. Maakohus leidis, et

käesoleval juhul polnud täitemenetluse peatamine põhjendatud ega seaduslik. Kohtutäitur ei saa ilma

võlgniku kasuks tehtud täitedokumendita omal äranägemisel tasaarvestuse üle otsustada. Kuna

N. Neevits ei esitanud kohtutäiturile täitedokumenti ega ka võlaõiguslikku tehingut kinnitavat

dokumenti, pidi juba kaebuse esitamisel olema selge, et kaebust ei saa rahuldada ning seetõttu ei ole

täitemenetluse peatamine otstarbekas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse N. Neevits. Avaldaja palus

tühistada Tartu Maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus TsMS § 249 lg 2 teist lauset, jättes menetlusse

kaasamata N. Neevitsa, kes on TsMS § 249 lg 2 mõttes asjast huvitatud isik. Maakohtu määrus

puudutas avaldaja õigusi, kuna sellega tühistati kohtutäituri otsus, millega peatati täitemenetlus

avaldaja vastu 50 000 krooni nõude osas.

4. E. Suija leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et maakohtu määrus on seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 3

alusel rahuldada. Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus tuleb tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 247 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu. Sama paragrahvi 2.

lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu

pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Kaebus kohtutäituri otsuse peale

esitatakse maa- või linnakohtule mitte hagina, vaid TsMS § 247 lg 2 tähenduses hagita asjana. Samale

seisukohale jõudis Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-145-03 (RT III 2004, 1, 12).

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita

asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab

kohus kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud

nõue tuleneb hagita menetluse iseloomust - kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka

avaldusele vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust.

8. Käesoleval juhul on Tartu Maakohus analüüsinud, kas kohtutäitur O. Sirotini otsus täitemenetluse

peatamiseks tuleb tühistada või mitte. Kohtutäituri otsus täitemenetlus peatada puudutab nii võlgniku

kui ka sissenõudja huve. Võlgnikule tähendab see vähemalt ajutist võimalust täitedokumendiga

väljamõistetud summa tasumata jätmiseks, sissenõudja jaoks tähendab see vähemalt ajutiselt

väljamõistetud summa saamata jäämist. Eelneva põhjal saab kolleegiumi arvates järeldada seda, et

kohtumenetlus, milles lahendatakse kohtutäituri otsuse tühistamise küsimust, puudutab nii võlgniku

kui ka sissenõudja huve. Seetõttu oleks tulnud menetlusse kaasata ka võlgnik N. Neevits. Selles

vaidluses on huvitatud isik ka kohtutäitur, kelle otsuse tühistamist nõutakse. Olenevalt asjaoludest

võib kohtutäituril tekkida kahju hüvitamise kohustus, kui selgub, et täitemenetluse ebaseadusliku

peatamisega on tekitatud sissenõudjale kahju.

9. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et täitemenetluses peab olema tagatud ka võlgniku huvide

arvestamine (vt nt TMS § 26 lg 1, § 50 lg 5, § 51, § 57). Võlgniku huvidega arvestamise põhimõte

kehtib ka täitemenetlusega seotud kohtuvaidluses. Võlgniku kaasamine tagab võlgnikule põhiseaduse

§ 24 lg-st 2 tuleneva õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Juuresoleku õigus tähendab

muuhulgas võlgniku õigust olla ära kuulatud ja samuti seda, et kohus peab tema seisukohta arvestama

ja sellega mittenõustumist põhjendama. Põhimõtteliselt samale seisukohale jõudis Riigikohtu

tsiviilkolleegium oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-147-03 (RT III 2004, 2, 27).

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik