3-2-1-31-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-31-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. märts 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Galina Palitsyna (Palitsina) hagi Oleg Solomatovi vastu ostu-

müügilepingu tühisuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-318/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Palitsyna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Hageja G. Palitsyna. Juures viibis tõlk L. Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. novembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Galina Palitsynale 23. detsembril 2003. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. oktoobri 2000. a notariaalse ostu-müügilepingu kohaselt müüs Galina Palitsyna 40 000 krooni

eest Valgas Kase 21 asuvad ehitised Oleg Solomatovile. O. Solomatov pidi tasuma G. Palitsynale

ostuhinna hiljemalt 30. oktoobriks 2000. a. Omandiõigus ehitistele läks ostjale üle lepingu

allakirjutamisel. 9. novembril 2000. a seadis O. Solomatov eelnimetatud ostu- müügilepingu objektile

pandi Andres Saretoki kasuks.

Hagiavalduse kohaselt on ostu-müügileping teeseldud tehing, kuna hageja soovis tegelikult sõlmida

ostu-müügi eellepingut. Hageja palus tunnistada TsÜS § 70 alusel tehingu tühisust. Samuti leidis

hageja, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Tehingu asjaoludest ebaõige ettekujutuse

kujunemist soodustasid nii hageja tervislik seisund kui ka kostja ja notari käitumine. Hageja on

vaimse puudega invaliid, mistõttu on alust eeldada, et ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu.

Notar ei tõlkinud kogu lepingu sisu, vaid andis kokkuvõtliku ülevaate lepingutingimustest. Hageja

palus tunnistada tehingu TsÜS § 71 alusel kehtetuks.

2. Valga Maakohus jättis 4. juuli 2003. a otsusega hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2003. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja ei saanud haiguse tõttu osaleda ringkonnakohtu 13. novembri 2003. a istungil. Hageja saatis

kohtule asja arutamise edasilükkamise taotluse koos arstitõendiga ning ühtlasi tühistas esindaja

M. Ploomile antud volituse. Kuigi hagejal oli seaduslik takistus istungile mitteilmumiseks, ei lükanud

kohus asja arutamist edasi. Hageja soovis isiklikult istungist osa võtta ja anda kohtule seletusi.

Kuna esimese astme kohus jättis rahuldamata hageja täiendavate tõendite esitamise ja tunnistajate

ülekuulamise taotluse, soovis ta seda korrata apellatsioonikohtu istungil. Hageja soovis tunnistajate

ütlustega ja ajalehekuulutusega tõendada, et ei saanud aru, et ta on oma maja maha müünud.

5. Riigikohtu istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja 11. novembril 2003. a faksi teel ja 12. novembril

2003. a postiga ringkonnakohtule taotluse 13. novembri 2003. a kohtuistungi edasilükkamiseks.

Taotluse kohaselt ei ole tal haigestumise tõttu võimalik kohtuistungist osa võtta, kuid ta sooviks

istungil viibida ja seletusi anda. Samas taotluses tühistas hageja oma esindaja volitused. Taotlusele

lisas hageja arstitõendi, millel on diagnoosina märgitud kõrgvererõhutõbi, hüpertooniline kriis.

Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtuvalt jättis kohus hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja

ei tõendanud TsMS §-s 206 sätestatud seadusliku takistuse olemasolu ja esitatud tõendist ei nähtu, et

hageja haigus ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda.

8. TsMS § 31 lg 4 kohustab protsessiosalist kohtule õigeaegselt teatama, kui ta ei saa seadusliku

takistuse tõttu kohtuistungile ilmuda. Seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 järgi isiku enda

haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse

kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. Kuigi TsMS § 206

lg 3 näeb ette, et seadusliku takistuse esinemise kohta tuleb esitada tõend, mille vormi ja

väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister, ei olnud nimetatud korda ringkonnakohtu istungi

toimumise ajaks veel kehtestatud. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus ei ole arstitõendit piisava

põhjalikkusega hinnanud. Kõrgvererõhutõve hüpertooniline kriis võib olla seisund, mis ei võimalda

isikul kohtusse ilmuda. Hageja teatas õigeaegselt kohtule kohtuistungilt puudumise seaduslikust

takistusest. Kolleegium leiab, et apellandi kohtuistungilt puudumiseks seadusliku takistuse

olemasolul peab ringkonnakohus kaaluma kohtistungi edasilükkamist, kui apellant soovib esitada

tõendeid, mida esimese astme kohus põhjendamatult keeldus vastu võtmast või kui tõendit ei olnud

võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada, või soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja, eksperdi,

poole seletuse vande all või teeks asitõendi vaatluse või paikvaatluse.

9. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele tõendite esitamise kohta apellatsioonimenetluses, selgitab

kolleegium, et TsMS § 308 kohaselt võib apellant või vastustaja esitada ringkonnakohtule tõendeid,

mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid

vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada.

A. Kul,l V. Kõve, J. Luik